„Tõsistele lugejatele võiks see olla suunanäitajaks minu veendumuse kohta, et kunst on selles elus kõrgeim ülesanne ja tõeline metafüüsiline tegevus, nagu see on mehe puhul, kellele kui oma väljapaistvale eestvõitlejale sellel teel tahan ma pühendada siinkohal selle raamatu.“1 Nende sõnadega lõpeb Friedrich Nietzsche eessõna oma läbilöögiteosele, mille esimene versioon (1872) kandis pealkirja „Tragöödia sünd muusika […] Vaata lähemalt ›
26
1962. aasta sügisel kirjutas Ameerika poetess Sylvia Plath luuletuse „Isa“. Paar nädalat hiljem ütles ta BBC raadio intervjuus, et selle luuletuse kõnelejaks on tüdruk, kellel on Elektra kompleks: tema isa suri, kuigi ta oli kindel, et ta isa on Jumal.1 Plathi luulet peetakse pihtimuslikuks ja tema tekstid on tõepoolest ülimalt isiklikud. Ometi on need samal […] Vaata lähemalt ›
3
Rakvere teatri „Esimene armastus on revolutsioon“, autor Rita Kalnejais, tõlkija Lauri Saaber, lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar, muusikaline kujundaja Madis Muul, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Margus Grosnõi, Jaune Kimmel, Märten Matsu, Tiina Mälberg, Rainer Elhi ja Loviise Kapper. Esietendus 15. II Rakvere teatri väikeses majas. 20. märtsil tähistati üleilmset noore vaataja teatri päeva. Noore vaataja […] Vaata lähemalt ›
0
Friedrich Nietzsche „Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner“ Noorte tõlkevõistluse tulemused 2024 Kristjan Haljaku „Elektra Domina“ kogumik „Muuseum+“ Rakvere teatri „Esimene armastus on revolutsioon“ Eesti Draamateatri „Kollane tapeet“ sarja „Aavik Salzburgis“ neljas kontsert ja sarja „TKO kammermuusika“ kontsert „Magnettorm“ Pealelend – Tõnis Arjus, arhitekt, kestliku elukeskkonna ekspert Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber […] Vaata lähemalt ›
0
„Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“ 27.04.–09.06.2024 Laupäeval, 27. aprillil kell 14 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“. Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre. Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. […] Vaata lähemalt ›
0
Juba sellel laupäeval 27. aprillil toimub Põhjala tehase Sepikoja galeriis luuleslämm, koos maailma- Euroopa- ,Balti- ja Põhjamaade luuleprõmmu meistritega! Luuleslämm/luuleprõmm on ka Baltimaades üha rohkem populaarsust koguv “performatiivne lääne kirjanduslik võitluskunst” , kus tullakse tekste kuulama ja autoritele kaasa elama. Avaliku salongiõhtu käigus saab kogeda autorite enda(!) loomingut ning publikul on võimalik otsedemokraatiaga välja selgitada […] Vaata lähemalt ›
0
„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“ Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“ Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“ Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“ Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“ Veronika Va Vaata lähemalt ›
0
Virginia Woolf kirjutas juba sada aastat tagasi romaani, mille peategelane muudab oma sugu. Just see, ühe 20. sajandi olulisima modernistliku kirjaniku kõige ebaharilikum teos „Orlando. Elulugu” inspireeris Paul B. Preciadot tegema dokumentaalfilmi „Orlando, minu poliitiline biograafia”, mis jõuab publiku ette Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Selles toob üks nüüdisaja tuntumaid soo- ja kehapoliitika mõtlejaid kokku 26 […] Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“. Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti […] Vaata lähemalt ›
0
25. aprillil kell 21.00 avatakse Tartus Toomemäel toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“. Teose autoriks on Belgia valgustusdisaini agentuur Light To Light, mida esindab Fiorenzo Naméche koostöös valgusdisainerite Chiara Carucci (Itaalia) ja Alfred Sà’ga (Hispaania). Fr. R. Faehlmanni kunstmuistendist inspireeritud valguskunstiteoses kohtuvad müstiliselt kaunil Toomemäel põhjamaine folkloor ja tipptasemel valguslahendus. Kunstiline valgusteos ärgitab kultuuripärandit tõlgendama sõna […] Vaata lähemalt ›
0
60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus, Edith Karlson „Hora lupi“. Dramaturg Eero Epner. Peakorraldaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Chiesa di Santa Maria delle Penitentis 20. IV 2024 – 24. XI 2024. Täna avatakse pidulikult 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljon Edith Karlsoni isikunäitusega „Hora lupi“ („Hunditund“). Paviljon asub festivalimelu südamest natukene eemal, uhkes ja tontlikus Santa […] Vaata lähemalt ›
220
Venemaa ja tema õigeusu kiriku pea patriarh Kirilli meelest on kogu lääneilm langenud satanismi küüsi. Saatanal teatavasti ei ole varju. Venemaal ja selle riigivõimu lahutamatul osal Moskva patriarhaadil järelikult on ja see heidab end igasse suunda. Mitte ainult Eestis, kus Aleksander Nevski katedraal ei lase hommikupäikesel paista iseseisva riigi parlamendihoonesse, vaid üle maailma, sest Moskva […] Vaata lähemalt ›
18
Eestit on tabanud uus vihalaine ja selle objekt ei ole miski muu kui „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“. Eks neid vihaobjekte ole veel, iga nädal lausa uus kangelane. Mõni fiktiivne, mõni elust võetud, aga eestlane kohe peab midagi vihkama, selleta enam ei saa. Käisin minagi siis skandaalset filmi vaatamas ja aru ma ei […] Vaata lähemalt ›
0
Aprill hakkab lõpule jõudma ja koos sellega asub rinda ärev ootus, et kliimaseaduse eelnõu avalikkuse ette jõuaks. Suure tõenäosusega mõjutab see Eesti elu rohkem kui miski muu viimastel kümnenditel ega jäta puudutamata kellegi elu. Eelnõus sätestatakse seadusena, kui palju peab Eesti kasvuhoonegaaside (eelkõige CO2) heidet vähendama. Seda lõppeesmärki me ise ei otsusta, sest selle on […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“, kuraatorid Fabio Cavallucci ja Sirje Helme. Kumu teise korruse suures saalis kuni 19. V 2024. Kas pole kunsti järelelu problemaatikat silmas pidades võimalik tõdeda, et mingi fenomeni esimesest mõjuringist välja jääv teine tulemine – nüüd juba kunstiajaloolise nähtusena, mis on kaua päevakorrast maas […] Vaata lähemalt ›
32
Käesolev sajand kuuluvat autokraatiale, mitte enam demokraatiale, mille kuldajastu jäi väidetavalt pigem XX sajandisse.1 Venemaa agressioon Ukraina vastu ja lääne võimetus sellele otsustavalt vastu seista, lisaks Hiina jõuline majanduslik ja tehnoloogiline esiletõus, näivad eeltoodud väidet toetavat. Kuigi „autoritaarse sajandi“ võimalikest tulevikuperspektiividest olen isegi kirjutanud2 ja demokraatia „viimsepäevastsenaariumeist“ on raamatute müügilettidel saanud minev kaup, tasub vaadata […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on oma piiratusest teadlik organism. Arvatavasti pole ma endasuguste seas ainus, kes mõtleb aeg-ajalt oma surmast. Olgugi et surnu jaoks pole enam vahet, kas tema maised jäänused saadetakse kuldsel katafalgil tipparhitekti projekteeritud krematooriumisse või visatakse need turutagusele prügihunnikule kanade nokkida, ei soovi ma juba mõnda aega, et mind maetaks kirstus. Kirst meenutab vaglavastast vangikongi, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Nachtland“, autor Marius von Mayenburg, tõlkija Kristiina Jalasto, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaagup Roomet, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Hele Kõrve, Indrek Ojari, Sandra Uusberg, Märt Pius, Anu Lamp, Jakob Teppo, Jarko Rahnel ja Jaan Kaljurand. Esietendus 16. III Salme kultuurikeskuse suures saalis. Kolm aastat tagasi, 2021. aasta mais, valiti tol ajal 36aastane Uku Uusberg […] Vaata lähemalt ›
0
Põlvkonnale, kes nägi Jaan Toominga (1946–2024) esimese loomeperioodi plahvatuslikke töid, tähendab tema elukaare lõpp titaani lahkumist. Tooming jäi meistriks paljudele ka hilisemal ajal, ent just tema lavastuste seeria 1960. aastate lõpust 1970. aastate lõpuni pani aluse põhimõttelisteks muutusteks eesti teatris. Aja tunnusteks toona olid piiratud vabadused, jätkuv totalitaarne surutis ja brežnevliku stagnatsiooni algus. Avalikkuses köhida […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
45% 18 |
Kroonika
|
8% 1 |
ERR
|
8% 6 |
Õhtuleht
|
5% 3 |
Delfi Sport
|
4% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.05.2024 08:32
Viimane uuendus: 08:28.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)