Ega Õnnepalu „Tööpäevast“ nagu olegi midagi kirjutada. Kõik on raamatus endas ära öeldud. Mida siin veel tõlgendada? Ja kui pole otse tekstis kirjas, siis tagakaanetutvustustes, nii lihtsakoelised ja otseütlevad kui need ongi. Raamat kordustest, rutiinist, vabadusest kui tunnetatud paratamatusest, tõotatud pensionimaast, tööst ja selle olemusest. Keegi ei kahtle selles, et autor oskab elu märgata ja sellest kirjutada, ei kahtle selles, et tema näiliselt lihtsa teksti taga on peidus suured sotsiaalsed... Vaata lähemalt ›
0
Seekordne Veneetsia kunstibiennaali peanäitus „In Minor Keys“ ehk „Minooris“ tekitab paradoksaalseid mõtteid. Ühelt poolt on see esteetiline kokkupuude väga mitmesuguste ja huvitavate kunstnike teostega: näitus on kui rikkalik, värvikirev ja lopsakas polüfoonia. Kuid ühtlasi tahab see olla ka nukker ja hillitsetud, mõtisklev, ehk isegi endasse sulgunud. Kurvale mõtlikkusele viitavad pealkiri ja näitust osadeks liigendavad tekstikatked varalahkunud kuraatorile Koyo Kouoh’le olulistelt autoritelt. Siin-seal o Vaata lähemalt ›
0
Uuspragmatismi rajaja Richard Rortyga sai eesti lugeja tutvuda juba üleminekuajal. 1992. aastal ilmus tema kesksetest seisukohtadest pikem artikkel, millele järgnesid 1990ndatel ja nullindate algul veel mõned lühitekstid.1 Kuid tõsisem tutvus süvenes 1999. aastal, mil Märt Väljataga tõlkes ilmus Rorty raamat „Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus“2, teos, mis kinnitab säravalt tõlkija pakutud Rorty laheda iroonia piiritlust. Kentsakal moel järgnes paljulubavale avangule veerand sajandit vaikust, mis on kat Vaata lähemalt ›
0
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos, kus tegutses koos Krista Areniga. Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mit Vaata lähemalt ›
0
Saksa filosoof Markus Gabriel on Bonni ülikooli professor ning üks noorema põlvkonna tuntumaid Euroopa mõtlejaid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse poolest uusrealismi välja arendamisel, mida ta on põhjalikult käsitlenud teostes „Miks maailma ei ole olemas“ (sks „Warum es die Welt nicht gibt“, 2013) ja „Tähendusväljad: uusrealistlik ontoloogia“ (ingl „Fields of Sense: A New Realist Ontology“, 2015). Praegu tegeleb ta üha enam metaeetikaga, käsitledes moraalsete faktide problemaatikat. Alates 20 Vaata lähemalt ›
0
Tehisintelligents loob uusi võimalusi, aga ka semantilist mäsu. Rohkem lugusid leiab endale vaataja, kuid kunstiline mitmekesisus väheneb ning filmide tootmise ja levitamise ahelad muutuvad märkimisväärselt. Audiovisuaalse valdkonna autorid kaotavad 2028. aastaks tõenäoliselt umbes 21% oma sissetulekust. Autorikaitse selle praegusel kujul on seatud kahtluse alla. Algoritmiline täiuseihalus ei mõista loovaid protsesse. Minuga on oma arvamust AI mõjude teemal jaganud kolm inimest: visuaalefektide stuudio Fro Vaata lähemalt ›
0
See, et 14. mail esietendus TÜ Viljandi kultuuriakadeemia black box’is etenduskunstide õppekava XVI lennu üliõpilaste esituses Anton Tšehhovi „Kirsiaed“ (tõlkija ja dramatiseerija Mati Unt, lavastaja Ruslan Stepanov), ajendas üht ajakirjanikku ja teatrikriitikut esinema Facebookis käreda sõnavõtuga. Nimed jäägu nimetamata, et siinsele kirjatükile ei langeks isikliku rünnaku kahtluse (alusetu) vari, jutt käib ikkagi üldisemast vaatenurgast, mis pole küll domineeriv, ent väärib tähelepanelikku pilku. Ja sell Vaata lähemalt ›
0
Hoida XXI sajandi kolmandal kümnendil käes monograafiat Virginia Woolfist on ühtaegu üllatav ja intrigeeriv. Woolfi loomingut on teatavasti nii ingliskeelses kui ka kogu maailma kirjandusteaduses juba põhjalikult uuritud. Ka Briti-Kariibi kirjanik Jean Rhys, kes omal ajal jäeti Woolfi ja meesmodernistide varju, on nüüdseks ingliskeelses kirjanduses auväärsel kohal. Uusmodernismi uuringute (new modernist studies) areng selle sajandi algul ja võrreldavad ühiskondlikud protsessid (COVID-19-pandeemia, sõjad ja. Vaata lähemalt ›
0
Hea filmi teeb heaks võimalus seda mitut moodi tõlgendada ja „Jäätorni“ puhul saab seda teha külma närviga. Oi, ma ei tea, kui palju neid halbu temperatuuri ja lumeolude teemalisi nalju siia arvustusse sisse kirjutada tahaks, aga püüan end tagasi hoida. Mis ütleb tegelikult palju selle kohta, kui lihtne loom on inimene (vähemalt mina), missugustel skaaladel mõistus sügaval alateadvuses liigub ning mis tõmbab ideelõnga käima ja loob soodsad olud mõtlemiseks ja... Vaata lähemalt ›
0
John Grzinichi „Püsituse väli“ on mõneti isegi petlikult lihtne näitus. Neli värvifotot valguskastil (seeria pealkiri on „Elav jää #2“) ja üks video („Triivitsoonid“). Tõsi, tähelepanelikuma vaataja tähelepanu pälvivad ka akna- ja põrandakatted, mis kujundavad meeldivalt sumbuurse interjööri (näituse kujundaja Evelin Grzinich), mida video ja valguskastid kahtlemata ka vajavad. Värvifotod kujutavad püsitut elementi (õhumullidega täidetud jääd) lähivaates. See on läbiv ka videos, ehkki mitte lähi-, vaid kaug- Vaata lähemalt ›
0
Tänavust Veneetsia kunstibiennaali markeerivad poliitilised kohal- ja puuduolekud. Venemaa paviljoni lubamine biennaalile on raputanud rahvusvahelist kunstivälja ning tekitanud nii mõnelgi mõtteid, kas ei peaks äkki kogu Veneetsia biennaali institutsiooni kuidagi boikottima. Venemaa kohalolule vastuseks toimus 6. mail kolme Balti riigi paviljoni ühiselt korraldatud meeleavaldus. Lätlaste disainitud tunnusvisuaal (Moskva kremliks muudetud Veneetsia biennaali logo) ja valitud skandeerimislaused („Death in Ven Vaata lähemalt ›
0
Olen alati imetlenud seda sõnamängu: maa ja ema. „Teadmata maa hakkas kõigile emaks“ kirjutasin luuletuses 2023. aastal, mõeldes kõigile emadele, kes jõudsid Eestisse oma laste, koerte-kasside ja seljakotti pakitud koduga. Ja maa ongi see, mis tõmbab mind otsekui magnetina tagasi Ukrainasse. Emamaa siis, sest isa sünnikandis olen käinud üpris vähe. Ukraina keeles on teine imeline kooslus: Батьківщина ja батьківщина. Kõigest suur või väike täht ja teine rõhuasetus, aga eesti keelde... Vaata lähemalt ›
0
Käisin lapsena võrkpallitrennis. Võisime olla nii 11-12 aastat vanad, kui ühel tsooniturniiri mängul (piirkondlik alagrupiturniir Eesti meistrivõistluste finaalturniirile saamiseks) otsustas treener karistada iga servieksimust kahekümne kätekõverdusega. Eksinud mängijal tuli väljakult lahkuda, kiiresti oma sooritus ära teha ja siis platsile tagasi tormata. Teised pidid samal ajal viiekesi kuue vastu edasi mängima, kuid tavaliselt oli vastane palli juba järjekordselt maha löönud enne, kui õnnetu eksinu tagas Vaata lähemalt ›
0
Eesti Advokatuuri tänavusel üldkogul arutlesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, riigi peaprokurör Astrid Asi, Eesti Advokatuuri aukohtu liige, vandeadvokaat Mari Männiko ja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg selle üle, kuidas kaitsta õigusriiki ja õiguselukutsete esindajaid üha jultunumate laimukampaaniate ja rünnakute eest. Arutelu juhtis Eesti Advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Annika Peetsalu. Advokaaditööga käivad üha sagedamini kaasas rünnakud, kus kliendi tegevus omistatakse ots Vaata lähemalt ›
0
Need sõnad torkavad korraga läbi mitu Eesti minapilti. Inimarengu aruanne avas vastuolu, mida me ei taha väga tunnistada: Eesti on teadmistelt, soorituselt ja digiriigina edukas, aga inimese sisemine ja sotsiaalne kandevõime ei pruugi sellele järele tulla. Meil on rohkelt saavutusi, mille üle uhkust võime tunda. Ent peame olema ettevaatlikud, et meie hariduse eduloost ei saaks ühismeedia klantspilt õnnelikust perest: väljastpoolt imetletud, rohkelt laigitud ja eeskujuks seatud, aga seestpoolt väsinud, pinge Vaata lähemalt ›
0
Läinud teisipäeval satsime Lillepaviljonist teele Vaiksoo. Kunagi ei tohtinud öelda Raul, selle nime peale ta lausa võpatas ja niimoodi end kutsuda ei lubanud. Ta oli nähtus: rännumees, arhitekt ja jutuvestja, kelle jaoks ei eksisteerinud poolikuid lahendusi ega pealiskaudsust. Kui Vaiksoo midagi tegi, siis täiega. Kui ta midagi rääkis, siis nii, et teistel jäi üle vaid kuulata. Tema kõige suurem kirg oli ajalugu ja siis muidugi reisimine. Need kaks olid ilmtingimata... Vaata lähemalt ›
0
Nälg rindel pole sama, mis nälg tavaelus. See ei ole äkiline tühja kõhu tunne, ei ole ka romantiseeritud millegi puudumine. See seisund täidab aeglaselt keha ning jääb sinna kauaks. See ei karju, ei nõua, ei provotseeri. See närib vaikselt ja metoodiliselt. Alguses sööd lihtsalt vähem. Siis teistpidi: mõtled söögist rohkem, kui ise tahaksid. Nälg muudab su suhtumist: oluliseks saavad asjad, mis enne olid vaid taustaks. Lonks vett, tükk leiba, kuivtoidu... Vaata lähemalt ›
0
9. mail 2026 lahkus igavikku Tiia Järg – muusikateadlane, legendaarne muusikaloo õppejõud, täpne ja isikupärane muusikast kirjutaja, kaasahaarav raadiosaadete autor, unustamatu kolleeg ja teekaaslane. Leida-Tiia Järg sündis 27. augustil 1943 Tallinnas. Tema haridustee olulisemad verstapostid olid Tallinna 2. keskkooli (reaalkooli) lõpetamine 1961. aastal, Tallinna Muusikakooli diplom 1965. ja konservatooriumi oma 1972. aastal. Aasta hiljem siirdus Järg Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus täiendas end. Vaata lähemalt ›
0
Sõnadega on nagu vanade majadega: kui mõni tundub tülikas, ebamugav või ajale jalgu jäänud, on kiusatus seda mitte kasutada, see kustutada. Sõna ei ole siiski tühi kest, mida annab ühest dokumendist teise lohistada nagu rida Exceli tabelis. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sõnadega on samamoodi. Esialgu ei pruugi tähelegi panna, et mõni valdkonna termin on saanud argitarbes suupärasema kuju. Paljudel juhtudel ei ole see sugugi halb: näiteks planeerimisseaduse „miljööväärtuslikud (hoonestus)alad“... Vaata lähemalt ›
0
Põlvkondlikud tagasivaated algavad suuremate lainetena tavaliselt umbes üks põlvkond hiljem: kasvuraskused on ehk lõpuks ületatud, elu tihedamad aastad on jõudnud punkti, kus vaadatakse nostalgiliselt tagasi. Helsingi Q-teatri lavastus „Uuele tõusule“ on olnud nii menukas, et seda esitatakse kolmandat aastat, kuigi neil pole kombeks väga pikalt sama asja laval hoida. Liiga armas, et vihata. Alapealkiri „Lama-aegsete laste elu ja tegemised“ viitab justkui majanduskriisile, ent tegelikult on see lugu rohkem s Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 08:23
Viimane uuendus: 08:18.
Uudiste reiting uuendatud: 08:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)