See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“, […] Vaata lähemalt ›
0
Kõik sai alguse Eesti Päevalehe septembri lõpul ilmunud juhtkirjast „Näitlejad ei saa kunagi jõukaks, kui teater raha ei teeni“1, mis torkas silma oma erakordse asjatundmatusega. Tundmatuks jääda soovinud juhtajakirjanik jagab seal napakavõitu soovitusi, mil kombel teatrid peaksid senisest rohkem lisaraha teenima ja saaksid nõnda ise oma näitlejatel palka tõsta. „Teater peab hakkama ise märksa enam […] Vaata lähemalt ›
3
„Accordionfest“ – „Müüdid ja lood“ 4. – 12. X Tallinnas, kunstiline juht Momir Novaković. Festival „Accordionfest“ on nähtavasti tulnud, et jääda. Neljandat aastat Tallinnas toimunud muusikafestival on näidanud akordioni õige mitmest küljest ning on edukalt varieerinud siin kandis varasemalt juurdunud kuvandit akordionist (ja bajaanist) kui eelkõige rahvapärasest laulude ja tantsu saateks kasutatud pillist. Iga maa […] Vaata lähemalt ›
0
Eile möödus sada aastat Ülo Soosteri sünnist. See traagilise elusaatuse ja ainulaadse pildikeelega sürrealistlik maalija ja illustraator, kes pole tegelikult senini leidnud oma andele väärilist ülemaailmset tunnustust, on üks enim mütologiseeritud eesti kunstnikke, kelle elu oli täis nukraid paradokse. Kunstihiiust räägivad Eha Komissarov, Hanno Soans ja Peeter Talvistu. Mille poolest erineb Sooster lääne sürrealistidest? Mis […] Vaata lähemalt ›
110
IX Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“, kuraator Maret Sarapu. Kai kunstikeskuses kuni 16. II 2025. Tänavuse rakenduskunsti triennaali peanäituse keskmes on päevapoliitika, kliimakriis, sotsiaalne jätkusuutlikkus, vaimne tervis, identiteedipoliitika ja kogukondlikkus. Need on teemad, mis painavad meie ühiskonda ning millega tegeldakse intensiivselt nii rahvusvaheliselt kui kohapeal, loomulikult ka kunstinäitustel. Mõne teema puhul piisab vaid […] Vaata lähemalt ›
12
2020. aastal avaldas prantsuse kirjastaja ja kirjanik Vanessa Springora raamatu „Nõusolek“1, kus paljastas üksikasjalikult oma seksuaalsuhte kuulsa kirjanikuga, kuigi ta ise oli toona vaid 14aastane. Olgugi et ta oli jätnud raamatus mehe nimepidi nimetamata, kinnitas ta paaris intervjuus, et tegu on hinnatud kirjaniku Gabriel Matzneffiga. Kultuurieliit üritas alguses tõmbuda ringkaitsesse, kuna Matzneffi sõprade hulgas olid […] Vaata lähemalt ›
3
Dokumentaalfilm „Rändajad“ (Klara Films, Eesti 2024, 71 min), režissöör Eva Sepping, stsenaristid Eva Sepping ja Anti Naulainen, operaatorid Eva Sepping, Markus Orav ja Epp Kubu, helilooja Ann Reimann, produtsendid Edina Csüllög ja Liis Nimik. Eva Seppingu dokumentaalfilmidebüüt „Rändajad“ on harukordne selle poolest, et ilmselt on see üks viimaseid Eestis tehtud filme, mis räägib Venemaa eestlastest XXI […] Vaata lähemalt ›
36
Linkola „Ellujäämise küsimuse“ esitluselt jäi hinge kriipima tagasiside, et järgmise raamatu puhul võiks Linkola vaimsemat poolt välja tuua. Nii moodustavad „Nurjatu küsimuse“ mahust poole järelehüüded või kommentaarid Linkolale, mis kaugeltki mitte kõiges vanameistriga ei nõustu, mis puudutavad palju teoloogilisi teemasid ja on esil ka järgnevas vestlusringis. Kuna keegi osalejaist pole usuteadusliku haridusega, lähenetakse teoloogiale amatööri […] Vaata lähemalt ›
55
Kõik inimesed ihaldavad loomu poolest teadmist. Aristoteles, „Metafüüsika“ Kus on inimese piirid? See on tänapäeva kliimamuutuste ja ökoloogilise kriisi ajastu võtmeküsimus. Ja see on ühtlasi küsimus, mis on ärgitanud Immanuel Kanti kriitilist filosoofiat, moodustab selle keskme. Piiride probleem ongi võib-olla üks olulisemaid sildu, mis teeb Kanti pärandi tänapäeva silmis jätkuvalt aktuaalseks. Kanti lähenemine inimsuse suurtele […] Vaata lähemalt ›
83
Eesti Draamateatri ja Vaba Lava „Totalitaarne romaan“, autor Marius Ivaškevičius, tõlkijad Ilona Martson ja Ene Paaver, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik ja videokujundaja Epp Kubu, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja helikujundaja Hendrik Kaljujärv, operaator Fidelia Randmäe. Mängivad Tõnu Oja, Gert Raudsep, Kristo Viiding, Ester Kuntu, Andres Puustusmaa ja Taavi Teplenkov. Esietendus 21. IX […] Vaata lähemalt ›
0
Vene teatri „Kangelased“, Tom Stoppardi adaptsioon Gérald Sibleyrasi näidendist „Paplid tuules“, tõlkija Pavel Rõžakov, lavastaja ja muusikaline kujundaja Rolandas Atkočiūnas (Leedu), stsenograaf ja kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Ģirts Krūmiņš (Läti), Rain Simmul ja Aleksandr Ivaškevitš. Esietendus 10. X Vene teatri väikeses saalis. Prantsuse kirjaniku Gérald Sibleyrasi komöödia „Paplid tuules“ („Le vent des […] Vaata lähemalt ›
56
Uudis, et Lõuna-Korea kirjanik Han Kang on Nobeli kirjandusauhinna laureaat, jõudis minuni ühismeedia vahendusel. Kõigepealt märkasin, et teadet on jaganud paar mu korealasest sõpra, kuid mida aeg edasi, seda enam postitusi lisandus, kuni Han Kangi kuldne pilt tulvas ka tuntud lauljate, näitlejate ja teiste kuulsuste uudisvoos. Silma jäi Han Kangi käe all loovkirjutamist õppinud tudengite […] Vaata lähemalt ›
54
Triinu Meres ei vaja eesti fantaasiakirjanikuna tutvustamist. Ta on julge ja särav teisitimõtlejast autor, keda on saatnud tunnustus ja poolehoid algusest peale. 2011. aastal võitis ta jutuga „Joosta oma varju eest“ Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud ulmejutuvõistluse, aja jooksul on nimekaid kirjandusauhindu ja nominatsioone vaid lisandunud. Ka see aasta on osutunud Meresele loominguliselt viljakaks: valminud […] Vaata lähemalt ›
118
Septembris astus Eesti kunstiakadeemia disainiosakonna avatud loengute sarjas üles disainiajaloolane ja kuraator Alexandra Midal. Tema ettekanne pidi kandma pealkirja „Disain ei sünni enam juhuse tahtel“. Enne loengut nimetas ta selle siiski ümber ja tõi ettekandes „Disainiajaloo tume pool“ välja disainiajaloo varjukülgi ja pimekohti. Midal on Genfi kunsti- ja disainiülikooli professor ja Pariisi Ensci-Les Ateliersi kriitilise […] Vaata lähemalt ›
0
Üldjuhul on inimesed harjunud mõtlema lineaarselt. Kuid lineaarne mõtlemine kipub jääma üha enam hätta järjest keerukamas ja komplekssemas maailmas. Sõna „lineaarne“ kirjeldab erilist seost kahe muutuja – sisendi ja väljundi – vahel. Kui seos nende vahel on lineaarne, põhjustab ühe suuruse muutumine kindla suuruse võrra alati ka teise suuruse muutuse mingi kindla suuruse võrra. Kui […] Vaata lähemalt ›
12
Teadus on märksa rohkem kui lihtsalt uute ja oluliste teadmiste hankimine ja nende kommunikeerimine teistele. Pigem on see keerukal maastikul toimiva komplitseeritud ja hapra ökosüsteemi vili, kus osalistel on ääretult erinevad rollid ning mille edukasse toimimisse panustatakse hulk komponente. Vaid paljaste käte ja puhta mõistusega teadus (enam) ei sünni. Sest juba mõtete kirjapanekuks ja kommunikatsiooniks […] Vaata lähemalt ›
0
Alustame valust … Termodünaamika esimene seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Et külma ilmaga sooja saada, konverteeritakse meie kliimas näiteks puitu talletatud keemiline energia oksüdatsiooni abil (põletamine) soojusenergiaks. See väljendub õhus leiduvate gaaside aatomite kiiremini võnkumises, mida inimene tunnetab toasoojana. Nii on see […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanike raamatukogutuur „Sõnaränd“ 7. – 15. X. Tartu- ja Jõgevamaa raamatukogudes käisid Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla ja Kai Kask. 8. X kell 21.29. Mida ma küll selga panen? Äsja lubati „Aktuaalses kaameras“ homseks-ülehomseks lõunatuultega saabuvat vihmasadu, seega kingakeste asemel saapad, parem veel botikud, aga kuhu jääb siis elegants? Ja millist outfit’i publik ootab, kas kirjanik olla tähendab pidulikku […] Vaata lähemalt ›
0
Hingedeajal on olnud tavaks end maskeerida ja sanditamas käia. Lähen ise samuti hea meelega mänguga kaasa. Folklooris on maskid sageli seotud rituaalide, pidustuste ja üleminekuriitustega. Mask annab võimaluse oma identiteeti ajutiselt vahetada või varjata, keha sotsiaalsetest normidest vabastada ja käituda viisil, mis tavaolukorras oleks kohatu või ebatavaline – näiteks võõrasse perre sisse astuda ja vigureid teha. […] Vaata lähemalt ›
0
Kaheksa meeskoori kontsert 13. X Estonia kontserdisaalis. Ma ei mäleta, mil Estonia kontserdisaali kassad oleksid enne kontserti sootuks suletud olnud, sest piletid on viimsegi posti taha ammu müüdud, ning et kolm tundi kestnud kontserdi lõppedes seisab publik huilates püsti, nõuab lisapalu ja keeldub koju minemast. Nii see aga oli Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. aastapäeva […] Vaata lähemalt ›
81
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 1 |
Õhtuleht
|
15% 5 |
ERR
|
13% 2 |
Delfi
|
6% 3 |
Uued uudised
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.11.2024 00:51
Viimane uuendus: 00:38.
Uudiste reiting uuendatud: 00:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)