Kas interpretatsioonikunst on kontserdikorralduse lahutamatu osa või vastandub sellele? See sõltub vaatenurgast ja õnneks sai foorumil „Kontserdikorraldus kui interpretatsioonikunsti lahutamatu osa“ (5. II) kuulda tõesti erisuguseid arvamusi. Ürituse läbivad teemad olid uued kontserdiformaadid, publikuga suhtlemise vajadus, eesti interpretatsioonikunsti jätkumine pikas plaanis ning noored nii tulevaste muusikute kui ka publiku rollis. Interpreetide liidu (ja ka muusikanõukogu) soov on loomulikult, et eesti. Vaata lähemalt ›
0
Aasta algus on Eesti kultuurielus kujunenud tihedaks tunnustamiste perioodiks. Värskelt jagati Eesti muusikaauhindu, 4. veebruaril kuulutati uhiuues Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas välja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ning jaanuari keskel pälvisid paljud loomeinimesed riigi kultuuripreemiad. Sellises auhinnarohkes ajas ei ole sugugi lihtne hoida tähelepanu kõigil tunnustustel võrdselt ning ilmselt peegeldus see ka Eesti Interpreetide Liidu „Aasta interpreedi“ galakontserdi pub Vaata lähemalt ›
0
Vene kirjanik, poeet, kriitik, õppejõud, dissident, pagulane ja lihtsalt väga andekas inimene Dmitri Bõkov esines kunagi ammu, enne kui Venemaa Krimmi annekteeris, raadiojaamas Ehho Moskvõ hämmastava avaldusega. Jutt oli sotsialistliku idee usutavusest hilisel Brežnevi ajal. Bõkov karjatas talle omase impulsiivsusega mikrofoni, et tema mäletamist mööda keegi ei uskunud nõukogude jama. See oli esimene kord, kui ma hakkasin kahtlema Bõkovi geniaalsuses. Mis tähendab, et keegi ei uskunud? Ma olen sünniaastalt. Vaata lähemalt ›
2
Eesti Kontsert, mis on välja kasvanud 1941. aastal loodud Eesti NSV Riiklikust Filharmooniast, jõudis 85. verstapostini. Seda tähistati 7. veebruaril Estonia kontserdisaalis esindusliku galakontserdiga, mille esimest poolt raamistasid selleks puhuks tellitud teoste esiettekanded. Eesti Kontsert on üks neist Nõukogude okupatsiooni ajal asutatud nähtustest, mida ei ole olnud pärast Eesti iseseisvuse taastamist põhjust kõrvale heita ega lammutada, vaid mille eest võib, vastupidi, hoopis tänulik olla. Huvitaval Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatris esietendus 22. jaanuaril Iisraeli näitekirjaniku, stsenaristi ja näitleja Noa Lazar-Keinani „Lühis“ (lav Margo Teder), mille puhul külastas autor Tallinna. Eestis tuntakse Lazar-Keinani kui 2023. aastal Eesti Draamateatris lavale jõudnud „Bertodi ja Agnese“ (lav Priit Pedajas) autorit. Lazar-Keinaniga vestles mõlema tema Eestis lavastatud näidendi tõlkija Margus Alver, kes „Lühise“ („kétser“) ka Eesti oludele kohandas. Oled Tallinnas juba kolmandat korda. Mis side sul Eestiga on? 2022. aasta sü Vaata lähemalt ›
65
Uue aasta esimestel päevadel täitus ühismeedia meenutuste ja piltidega kümne aasta tagusest ajast. Selles mälestuste virvarris jäi mulle silma kellegi tõdemus, et internet (ja mõistagi maailm ise) oli siis palju lihtsam koht kui täna. Tõepoolest, kümme aastat tagasi ei olnud some veel nii koletuks kasvanud, kasutajad nägid oma infovoos ainult sõprade või meeldivaks märgitud lehtede postitusi ning hüsteerilised kommentaatorid tegutsesid veel kusagil Delfi või Postimehe anonüümses enklaavis. Kümnendate keskpa Vaata lähemalt ›
0
Mul on Villem Tomiste kureeritud grupinäitusest „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ mõnevõrra keeruline rääkida. Seda kahel põhjusel. Esiteks tekitas näitusel ringiliikumine rohkelt äratundmishetki: ikka ja jälle tuli tahtmine mõttes hüüatada „ma olen kirjutanud sellest motiivist siin ja tollest teemast seal!“. See pole muidugi öeldud etteheiteks, sest teemad võivad ju olla sarnased, ent rakursid ja vaated siiski erinevad, pealegi kipuvad sarnased mõtted üksteist võimendama – eriti kui need pärinevad erinevatest tead Vaata lähemalt ›
0
PROOSA Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt) Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu) Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak) Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA) Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak) Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu) LUULE Martin Algus, „Elektro“ (Puänt) Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb) Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan AM) Riste Sofie Käär, „APS!“ (Puänt) Paavo Matsin, „Baeri laulud“ (Lepp ja Nagel) Carolina Pihelgas, „Ikka veel“ (Lü Vaata lähemalt ›
0
„Mustonenfestil“ on siinmail saanud käia juba mõned aastakümned, seetõttu on küllap igaühel kujunenud oma kogemus ja ettekujutus, millega võib sel puhul kontserdisaalis kohtuda. Festivali kunstiline juht Andres Mustonen on aastate jooksul festivali pealkirja küll veidi kohendanud ning ümber mõtestanud, kuid püüe pakkuda publikule ja muusikutele vaatevälja avardavaid, hinge puudutavaid muusikasündmusi, rahuhetki rahutus maailmas, nagu kinnitati festivali kodulehel selgi aastal, näib olevat aastast aastasse s Vaata lähemalt ›
0
Esmapilgul lihtne „Kastimees“ kubiseb kirjanduslikest allusioonidest, vihjetest, taustadest nii poololematus sündmustikus kui ka keeles, aga veelgi enam tunnetes, autoripositsioonis. Peedu Saar ei ürita olla kultuurne, literatuurne, ei puista tsitaate, aga on ometi niisugune olemuslikult – üksildane kirjandusmunk võõrsil, ilmselt Eestiski. Et üksindus ja üksildus oleksid veel valusamad ja ilusamad, läheb „Kastimehe“ jutustaja Londonisse otsima üksiolemist rahvamassis (lonely crowd). Saar on sama teinud vare Vaata lähemalt ›
0
Lavastaja ja libretist Ivar Põllu tõstatab värskelt lavavalmis saanud ooperi kavalehel küsimuse, miks pole küll enam kui sada aastat tagasi loodud „Libahunti“ juba varem sellele kujule teisendatud. Igal juhul tuleb tõdeda, et algmaterjal sobib ooperivormi käänamiseks igati, ning alati ei pea sugugi vormima äratundmatuseni, et suhteliselt lihtsast armukolmnurgast saaks märksa paljutahulisem püramiid. Sellest aastast kannab Tartu mitut žanri viljelev teater nime Eesti Rahvusteater Vanemuine. Kuigi äsja laval Vaata lähemalt ›
0
Veel paarkümmend aastat tagasi valitses läänes jagamatult positiivne Hiina-narratiiv. Hiinat nähti eelkõige tema kiire majanduskasvu valguses kõigi võimaluste maa ja igati kasuliku koostööpartnerina, kuhu investeerimisega ei tohi hiljaks jääda. Kui tahtsid olla tõsiseltvõetav China-hand, pidid Hiinat kiitma, rääkima Hiinast kui majandusimest ja ammendamatust turust ning vastutustundlikust panustajast maailmaprobleemide lahendamisse. Hiina Kommunistlik Partei ja Hiina Rahvavabariigi valitsus tegid muidugi kõ Vaata lähemalt ›
0
Maailmas tavatsetakse Eestit kirjeldada kui väikest, krapsakat, innovaatilist digiriiki – kohta, kus uued lahendused sünnivad loomuliku kergusega. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski vaatab olukorda teise nurga alt – seestpoolt paistab, et meie innovatsioonisüsteem liigub tasapisi hoopis jäikuse poole. Liiga palju energiat kulub business as usual’i kinnistamisele ja müümisele, liiga sageli tekitame ühe euro jagamisel kunstlikult ülemäärast konkurentsi, mis soodustab tu Vaata lähemalt ›
54
Margo Tedre uuslavastus „Lühis“ Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani sulest räägib Taavist (Ott Aardam) ja Kadrist (Maarja-Mitt Pilchen), neljakümnendates eluaastates paarist, kelle näiliselt toimiv suhe ähvardab laguneda, kui nende poeg Robin saab autismidiagnoosi. Taavi püüab olukorraga toime tulla nalja, õlle ja eiramise teel, Kadri aga otsib vastuseid, spetsialiste ja lahendusi, kuni normaalsuse säilitamise pinge mõlemad väsitab enam kui kriis ise. „Lühis“ on lugu perest, kes peab oma „katkise“ lap Vaata lähemalt ›
0
Kuidas Eesti esindajad ka ei pingutaks, maailma tähtsate juttudes ja dokumentides jagub tähelepanu Eestile harva ja ka siis kõrvallauses. Nädalaid on kaevatud kurikuulsas Epsteini andmekogus, kuid endiselt ei ole tuvastatud ühtki Eesti printsi või miljonäri, kes oleks ägedate orgiate toimumispaikades aia taha vaatlejakski pääsenud. Asjaolu, et mingi alama astme inimkaupleja korra Riias missivõistlustel ka mõnele osalenud eestlannale pilgu peale heitis, pakub väga nõrka lohutust. Spordirindel on olukord pare Vaata lähemalt ›
26
„Maavälised tõed“, Tristan Priimägi vestles Lembit Petersoniga Kaspar Viilup vestles PÖFFi uue kunstilise juhi Triin Trambergiga Kristiina Kupper, „Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust“ Rahul Sharma, „Viis kontrastset Indiat“ Juhan Raud vestles kunstihoone kuraatori Tamara Luugiga Margus Alver vestles Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinaniga Margus Maidla vestles Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainskiga Kalmer Lauk, „Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada“ Jüri Vaata lähemalt ›
0
Eesti Meremuuseum avab reedel, 13. veebruaril Lennusadamas näituse „Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu“, mis toob avalikkuse ette Eesti kunstimaastiku ühe eripärasema kogu – meremuuseumi kunstikogu. Näitus annab ülevaate Eesti Meremuuseumi kogus olevatest kunstiteostest ja mõningatest merekunsti alaliikidest. Kõige enam on see aga kummardus kunstnikele, kes vastasid mere kutsele pintslitõmmetega. „Suurem osa teoste autoritest ei ole professionaalsed kunstnikud, vaid asjaarmastajad: meremehed, kalur Vaata lähemalt ›
0
11. veebruaril toimunud Tallinna Ülikooli rektori valimiskogu istungil valiti ülikooli järgmiseks rektoriks professor Priit Reiska. Rektori viieaastane ametiaeg algab 15. mai 2026. Esimeses voorus oli vaja saada vähemalt 63 häält, kuid ükski kandidaat piisavalt hääli ei saanud. Teise vooru liikusid kaks enim hääli saanud kandidaati, kelleks olid professor Katrin Niglas ja professor Priit Reiska. Teises voorus sai professor Katrin Niglas 43 häält ja professor Priit Reiska 69 häält. Valituks osutumiseks... Vaata lähemalt ›
0
11. veebruaril tähistatakse Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu naiste ja tüdrukute olulisele rollile teaduse arengus ning julgustada neid teaduskarjäärile. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline tasakaal endiselt puudulik. Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) kutsub üles käesoleva nädala jooksul märkama ja tunnustama naisteadlasi ning tõsta esile nende panus Vaata lähemalt ›
0
Kirjandusauhinnale „Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2025. aastajooksul. Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb saata vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja koopia avaldatud tekstist ühes ilmumisandmetega. Vajalikud materjalid saata e-postiga eks@kirjandus.ee või tavapostiga Eesti Ki Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Keila linn
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 06:02
Viimane uuendus: 05:48.
Uudiste reiting uuendatud: 05:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)