Hiljuti tähistasime nii Eesti muusikahariduse suurkuju Heino Kaljuste 100. sünniaastapäeva kui ka Eesti Muusikaõpetajate Liidu 35. tegutsemisaasta täitumist. Tähtpäevadega seoses on asjakohane mõtiskleda Heino Kaljuste kui haridusuuendaja tähenduse üle praeguses muusikahariduses. Ikka juhtub, et pean kellelegi selgitama, mis ja miks on relatiivne noodiõpetus (ja enamasti täpsustama, et Eestis on kasutusel silbid JO-LE-MI, mitte DO-RE-MI nagu mujal, sest viimased on meil juurdunud absoluutsete helikõrgusten Vaata lähemalt ›
51
Iibe üle arutledes on nüüd raske mitte kõlada nagu vanem, kui manitseti oma täiskasvanud järeltulijat: „Miks sul veel lapsi ei ole?“ Vastus on tihti ikka üks: „Pole veel õige aeg.“ Praegune iibe seis Eestis ei ole moraalne kriis ega rahvuslik katastroof, vaid ühiskonna arengu loomulik tagajärg. Linnastumine, kõrgem haridustase, naiste autonoomia ja uued vajadused heaoluriigis on osa selle muutuse põhjustest. Küsimus pole selles, et lapsi ei taheta, vaid et uus... Vaata lähemalt ›
23
Eesti sümfooniaorkestrite traditsioonil täitus mõni päev tagasi 125 aastat. Sellele pandi alus, kui Aleksander Lätte juhatusel moodustati Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. Eelmise sajandi lõpus loodud Eesti Sümfooniaorkestrite Liit (ESOL) on seda traditsiooni väärikalt edasi kandnud, toetades igati noori pillimängijaid ja luues võimalusi elukestvaks pillimänguks. Selle hea näide on hiljuti moodustatud vilistlaste orkester. Eesti (klassikalise) muusika jätkusuutlikkuse poolest Vaata lähemalt ›
78
1689. aastal kohtusid Nertšinski küla lähedal lagendikul Vene ja Qingi keisririigi saadikud, et esimest korda ametlikult kinnitada riigipiir.1 Venelased ihaldasid saada enda valdusesse suured alad Amuuri jõe kahel kaldal, kuid hiinlased panid oma sõjalise üleoleku maksma ning surusid venelased Baikali järve ja Arguni jõeni. Jesuiidi munkade abiga valmis ladinakeelne Nertšinski piirilepe, mis on päris esimene Hiinaga sõlmitud läänelik lepe ajaloos. Kui see piir oleks jäänud pidama, oleks praegugi tõenäolisel Vaata lähemalt ›
0
Käisin augustikuus Hiiumaal taas külas oma armsal sõbrataril, kes paneb alati kaasa parimat nii oma südamepõhjast kui ka viljapuuaiast ja peenramaalt. Seekord sain temalt Tallinna kaasa Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa raamatu „Kirjad kasuemale“, millesse süvenesin erilise põnevuse ja põksuva südamega. Noore diplomeeritud pedagoogina suunati mind tööle Abja-Paluoja lastemuusikakooli, mistõttu möödus kolm aastat minu elust samas alevis, kus toimub pool raamatus kirjeldatud tegevustikust. Õpetasin muusikakoo Vaata lähemalt ›
3
„Jumala maailm, saatana maailm, vaimude, valu, hirmu maailmad,“ mõtiskleb Ričardas Gavelis romaanis „Vilniuse pokker“ (lk 13). Buddha maailma on lihtne siseneda, seevastu kui Saatana maailma raske, arutleb autor. „Aga on ju olemas tavaline maailm, lihtsalt maailm, kuhu saab alati tagasi tulla ja millest ei pääse“ (samas). Nagu ka Nendest. Nemad ei lakka olemast, kuni püsib Nende usk oma lõpmatusse võimu. Pole võimalik maailm ilma Nendeta. Nemad, minagi mäletan Neid, tean... Vaata lähemalt ›
0
1980ndate teise poole ja 1990ndate käsitlemine pole eesti kirjandusele võõras, nagu ka mitte perekonnakroonikad. Viimastest kerkib meelde Juta Kivimäe „Nõmme novellid“, mille väliselt lõtv ülesehitus on võimaldanud autoril luua reljeefse ja sisuka suguvõsaportree eri ajastute taustal. Midagi samasugust teeb ka Brigitta Davidjants oma kogumikus „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“. Väikesele mahule vaatamata on „Plahvatus ..“ sama sisukas nagu mõned pikemad perekonnasaagad. Arvukate kronoloogilises järjeko Vaata lähemalt ›
0
no olgem ausad magamistoas elan on kandev roll mul ühe abielu stseenides neis tuleks pillata parketile juveelportselan ent seda privileegi välja teenind ma kandma pole veel neid teenides veel olen lihtne malbe kasin vaikne nurgakõiksus kel korruseidki suurelt alla kümne ei küpselt naerma pane mind veel paari kahepõiksus ent juba suudan siivsalt vastasseina põrnitsedes eelmääramata arvu tunde olla anonüümne sest vaikselt toksib rähni ravi alariiulitel ning üdi aimub ausalt juba... Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on uudiste lugemine üks päeva ebameeldivamaid kohustusi – ühelt poolt võiks ju üks normaalne inimene jälgida, mis parasjagu siin ja mujal toimub, teisalt on masendava info maht nii suur, et vahel tekib küsimus, kas edasi lugedes on ühel tundlikul inimesel veel võimalik jääda täie mõistuse juurde. Vabadusse lastud retsidivistid, lonkav õigussüsteem, ühte rahvast annihileeriva riigi saatkonna avamine riigis, mis ise on omal nahal kogenud pikka okupatsiooni, kultuuri jätkuv... Vaata lähemalt ›
0
Eestist pälvivad Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumid Renu Geetha Bai, Katriin Reedo ja Kerttu Rozenvalde. Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teaduses“ stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Renu Geetha Bai, Katriin Reedo ja Kerttu Rozenvalde. 7000-eurosed stipendiumid saavad nad tunnustusena senise töö eest ja edasise teadustöö tegemiseks oma valdkonnas. Kolme riigi laureaatide ühine auhinnatseremoonia toimub neljapäeval, 27. novembr Vaata lähemalt ›
0
XIII taaskasutusnäitus „Anna uus elu“ Avamine 22. novembril kell 14.00 XIII taaskasutusnäituse „Anna uus elu“ alateemaks on muinasjutt. Muinasjutus ei kehti reeglid, vaid meid suunavad jutustajate fantaasia. Ühes hetkes kohtuvad erinevate aegade kangelased ja iga unistus võib saada tõeks. Nii oleme andnud võimaluse kunstnikel olla need jutustajad, kes kirjutavad omi muinasjutte kunstiteostesse. Kutsume Teid vaatama näitust, kus kunstnike poolt loodud teostes on piiritu fantaasia ning igaks teoseks on kasuta Vaata lähemalt ›
0
„Ruum, kus segadus ja selgus ilmnevad kõrvuti“, Madli Pesti vestles Giacomo Veronesiga Jüri Valge keeleteadlasest Lauri Kettusest Esimesed Eesti keeleteaduse päevad Maarja Tüür, Maarja Gustavson, „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kobarkriisis“ Margit Mutso vestles Oliver Alveri ja Mae Köömnemäega Andrei Liimets vestles Läti filmitegijate Raitis ja Lauris Ābelega Kaspar Viilup vestles BFMi direktori kt Riho Västrikuga Mari Palolill, Maie Kiisel ja Piret Pungas-Kohv Kikepera juhtumist Tanel Mällo, „Inimene ma Vaata lähemalt ›
0
22. novembril avanev Niguliste muuseumi näitus „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ esitleb meistriteoseid 10.–17. sajandini. Esimest korda jõuavad Eesti publiku ette Hispaania ühe erakordseima maalikunstniku El Greco teosed. Näituse kuraatorid on Merike Kurisoo ja Carlos Alonso Pérez-Fajardo. Toledo katedraal avab Niguliste muuseumis oma aardekambri ning kutsub üle tuhande aasta pikkusele rännakule läänegootidest Hispaania kuldajani. Selle pühakoja müürid kätkevad elava pärandi k Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 10. juubelit tähistav Nordic & Baltic Young Artist Award tõi kokku rekordarvu osalejaid: 154 noort kunstnikkukaheksast kunstiakadeemiast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Konkursile esitati 299 teost, mis annavad mitmekülgse ülevaate kaasaegse kunsti suundumustest terves regioonis. Eestit esindas kokku 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemiast ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallasest. Publikupreemia hääletusest võttis osa ligi 1400 inimest, preemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle autobiog Vaata lähemalt ›
0
KARIN KALMAN ja KAIRI KALMANN „Kahe kõne“ 21.11.-14.12.2025 Neljapäeval, 20. novembril kell 18 avatakse keraamik Karin Kalmani ja disainer Kairi Kalmanni näitus „Kahe kõne“ Hop galeriis. Näituse „Kahe kõne“ keskmes on inimese loodud ja looduses esinevad sarnased vormid. Kahe kõne ehk kahekõne avastasid kunstnikud kui koos teineteise loomingut vaatlesid. Karin näitas valmivaid keraamilisi teoseid ning Kairi jagas loodusretkedel jäädvustatud fotokaadreid. Reflektsioon teineteise loomingule kulmineerub ühise. Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 15. novembrist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Eero Alevi isikunäitus „Igatsus”, väikeses saalis Lilian Mosolaineni isikunäitus „Carne viva” ja monumentaalgaleriis Erika Pedaku ja Tambet Pedaku ühisnäitus „Arstitädi sõidab tuletõrjemasinaga…”. ***************************************************************************Eero Alev „Igatsus” / Suur saal / 14.11.–14.12.2025 Eero Alevi värsked maalid ja joonistused mõjuvad katsena piiritleda seda ületamatut distantsi – nii m Vaata lähemalt ›
0
Ajaloolane Aadu Must on ajalooteaduse näitel rääkinud distsipliinist kui kindlatest komponentidest koosnevast organismist. „Kui midagi neist puudub, jääb kogu süsteem põdema ja kiduma. Erialane teadusajakiri on üks neist osadest.“1 Eesti etnoloogiale on selleks vajaminevaks komponendiks olnud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) aastaraamat, mille esimene köide ilmus sada aastat tagasi 1925. aastal. Seni on välja antud 66 köidet, mille kaudu on lugejate ette jõudnud üle 700 teadusartikli. Algusest peale on selles etn Vaata lähemalt ›
68
Kohtume emeriitprofessor Jüri Talvetiga Werneri kohvikus. Allkorrusel sumiseb elu, tudengid saalivad kohvitopsidega edasi-tagasi või klõbistavad kohvikulaudade taga arvutiklahve. Üleval galeriis, mille seinu ehivad Tartu vaimuinimeste saržid, on vaiksem. Talvet räägib kirglikult, puhuti muheleb, jutustab meelsamini teistest kui endast. Kujutlen õhustikku 1990ndate alguse ülikoolis, mil loodi hispanistika õppekava ja palju muudki, mis seni ei olnud võimalik: kõik pääses otsekui paisu tagant valla, kammitsad. Vaata lähemalt ›
18
Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor. Piret Eesmaa, „Hiirekõrvul“ (hapax legomenon) Kalev Kerge, „Kaose väli“ (Eesti Raamat) Kerttu Kirjanen, „Haav(atav)“ (Hea Lugu) Riste Sofie Käär, „Aps!“ (Puänt) Kristi Küppar, „Tei tuu tii“ (Kristi Küppar) Johanna Roos, „Tsükkel“ (Kastani Tänava Kirjastus) Žürii arutelusse tõi elevust Toomas Kiho esimene luulekogu „Pundinuiad“ (Ilmamaa). Žüriisse k Vaata lähemalt ›
0
Olime Valentiniga sõbrad 1972. aastast. 1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume. Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele oma kuus kilomeetrit. Ja meil polnud kunagi igav, sest Valentin muudkui rääki Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 0 |
Õhtuleht
|
14% 3 |
ERR
|
13% 3 |
Delfi
|
9% 3 |
Uued uudised
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 03:51
Viimane uuendus: 01:24.
Uudiste reiting uuendatud: 03:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)