On tänuväärne, et Eesti Meremuuseum on näitusel „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ kajastada võtnud eri valdkondi, geograafilisi piirkondi ja huve hõlmava keerulise teema. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kirjutab näitusekataloogi eessõnas, et muuseum alustas maailma ookeane tutvustava näitusesarjaga juba 1980ndatel. Nüüdne väljapanek on selle „võimsam ja atraktiivsem“, Euroopa koostööpartneritega tehtud mõtteline järg, kus keskendutakse Vaiksele ookeanile. Feliks Gornischeffi kuree Vaata lähemalt ›
0
Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. Suurepärane täiendus VAT-teatri Vaata lähemalt ›
51
Malle Maltis on oma teost „Luutsinapäeva lood“ tutvustades kirjutanud, et need lood kõlavad jõulueelsel pimedal ajal, mil Põhjamaal napib valgust ja maailmas rahu. Just sellest mõttest lähtus ka Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Valguse lood“. Jõulude eel räägitakse valgusest palju – justkui piisaks hubisevatest küünaldest ja jõulutulukestest, et pimedus kaoks. Kontserdil „Valguse lood“ keelduti sellisest lihtsustusest. Valgust ja rahu ei käsitletud siin millegi iseenesestmõistetavana, vaid hapra nähtus Vaata lähemalt ›
0
Tänavusele „Jõulujazzile“ tagasi mõeldes kerkib silme ette liu- või kelgumäest allalaskmise võrdpilt: kõrghetk oli kohe alguses ja edasine kui üks hoogne tuhisemine läbi detsembri avanädala. Minu meelest oli „Jõulujazzi“ tipp Rabih Abou-Khalili 30. novembri kontsert, tema esimene esinemine Eestis. („Jõulujazzi“ avakontsert Raivo Tafenau ja Lauri Saatpaluga jäi mul nägemata.) Liibanonist pärit udimängija Abou-Khalil on suurema osa elust elanud väljaspool kodumaad: ta lahkus sealt kodusõja tõttu 1978. aastal. Vaata lähemalt ›
0
Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. Süžee on üldjoontes teada: andekas ja ambi Vaata lähemalt ›
0
Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias. Muusikateraapia on iseseisev tõenduspõhine teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisel kui ka musitseerimisel põhinevaid meetodeid ja tehnikaid rakendatakse eesmärgi Vaata lähemalt ›
42
Eesti lugeja on saanud lühikese vahega kaks raamatut XIX sajandi saksa kunstnike kohta: ühe Caspar David Friedrichist (1774–1840) ja teise Carl Sigismund Waltherist (1783–1866). Esimest teab iga kultuurisõber ning teisest on vähemalt kuulnud kõik Eestis kunstiajalugu tudeerinud ning baltisaksa kultuuri ja kirikukunsti huvilised. Nende elulugu esitavad raamatud pakuvad senistele teadmistele lisa, kumbki omal viisil. Üks aeg, kaks kunstnikku, kaks lähenemist Olen varem võrrelnud saksa menuautori Florian Il Vaata lähemalt ›
9
Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem ning uuesti XIX sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse üsna pea pärast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus jõudis meie maale Venemaalt. Sealne kirik rajas siia... Vaata lähemalt ›
42
Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (ÜRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud sõjaliste konfliktide, vägivalla, inimõiguste rikkumiste, tagakiusamise või muude põhjuste tõttu jätma oma kodu ning otsima peavarju ja turvatunnet mujalt. See on üks iga 88 inimese kohta kogu maailma rahvastikust, iga kahe sekundi tagant lisandub keegi. Neist ligi 42,5 miljonit on otsesed sõjapõgenikud ning 4,4 miljonil inimesel ei ole mitte mingisugust kodakondsust ega riiklikku... Vaata lähemalt ›
35
Lõppeval aastal oli maailm jätkuvalt rahutu paik. Peaaegu kõigil kontinentidel käivad riiklikud, mitte eratapatalgud ega ilmuta lõppemise märke. Suur rahumees ja pealavastaja Washingtonis erutab iga päev globaalset uudismeediat uute avantüüridega ja kujundab maailmakaardil riigipiire ümber. Ühtlasi jääb aina vähemaks neid, kes jaksavad veel uskuda rahvusvahelise õiguse kehtimisse ja sellesse, et ÜRO-le ja selle julgeolekunõukogule on maailmarahu tagamisel jäänud veel üldse mingi roll. Korra kümnendi vältel. Vaata lähemalt ›
2
Mõtlesin kirjutada kellestki juhuslikult ettejuhtuvast. Avasin „Komi mütoloogia“ entsüklopeedia kogemata põdra kohalt1 ja kohe samas oli ka lugu põhjapõdrast2. Kahe peale kokku oli seda juttu alla lehekülje. Usundi sügavuses Nagu juba ainuüksi komi mütoloogia raamatus põdrale ja põhjapõdrale pühendatud ruumile osutamine näitab, ei ole nende loomade kohta komi usust eriti midagi krestomaatilist leida. Loomismüüdi kohaselt oli põder üks loomadest, kelle lõi küll hea jumal Omöl, aga kelle loomise au tema... Vaata lähemalt ›
3
Mustpeade maja valges saalis üles astunud koosseis on musitseerinud juba kaheksa aastat, 2019. aastast Ensemble Auftakti nime all. Muusikud, kelle igapäevane töö ERSOs ja EMTAs jätab esmapilgul lisaprojektidele vähe ruumi, on leidnud just kammermuusikas väljundi, mis kõneleb nii pühendumusest kui ka energiast. Ensemble Auftakt ei piirdu üksnes klassikalise repertuaariga, vaid nende kavapildis on olulise koha leidnud nüüdismuusika. Seetõttu on trio teinud koostööd mitme Eesti heliloojaga ning kontserdid Eest Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Festivali „Üle heli“ kontserdi „Stratifikatsioonid“ ja rännaku „Heliportatsioon“ käigus sain osa peaaegu kõikidest maailma asjadest … ja siis veel natukesest. Siiski, kuigi tegemist oli väga laiahaardelise üritusega, jäädi võrdlemisi akadeemiliseks. Palju õnne, festival „Üle heli“! Said tänavu kümneaastaseks! Talviselt kõledal laupäevaõhtul on festivali teise osa tarvis Mustpeade maja ehitud kulda ja karda. Publikut ootab kuuetunnine programm, kus on esiettekandeid, improvisatsiooni, installatsioon ja ebakõ Vaata lähemalt ›
21
Mulle meeldib Riste Sofie Käär. Naljakas öelda, et meeldib – ei tunnegi ju teist. Meeldis ta Elo Valneriga kahasse lavastatud „Nälg“, meeldib tema muusika, välimus, arvustused ning see, et näen teda tihti Palestiinat toetavatel aktsioonidel. Nojah, aga mis see tema luulekogusse „APS!“ puutub? Miks peaksid imagoloogia ja solidaarsusmiitingud üldse asja (loe: raamatusse, arvustusse) puutuma? Tõsi, ega peagi! Ometi on Kääri puhul märkimist väärt, et ta mitte ainult n-ö ei jutlusta,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatumees on oma töö teinud, raamatumees võib minna. See oleks veel kestvast eestikeelse raamatu juubeliaastast kõige pessimistlikum schillerlik eelkokkuvõte, millega mittelugejad ehk kirjaoskamatud nii liht- kui ka võimurahva hulgast võiksid ühtviisi rahul olla. Saab selle jama kaelast ära ja et järgmine juubel on alles sajandi pärast, siis ei pea enam vastama lõpututele ja tüütutele juubeliküsimustele, et mida sa viimati lugesid ja mis on su lemmikraamat. Kirjasõna elujõu, levimise ja majandusliku... Vaata lähemalt ›
0
Maailm meie ümber näib iga päevaga siledam ja viimistletum, justkui oleks masin jäädvustanud selle peaaegu liiga täiuslikuks kaardiks, kus iga detail on hoolikalt paigas ja servad joonlauaga tõmmatud. Meile lubatakse parimaid linateoseid, andmepõhiseid otsuseid ja veatut täpsust. Tehisaru ülesanne on optimeerida, standardiseerida ja viia protsessid efektiivselt ideaalse tulemuseni. Algoritmid pakuvad kõige kiiremaid teekondi, kõige populaarsemaid restorane, kõige õigemaid vastuseid. Veatuse kultus kujundab. Vaata lähemalt ›
3
Midagi on õhus. Pimeda öö ja talvise külma seest tänavusele kunstiaastale tagasi mõeldes kerkivad esimese hooga teadvusesse kaks näitust, millest kummalgi eksponeeritud tööd panid mõtlema valguse, varju, geomeetria, värvi ja metafüüsika peale. Need on „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ (kuraator Mėta Valiušaitytė) ja Mari Kurismaa „Videviku geomeetria“, mille on kureerinud Mari Laanemets. Kui Kurismaa suur retrospektiiv Kumus loob näitusesaalis unenäolise, tegelikkusest tõelisema ruumi, siis Runge näi Vaata lähemalt ›
3
„500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?“, Pille-Riin Larm vestleb Daniele Monticelliga Margaret Tali, Jaanika Vider, „Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused“ Ülo Mattheus, „Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia“ Alar Laats, „Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis“ Isambard Monahan, „Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela“ Alice Pehk, „Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla“ Ingrid Ruudi vestles arhitekti ja Global Free Uniti juhi Robert Mulliga Vaata lähemalt ›
0
Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on pianist Ivari Ilja ja metsosopran Karis Trass. Preemiad antakse pidulikult üle uue aasta alguses, 3. veebruaril toimuval galakontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on preemiate väljaandmise eesmärk tõsta esile Eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad ku Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
21% 11 |
Postimees
|
15% 6 |
Õhtuleht
|
14% 3 |
ERR
|
9% 5 |
Maaleht
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.01.2026 12:20
Viimane uuendus: 12:17.
Uudiste reiting uuendatud: 12:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)