Pedantlik prelüüd Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle tõttu, et olen kulturoloogias, ajaloos […] Vaata lähemalt ›
0
Igikestvas ja aina teravnevas võistluses tähelepanu pärast ei möödu nädalatki, mil avaliku erutatud huvi keskmesse ei veeretataks järjekordset mahukat käsitlust sellest, kuidas põhiseaduslik kord ja selle institutsioonid Eestis toimivad ning millega täidavad oma tööpäevi ametnikud ja poliitikud. Väidetavalt, sest neid lugusid jutustavad ise varju jäävad kõrvalseisjad, kes piirideta kunstnikuvabadusega realiseerivad oma nägemust, oma lugu, pakkudes […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia rektori hääletamine, nagu ka muud valimised, oli põnev troonide mäng, mille taustal figureerinud kokkulepped ning põrkumised joonistuvad välja alles sügisel. Nagu meie maa lugu on ka selle õppeasutuse pärand vastakas ning väärib taas mõtisklemist, mida üldse tasub ajaloost ning eelkäijate tegemistest väärtustena kaasa võtta. Kunstiakadeemia eelkäijaks olevat kunsttööstuskooli juhtis 1914–1934 sajandi algul Peterburis Stieglitzis […] Vaata lähemalt ›
12
Muidugi paneb küünitama kraadiklaasi järele, kui nunnude lustisaadete vahel korraks ekraanile sattunud naiseriietes mehe pärast riikliku lõburingluse eestvedajaid Männiku karjääri ähvardatakse vedada. Trullallaa on tõesti „pikk, lai ja objektiivne“, kui erutuvad „vaimses pankrotis macho’d ja rangelt heteroseksuaalne duo“. Kuid kas meie intellektuaalne kliinik ei keskendu liialt kultuurisõdadele, nägemata seoseid frustratsiooni ja inimeste toimetulekumurede, süveneva varandusliku ebavõrdsuse […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemik, Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Maarja Grossberg-Kuusk tegeleb uue põlvkonna materjalide arendamisega päikeseenergeetika rakenduseks. Mäletan umbes viieteist aasta eest akadeemik Enn Mellikovi kutsel aset leidnud külaskäiku Tallinna tehnikaülikooli, kus tutvustati toonaseid päikeseenergia alaseid alusteaduslikke ja tehnoloogilisi töid. Toona ei teadnud veel keegi, et päikeseenergeetikast saab suur osa maailma energiabilansist. Uued ja tõhusamad […] Vaata lähemalt ›
114
Õhk on raske spekulatsioonidest, mida Donald Trump Ukraina sõja lõpetamiseks ette võtab või kas tal üldse õnnestub ses osas kokkuleppeni jõuda. Ukraina Youtube’i kanalitel on ühed sagedasemad külalised USAsse emigreerunud ja vastavalt New Yorgi ja Wisconsini kohaliku tasandi poliitikas tegutsevad Boris Pinkus ja Juri Raškin.1 Esimene on vabariiklane, teine demokraat. Kuna mõlemad räägivad vabalt vene […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm otsustas eelmise aasta detsembris Iisraeli külalisõppejõu Jonathan Ventura veebruaris toimuma pidanud meistriklassi poliitilistel põhjustel ära jätta. Otsus tuli nagu välk selgest taevast nii doktorantidele kui ka prof. Venturale. Hiljem on Kalm oma otsust põhjendanud meeleoludega ülikoolis. 28. jaanuari AKs ütles Kalm, et „ülikooli asi ei ole poliitilisi seisukohti võtta“, seistes samal […] Vaata lähemalt ›
104
Rahvusluse arengus paistab olevat oma seaduspära. Tavapäraselt on see esialgu midagi paindlikku ja võimestavat – jõud, mis juhib rahvaid vabastama mitte ainult ennast, vaid ka kõiki teisi, kes sel maal rõhumise ikke all elavad. Ka meie riigi loonud revolutsioon oli selline, olles suunatud „õiglusele ja seadusele ja vabadusele“ kõigi eestimaalaste jaoks. Vabadus ei tähendanud siin aga […] Vaata lähemalt ›
17
Ida-Virumaa on ala, kus läbi aegade on eestlaste kõrval elanud teised soomeugrilased: ingerisoomlased, vadjalased, isurid ja kaugemad sugulasrahvad. Eesmärgiga esitleda soome-ugri kultuuripärandit esitati Narva 2025. aasta soome-ugri pealinna kandidaadiks ja selle tiitli linn ka võitis. Mastaabilt ei ole kindlasti tegu Euroopa kultuuripealinnaga võrreldava staatuse ja kultuuriprogrammiga, kuid kohalikus plaanis on see tähtis siiski. Kultuuripealinna kavagi […] Vaata lähemalt ›
53
Eesti Muusika Infokeskus (EMIK) tähistab 3. mail Eesti muusika päevadel 30. tegevusaastat. Ühtlasi on infokeskusel 2024. aasta 1. novembrist uus juht, muusikateadlane Saale Kareda, kes süvamuusika valdkonnas nähtavasti tutvustamist ei vaja. Muu hulgas on Saale Kareda süvitsi uurinud Arvo Pärdi tintinnabuli-stiili, töötanud Viinis Universal Editioni muusikateadusliku konsultandina ja Eesti suursaatkonna kultuuriesindajana, olnud ajakirja Teater. Muusika. […] Vaata lähemalt ›
17
Ühismeedias kurdeti muudkui, et jaanuar oli justkui pime ja hall omaette aasta, mille oleks võinud vahele jätta. Olen vist ainuke, kes nautis pikka aasta algust. Peale selle, et suve saabumise magusat ootusärevust jagub nii kauemaks, oli ka muusikamaailmas veidi teistmoodi kui tavaliselt ja vaheldus on ju tore. Esiteks ei olnud see kontserdimaastikul aeglane ja sündmustevaene […] Vaata lähemalt ›
0
Kui uurida Eesti elanikkonna statistikat, siis võib püstitada hüpoteesi, et 20 aasta pärast võivad olla alles küll teatrimajad ja loodetavasti ka etendajad, lavastajad ja muud loovtehnilised töötajad (teatrit teha on ju tore!), aga saalid osutuda tühjaks. Statistikaameti küsitluste järgi külastab teatrit järjest vähem inimesi: 2017. aastal käis vähemalt korra aastas teatris 44% Eesti elanikest, 2023. […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mulle tehti ettepanek kirjutada Loomingu Raamatukogu mullusest aastakäigust, meenus taas võrdpilt prantslaste veiniriiulite ja eestlaste LRi kirevate selgadega ehitud raamaturiiulite vahel1. Ühine pole neile mitte ainult aastakäikude rikkus ning väärikas vananemine, vaid ka kirjeldamis- ja hindamismeetodid: teoste silmatorkavamad, lihtsamini määratavad omadused ehk nende geograafiline päritolu, pakend (kaanekujundus või pudelisilt) ja žanriline kuuluvus (luule või […] Vaata lähemalt ›
0
Matti Õunapuu on disainer, kelle töö on puudutanud mitmeid põlvkondi. Ta on üks varaseid Eestis disainerihariduse saanud ja selles valdkonnas kogu elu edukalt tööd teinud disainereid. Astunud Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti 1968. aastal avatud erialale, kuhu oli vaid paar korda üliõpilasi vastu võetud, väljus Õunapuu koolist 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Ehkki ta oli plaaninud õpinguid jätkata aspirantuuris, […] Vaata lähemalt ›
0
„Nad hakkasid kõnelema“ Kumu V korrusel kuni 3. VIII. Kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo. Strukturalistid on loodust ja kultuuri vastandanud, teised mõtlejad aga toonud välja selle, et inimene ja tema keskkond moodustavad tervikliku, järjepideva süsteemi. Inimesel on oht selles lummavas, kohati ka poliitilises võrgustikus ära kaduda. Ometi on mõtet kliimakriisi valguses inimese […] Vaata lähemalt ›
70
Üleriigilise raamatuaasta vormistamise kõrval peaks jooksvalt ka jälgima, kuidas on lood sisustamisega, sest vastasel korral võib tulemuseks olla vormitus või, mis veel hullem, sisutus. Pakendi ja sisu omavaheline suhe on kultuuris üks intrigeeriv mängumaa, kus püütakse leida ideaalne balanss vahest igas kultuurivaldkonnas. Kõigepealt tundub paika pidavat üks alusreegel, mis ju laias laastus pädeb ka raamatuaasta […] Vaata lähemalt ›
32
Ei saa öelda, et oleksin alati olnud suur raamatuneelaja või sportlik lugeja, pigem hoolas varuja – ja nii on riiulipind kogu aeg defitsiidis. Loen rahulikus tempos, mitte kuigi korrapäraselt. Sellepärast on mul alati ootel paras virn hõrku valikut, ainuüksi selle nägemine tekitab teatavat rahulolu. Külas skaneerin raamaturiiulid silmaga alati sundimatult üle. Enamasti pole see ülekureeritud, […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri ja Kanuti gildi saali „Pantheon“, lavastaja Mart Kangro, dramaturg Eero Epner, kunstnik Kristel Zimmer, videokunstnik Emer Värk, valgus- ja helikunstnik Kalle Tikas. Mängivad Juhan Ulfsak, Kaie Mihkelson, Kristina Preimann, Mart Kangro ja Teele Pärn. Esietendus 27. I Von Krahli teatris. Mart Kangro on pärit Saleverest, rannikualalt Virtsu ja Matsalu vahepeal. Nõukogude ajal […] Vaata lähemalt ›
15
Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige Kärt Tomingas. Kärt Tomingas lõpetas 1985. aastal Keila I keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Luluna „Sünnipäevapeos“ (1990). Aastatel 1990–1992 töötas Kärt Tomingas näitlejana […] Vaata lähemalt ›
0
Feng Li näitus „Valged ööd imedemaal“ Fotografiskas kuni 20 IV. Kuraator Holly Roussell. Hiina puhul ei saa mööda ideoloogiast. Läänelikus mõistes äärmiselt ahta ajakirjandus- ja sõnavabadusega riigis on suurem osa ühiskonnast allutatud poliitilisele kontrollile. Palju korrutatud vaikiv leping valitseva kommunistliku partei ja ühiskonna vahel kõlab: meie anname teile majanduskasvu, teie ei sea kahtluse alla meie […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 2 |
Uued uudised
|
12% 1 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
ERR
|
9% 2 |
Objektiiv
|
8% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
08.04.2025 10:14
Viimane uuendus: 10:06.
Uudiste reiting uuendatud: 10:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)