Näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“, kuraator Mae Variksoo. Tartu Kunstimuuseumis kuni 21. VII 2024. Tule mängima! Mõtetega mängima. Mine pane nina vastu pilti ja nuusuta seda. Tunned? Mängu lõhn! Poeesia lõhn! Elujõulise mõtte lõhn! Ikka ei tunne? Siruta siis oma silmad teo kombel talvest pundunud ja paistes peakolust välja ja tee nendega limpsti! Ei oska? […] Vaata lähemalt ›
0
Sürrealism on ju eesti keeles täiesti rahva sekka läinud mõiste. Näiteks: see on ikka väga sürr värk. Sa paned küll täiega sürri. Lätlased ei oska seda sõna nii kenasti lühendada, kuigi kui „mürr“ on nende keeles „mirre“, võiks ju ometi „sürrealism“ ka „sirre“ olla. Kuramaal asuva Sirgeni mõisa üks võimalik nimekuju olnud ka „Sirre“. Siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Florian Illiesi raamatute lugemiseks ei ole õigemat aega kui praegu. Meist igaüks mäletab veel selgesti, mida ta tegi 24. veebruaril 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. See oli neljapäev. Meil oli riigi sünnipäev. Nagu ikka, alustasin päeva varahommikul uudiste lugemisega. Selleks ajaks, kui mu noorem tütar ärkas ja ma tema voodi servale istusin, olin omad […] Vaata lähemalt ›
26
*birdname’i „Kurat ja Jumal“, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, lavastaja Teet Kask, videokunstnik-animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik Margus Vaigur. Laval Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ning Kyoshiro Oshima (Jaapan), Maria Solei Järvet ja Jevgeni Grib. Esietendus 13. III Viimsi Artiumis. Teet Kask on omanäoline tantsulooja, kelle looming jagab vaatajate saadud kogemused äärmustesse ega paku ühist […] Vaata lähemalt ›
0
Tantsulavastus „Nutan saba ja sarvedega“ 8. IV Kumu auditooriumis (esietendus 1. IV ERMi Jakob Hurda saalis). Lavastaja, koreograaf ja etendaja Kalli Pikas, helilooja ja etendaja Triinu Taul, dramaturg Helena Krinal, kostüümikunstnik Tiina Pikas, valguskunstnik Imbi Mälk, butafoor Sandra Lange. Kas olete kunagi käinud mõnel tseremoniaalsel kakaoõhtul? Ruum pimeneb, kuuled laval kahte sügavalt välja hingavat naist, kelle nägu […] Vaata lähemalt ›
0
2012. aastast tähistatakse 30. aprillil rahvusvahelist džässipäeva. UNESCO välja kuulutatud tähtpäeva idee pärineb pianist Herbie Hancockilt ning selle eesmärk on üllas: džässi diplomaatilise rolli esiletõstmine inimeste ühendajana, kultuuridevahelise dialoogi loomine ja inimõiguste respekteerimine. Pilguheit ajalukku kinnitab džässi kui suurte ideede kandja kuvandit. Muusika üle sajandi kestnud teekonnast räägitakse sageli kui pidevast enesetõestusest, vabaduse ja demokraatia […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ootab juunikuu lõpuni muusikakultuuri bakalaureuseõppesse sisse astuma laia silmaringiga muusikahuvilisi noori, kes soovivad siduda oma tuleviku muusikaga, aga mitte tingimata pillimängu või ise laval esinemisega. Tegemist on õppekavaga, mis veel hiljuti kandis bakalaureuseastmes muusikauuringute ja -korralduse ning veel varem muusikateaduse nime (muusikateaduse eriala on endiselt magistri- ja doktoriõppes). Muu hulgas saavad […] Vaata lähemalt ›
0
Humanitaarteaduste olukorra mõistmiseks peaksime alustama ülikooli kui institutsiooni ajaloolistest vormidest. Nende hulgas võime kujundlikult eristada kolme peamist epohhi. Esimesel, kõige pikemal ajastul on ülikool pühendunud minevikule. Ülikool näeb ennast kui õpetlaste kogukonda, kes oskab lugeda ja kommenteerida vanu klassikalisi tekste ning õpetab üliõpilastele nende tekstide tundmist. Ülikooli süda on selle raamatukogu, õpetlased ja üliõpilased arutlevad […] Vaata lähemalt ›
0
Ümarlaud „Quo vadis eesti humanitaarteaduste rahastamine?“ 12. IV Tallinna ülikoolis. Kutsutud liikmed: Anneli Saro Tartu ülikoolist, Helen Post Eesti teadusagentuurist, Imar Koutchoukali Eesti vabariigi välisministeeriumist, Liisi Keedus Tallinna ülikoolist, Tarmo Soomere Eesti teaduste akadeemiast, Teele Tõnismann Prantsusmaal Adoc Talent Managementi juures asuvast interdistsiplinaarse doktorantuuri uurimislaboratooriumist. Arvuka arutleva auditooriumi moodustasid Eesti humanitaarteaduste esimese aastakon Vaata lähemalt ›
35
Esimese aatomipommi plahvatusega sai selgeks, et tehnoloogia areng on teinud võimalikuks inimkonna hävitamise. Maailmalõppu on oodatud ja hirmu tuntud muidugi alati, kuid peamiselt haiguste ja usufanatismiga seonduvalt. Tänapäeval on maailmalõpu võimalikkuse hindamine omaette teadusharu. Näiteks refereeritakse1 Economistis uurimisrühma aruannet2, kus on hinnatud mitmesuguste katastroofide võimalikkust selle aastasaja lõpuni. Uurimus põhineb suure hulga ekspertide küsitlemisel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Alba Rohrwacher on üks tunnustatumaid oma põlvkonna itaalia näitlejaid, siis tema õele Alice Rohrwacherile võib omistada sama tiitli filmilavastajate hulgas. Ta on oma filmides loonud väga omapärase maailma, kus segunevad maalähedus ja rustikaalne lihtsus, maagiline realism ja folkloor. Rohrwacheri filmid on helged ka siis, kui minnakse traagiliste sündmuste keskele. Oma viimases filmis „Kimäär“1 sukeldub […] Vaata lähemalt ›
32
Granit nadgrobnõi, slovno veštš v sebe, Nepostižimaja v svoei sudbe. Leonid Stolovitš, „Kanti haud“1 Kanti haud, mille inspireerivat mõju Leonid Stolovitš, Tartu ülikooli professor, on meeldejäävalt luulendanud, asub Kaliningradis, kuid väljapaistva filosoofi surimaski saab praegu näha väljapanekul, mille on Tartu ülikooli raamatukogus korraldanud Eduard Parhomenko. Tohib vist oletada, et kõigist eksponaatidest tõmbab just see […] Vaata lähemalt ›
0
Looduses ei ole midagi loomulikumat kui muutus. Aeglaselt, aga kindlalt nügib evolutsioon kõiki Maa elusorganisme läbi aja ja muutuste. Kes ei kohane, pudeneb maha, nagu on juhtunud 99% siiani elanud liikidega. Suuri väljasuremislaineid on teadaolevalt olnud viis ning neid on põhjustanud mitmesugused tegurid, näiteks hävitavad vulkaanipursked või asteroidid. See teadmine võiks meid mõtlema panna, kuna […] Vaata lähemalt ›
229
Uuringud näitavad, et kodukontori laialdane levik on aidanud kaasa eluasemete hinnatõusule. Samal ajal on kasvanud nõudlus kodukoha ruumikvaliteedi ja eluruumi paindlikkuse järele. Kui vaadata Eestist kaugemale, siis on näha, et kaugtöö laialdane levik on mõjutanud mitte ainult kodu kui kinnisvara ostu-, vaid ka üürihindu. San Francisco föderaalreservi panga uuringu kohaselt on kaugtöö põhjustanud USAs igat […] Vaata lähemalt ›
0
Millise muusiku häält te kontserdil ei kuule? Tema liigutuste lihvimiseks kulub peegli ees harjutades aastaid ning tema eriala põhinebki tööl kehaga, kehatunnetuse arendamisel. Kindlasti peab ta oma kehaga hea sõber olema ja teda läbi ja lõhki tundma, kui on ühel eluperioodil iga päev oma käsi peeglist piielnud. Tema keha ja just suunatud liigutus mõjutab inimest. […] Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on VIII noorte ilukirjanduse tõlkijate võistluse tulemused. Tänavu tõlgiti inglise (Oliver Sacks, „On the Move“), prantsuse (Eric Emmanuel Schmitt, „Ma vie avec Mozart“), hispaania (Juan José Millás, „El Paraíso era un autobús“ ja „Un curioso intercambio“) ja taani keelest (Bjarne Reuter, „Månen over Bella Bio“). Võistlusele saadeti 114 tööd: inglise keelest 62, prantsuse keelest […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruaris ilmus mitu tähtsat eri valdkondade tegevust tutvustavat ja kokkuvõtvat raamatut, kuid kui välisluureameti aastaraamat saab tavapäraselt palju tähelepanu ja kajastusi, siis samavõrra tasub lugeda esmakordselt ilmunud „Muuseum+“ ehk Eesti muuseumide auhinnasaajate tutvustust aastatest 2020–2022. Mõnevõrra üllatab, et sellist esindustrükist ja kokkuvõtvat ülevaadet muuseumides toimuvast ei ole varem ilmunud. Mingil määral on seda rolli ehk […] Vaata lähemalt ›
36
Sarja „Aavik Salzburgis“ neljas kontsert 18. IV Mustpeade majas. Hans Christian Aavik (viiul), Tallinna Kammerorkester. Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti looming, sh Mozarti pala „O, wie will ich triumphieren“ Kristjan Randalu seades. „TKO kammermuusika“ sarja kontsert „Magnettorm“ 21. IV Mustpeade majas. Keelpillikvartett M4GNET: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola), Siluan Hirvoja (tšello). […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti Draamateatri „Kollane tapeet“, autor Charlotte Perkins Gilman, tõlkija ja dramaturg Maria Lee Liivak, lavastaja ja dramaturg Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Raimond Danilov, helikujundaja Lauri Kaldoja, videokujundaja Epp Kubu, koreograaf Sveta Grigorjeva. Mängivad Marian Eplik, Lauri Kaldoja, Kaie Mihkelson ja Sveta Grigorjeva. Esietendus 26. III Eesti Draamateatri väikeses saalis. Eesti Draamateatri uuslavastus „Kollane […] Vaata lähemalt ›
0
Oled asunud tegema ruumi käsitlevat taskuhäälingusaadet „Ruumilood“, mida saab kuulata Spotifys, rakenduse Apple Podcasts kaudu ja kümnetel muudel platvormidel. Kuidas see sündis ja millest seal räägitakse? Lugude otsimine sai alguse siis, kui olin Tartu linnaarhitektina otsi kokku tõmbamas ja peas tiksus küsimus: mis edasi? Mõtlesin ka sellele tohutule ja tänuväärsele kogemusele, mille olin 11 aasta […] Vaata lähemalt ›
71
Populaarsemad allikad
Postimees
|
45% 18 |
ERR
|
8% 6 |
Kroonika
|
8% 2 |
Õhtuleht
|
5% 2 |
Äripäev
|
4% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.05.2024 09:01
Viimane uuendus: 08:58.
Uudiste reiting uuendatud: 08:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)