Näitus on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist. Teadust ja kunsti ühendava väljapaneku eesmärk on innustada publikut mõtlema inimeste mõjust teistele liikidele. Kuus kaasaegset kunstnikku eksponeerivad loodusmuuseumi püsinäituse keskel nüüdiskunsti, mille kaudu vaadelda inimeste suhet ohustatud ja väljasurnud liikidega. „Näitus võimaldab ainulaadsel ja mängulisel moel juhtida külastajate tähelepanu liikide hääbumisele ja samal ajal äratada nende […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäevast, 28. märtsist on Vabaduse galeriis avatud eesti kunsti elav klassiku Raul Meele isikunäitus „Kirjad Eesti laululindudelt”. Näitus jääb avatuks 24. aprillini 2024. Alates eelmise sajandi kuuekümnendate lõpust hakkas Meel “luuletekstikspildiks” (kunstniku enda termin) kokku kirjutama erinevate Eestis esinevate lindude häälitsusi. Kombineerides sellega konkreetse luule, visuaalse luule ja heliluule, on Meel linnulaulu transkribeerinud ning esitlenud […] Vaata lähemalt ›
0
Krista Mölder ja Alis Mäesalu Midagi ajutist ARS Projektiruum 1.–20. aprill 2024 Krista Mölderi ja Alis Mäesalu näitus “Midagi ajutist” avatakse 28. märtsil kell 17 ARS Projektiruumis. Näitus püsib avatuna 20. aprillini. Midagi ajutist – viiv, habras ja mööduv. Foto on see, mis ajutise lõhestab, püüdes hetke staatiliseks kujutiseks – veel muigeks jõudmata grimassiks, silmapiirini […] Vaata lähemalt ›
0
Teatri- ja Muusikamuuseum avaneb 23. märtsil uues kuues: tutvumist ootavad pöörased lood RUJA’st, Marju Kuudist, Eri Klasist ja paljudest teistest 23. märtsil avatakse Teatri- ja Muusikamuuseumi uuenenud maja koos näitusega “Pöörased lood teatrist ja muusikast”. Esmakordselt avatakse külastajatele kogu muuseumi maja ja näitusekülastajad pääsevad ka ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid. Näitusel saab […] Vaata lähemalt ›
0
Lähen Andres Alveri juurde rääkima tema uuest raamatust „AA. Arhitektuurist“. 25 aastat tagasi andis ta välja eelmise, koos Veljo Kaasiku ja Tiit Trummaliga kirjutatud „Üle majade“, ülimalt täpse ajastu kogumiku, mille tekste tsiteeritakse siiamaani. 300 lehekülje võrra paksemas uues raamatus ta majadest üle ei saa, vahepealsete aastate jooksul on paljud seemned idanema läinud ja maju […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurielus valitseb krooniline rahapuudus. Ehitamine venib ja muudkui kallineb, vara laguneb või satub seetõttu koguni hävimisohtu. Investeerimisotsuseid lükatakse edasi ja tagasi. Valdkonna palgasaajad tunnevad end tõugatuna toimetuleku piirile. Varaste signaalide järgi loeb kultuuriministeerium eelarvevõitluse sügisel võidukaks, kui eelarve tänavusega võrreldes ei kahane. Nominaalne nullkasv ei peida toetuse ostujõu kadu, asjaosalised saavad seda omal nahal tundma. […] Vaata lähemalt ›
0
Need irinad peaksid olema irisetud ja küsimus passé – et kas meie kirjandusmaailm tunnustab naiste panust piisavalt. Kas naise kogemust, millest kirjutab naine, peetakse niisama kunstiväärtuslikuks kui mehe refleksioone, käigu need mis tahes soo kohta? No mis jutt see olgu! Sotsiaal- ja muust meediast võiks ju jääda mulje, et viimasel ajal haibitakse võimsalt just naisautorite […] Vaata lähemalt ›
48
Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist. Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus). Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest […] Vaata lähemalt ›
0
Teele Pehk on demokraatiarikastaja, kelle teemadeks linnaruum, avatud valitsemine ja rohepööre. Ta töötab juba üle aasta DD ehk teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis demokraatiakeskuses, kus lõimib koos kolleegidega kliimamuutusega kohanemise rahvakogusid demokraatiaarendusse. Tema ärgitusel ja korraldusel on Eestis toimunud juba kolm kliimakogu: Ida-Viru noortega aastal 2021 (korraldajad Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger), Tartus 2022. […] Vaata lähemalt ›
0
Uuringust räägib lähemalt selle üks koostaja, Civitta Eesti uuringute valdkonna juht Piia Viks-Binsol. Millised on uuringu peamised tulemused? Üldiselt tuleb välja positiivne joon. Eesti ettevõtted on hakanud agaramalt disaini kasutama, ettevõtjad mõistavad, et disain annab konkurentsieelise. Palju väikseid märke räägivad olukorra paranemisest. Kindlasti ei saa öelda, et praegune seis oleks ideaalne, kaugel sellest. Arenguruumi on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaturu fookuspäev 6. III Erinevate Tubade Klubis. Eesti muusikaturu fookuspäev on 2021. aastast peetud üritus, kus muusikakorraldajad saavad omaette lahti rääkida parasjagu aktuaalsed mured ja rõõmud. Tänavuse kokkusaamise pealkirjaks oli pandud „Olukord on …, kuid see on meie tuleviku väetis!“ Esmalt ehmatasin, et meie kiiresti arenev muusikatööstus – sealhulgas needsamad, kes lõid TMW konverentsi, mis […] Vaata lähemalt ›
12
2023. aasta veebruaris vaatasime Sirbi veergudel otsa kunstivaldkonna rahastamisele1. Toona jõudsime järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja – mis seal salata – sama silmapaistvalt ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Väitsime toona, et lisaks loomingulisele vabadusele vajab kunstielu ka elementaarset töörahu ja järjepidevust. Aasta hiljem on õige hetk taas valdkonna rahastamine […] Vaata lähemalt ›
23
Alustuseks peab meenutama, miks on teaduse eetikakoodeks üldse olemas ja milles on selle mõte. Ideaalis on tegemist määratluste, soovituste ja juhiste koguga, mis ei ole karistava iseloomuga, vaid keskendub positiivsele, soovides, et kõik see, mis ja kuidas teaduses toimub, oleks hea ja vastutustundlik nii põhimõtete tasemel kui ka igapäevatöös ja asjaajamises ning milles esitatud põhimõtted […] Vaata lähemalt ›
120
Prantsuse kõige tuntum vana kooli feministlik filmitegija Catherine Breillat on üle kümne aasta taas jõudnud mängufilmini, milleks on Taani „Ärtuemanda“1 Prantsuse uusversioon „Eelmisel suvel“2. Miks ta otsustas teha uusversiooni ja miks tal filmi juurde naasmisega nii kaua aega läks? „Eelmisel suvel“ valmis kümneaastase pausi järel. Mis vahepeal toimus? Mitte midagi! Lihtsalt vaatasin merd. Prantsusmaal ei […] Vaata lähemalt ›
37
Tulin Fulbrighti stipendiumiga Ameerika Ühendriikidesse pooleks aastaks peaasjalikult selleks, et uurida laiemast vaatenurgast eestlasi 1970.–1980. aastatel vallanud suurt huvi soome-ugri rahvaste ja nende kultuuripärandi vastu ning selle tulemusel sündinud põlisrahva identiteeti. Lähemaid ja kaugemaid võrdlusi otsides on olnud huvitav avastada nii keskkonnakaitsjate, maale tagasi kolinud hipide kui ka paljude teiste valgete inimeste suhteid põlisameeriklastega ja […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene vaatab galeriis maali. Mõmiseb: „Ma oleksin võinud ise ka sellise teha.“ Ilmselgelt ütleja seda kunstiks, kunstiteoseks ei pea. Kunstina tunnustab inimene midagi, mis on väljaspool tema enda ande piire ja käsitööoskusi. Kunst on kõik kättesaamatu, ka sellised asjad, mida üldjuhul kunstiks ei peeta. „On omaette kunst uss õngekonksu otsa panna, iga mees sellega hakkama […] Vaata lähemalt ›
0
Palestiinlased on riigita rahvas, kes on jäänud Iisraeli sõjamasina alla. Sõjategevus koos humanitaarabi blokeerimisega on palestiinlaste olukorra Gazas muutnud talumatuks. Gaza on Iisraeli piiramisrõngas. Sektoris valitseb toidupuudus. Veerandit Gaza 2,3 miljonist elanikust on tabanud näljahäda, mis nõuab juba inimelusid. Gazasse on jõudnud rahvusvaheline humanitaarabi lennukitelt, see pole aga kaugeltki piisav. Kunstliku näljahäda tekitamine on järgnenud […] Vaata lähemalt ›
13
Tätoveerimine on üks maailma vanemaid kunstivorme, mida on praktiseerinud paljud rahvad üle maailma. Arheoloogilisi tõestusi tätoveerimise pika eksistentsi kohta on võimalik leida kõikidelt kontinentidelt kas siis esemete või muumiate näol. Tuntuim tätoveeritud muumia on Euroopast Alpidest leitud üle 5000 aasta vanune jäämees Ötzi, kelle nahal on jäädvustatud 61 tätoveeringut.1 Ei ole küll sajaprotsendilise täpsusega võimalik […] Vaata lähemalt ›
15
Kui mullu oktoobris Filipiinidele lennupiletid ostsin, teadsin kohe, et tahan külastada mägedes asuvat väikest Buscalani küla. Seda põhjusel, et seal elab ja tätoveerib maailma vanim ja ka viimaseks mambabatok’iks kutsutud 106aastane Whang-Od Oggay. Ta oli õppinud tätoveerimiskunsti oma isa käest ning on alates 15. eluaastast tätoveerinud kohalikke Kalinga sõdalasi ja naisi. Maailmakuulsaks sai ta 2009. […] Vaata lähemalt ›
0
Oleme uhked oma hea haridussüsteemi, loovuse ja avatuse üle. Riigi õppekavadeski on eesmärkidena tähtsal kohal loovuse ja koostööoskuse arendamine. Majanduse ja elukeskkonna halvenemisest tulenevate probleemide rägastikus näib meie loovus ja koostööoskus aga lootusetult takerduvat. Globaalne kobarkriis on olemuselt just loova mõtlemise kriis, mis ei lase meil näha alternatiive majanduse praegusele vildakale toimimisviisile ehk „müüridele, relvadele […] Vaata lähemalt ›
483
Populaarsemad allikad
Postimees
|
35% 13 |
Delfi Sport
|
9% 5 |
Kroonika
|
9% 4 |
Õhtuleht
|
8% 18 |
ERR
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.05.2024 12:01
Viimane uuendus: 11:59.
Uudiste reiting uuendatud: 11:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)