Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? Gert Põrk: Sattusime si Vaata lähemalt ›
2
Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. Nagu ütleb tõlketeose kaanetutvustus: „Ta on toonud psühholoogiateadusesse põhjaliku teoreetilise uuenduse, lõimides seda semiootika, antropoloogia- ja ajaloou Vaata lähemalt ›
0
1961. aasta 1. detsembril alustas Kloostrimetsas ametlikult tööd Tallinna botaanikaaed (TBA). Kuid selle kollektsiooni tarbeks koguti juba 1951. aastast teiste asutuste egiidi all Eestist ning Nõukogude Liidu botaanikaaedadest, uurimisasutustest ja puukoolidest dekoratiivtaimi ja käidi ka ekspeditsioonidel. 1959. aastal alustati taimede üleviimist Tallinna idaossa Kloostrimetsa plaanitava botaanikaaia territooriumile. Taimede introduktsioon jätkus botaanikaaias, loodi dendrofloora rikastamise programm ja le Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus andis hiljuti välja Alessandro Baricco süvamuusika ja modernsuse üle mõtiskleva raamatu „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad“ (esmatrükk 1992). Muusika filosoofilis-esteetilistest käsitlustest meenuvad viimastest aastatest Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofiast“ Jaan Rossi tõlkes (2020) ja eelmisel aastal Loomingu Raamatukogu välja antud Friedrich Nietzsche kirjutised Jaan Unduski tõlkes. Nietzsche, Adorno ja Baricco töid ei saa kaalukuselt võrrelda, aga ajalise Vaata lähemalt ›
0
Aprillis käis rühm Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmeid õppereisil Helsingis, kus kohatud tantsu- ja teatritegijatest, nähtud lavastustest ja kultuurikeskustest räägivad ühenduse liikmed Riina Oruaas, Madli Pesti, Enn Siimer ja Heili Einasto. Õppereisi avaettevõtmisena osaleti Kaablitehases (Kaapelitehdas) asuvas teatrimuuseumis korraldatud Soome teatriuurijate ühenduse kevadseminaril „Külalislahkus ja vaenulikkus“ („Hospitality/Hostility“), kus Eesti esindajatena tegid ettekande Anneli Sar Vaata lähemalt ›
0
Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. Laine kontseptsioon ei tekkinud muidugi tühjale kohale, alus tuli kunstikriitikutelt juba XIX sajandi lõpus, kui nad püüdsid or Vaata lähemalt ›
0
Tänavusi Tallinna vanalinna päevi ehtis tihe ja mitmekülgne muusikaprogramm. Kui varem seostusid mulle vanalinna päevade muusikaüritused põhiliselt võimendatud suuremate kontsertidega Raekoja platsil, siis nüüd leidub kavas ka kammerlikku muusikat ja värskendavalt erinevaid esituspaiku. Kavadest kumab läbiva joonena taotlus kombineerida traditsioonilisemat pärimusmuusikat ja varajast muusikat eesti heliloojate loominguga. See sobis vanalinna päevade õhustikuga väga hästi ja meelitas nii siinse elaniku kui k Vaata lähemalt ›
0
Rävala 8 hoones on EKA lõputööde näitus „Tase 2025“, mille sulgemise järel hoone lammutatakse. Läksin ka näitust vaatama, kuid ei jõudnud fuajeest kaugemale. Mul hakkas lammutamisele määratud hoonest kahju, nii kahju, et see oli lausa füüsiliselt valus. Olen koolitatud arhitektiks ja harjunud mateeria muutumisega. Nahk peaks ju piisavalt paks olema! Ma ju tean, et elukeskkond on vajaduspõhine ja et linnades toimib taastootmise tsükkel. Linnakeskkond on palimpsest, mis kirjutatakse iga 130... Vaata lähemalt ›
0
Mitmes Eesti paigas on hing sisse puhutud väärarusaamale, nagu oleksid sealsed elanikud (kohalikud) kaugetest maadest tule ja mõõgaga saabunud koloniaalimperialistide süütud ja õnnetud ohvrid, kuid kelle tegelik staatus on ja peabki olema võrdne põlisrahvaste omaga ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni tähenduses. Tähendab, neile tundub, et nad on kogukonnana elanud mingis piirkonnas ammu enne kui teised, mistõttu neil on ka ainuõigus määrata maakasutuse ja elukorralduse viise sellel alal, tänapäeval sii Vaata lähemalt ›
0
Kreegi päevade kontsert 8. VI Haapsalu toomkirikus. Margo Kõlar (torupill), Ene Salumäe (orel), Liis Kibuspuu (flöödid, löökpillid, nyckelharpa), Ingrid Hanst (nyckelharpa, löökpillid), Liisi Koikson (hääl), Raun Juurikas (klahvpillid) ning keelpillikvartett M4GNET koosseisus Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Kavas Margo Kõlari, Pärt Uusbergi, Liisi Koiksoni ja Raun Juurika ning Matis Leima Vormsi rahvapäraste koraalivariantide ja Vaata lähemalt ›
0
29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. „Muuseas... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et real Vaata lähemalt ›
0
Tühermaa on vaheala – koht, kus linn pole nagu linn ja maastik pole nagu maastik. Ühiskonnas käsitletakse tühermaid eelarvamusega, üldjuhul probleemina, kuid kas siinkohal ei ole probleem valesti püstitatud ja tühermaid tuleks hoopiski vaadelda kui lahendusi? Ja lahendust millele? Selle üle me järgnevas vestlusringis EKA urbanistika õppejõududega arutlemegi. Millest me räägime, kui räägime tühermaadest? Sõnaveeb ütleb, et tühermaa on väheväärtuslik ja kasutamata, tühi lage maa. Ometi toimub tühermaadel nii. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis. 2025. aasta märtsi seisuga elab Eestis ca 40 000 ukrainlast, kellel on elamisluba ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel. Lisaks viibib riigis veel kümneid tuhandeid ukrainlasi, kes elavad siin muudel alu Vaata lähemalt ›
35
Viimastel aastatel on Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmunud rida kultuuripsühholoogia valdkonda kuuluvaid töid Aalborgi ülikooli kultuuripsühholoogia professori Jaan Valsineri* sulest: 2017. aastal „Between Self and Societies: Creating Psychology In a New Key“ ehk „Ise ja ühiskonna vahel. Luues uutmoodi psühholoogiateadust“, 2021. aastal ka Eestis väga populaarseks saanud „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ (algupärand 2014. a inglise keeles) ja aastal 2024 koos TLÜ kultuuriajaloo professori Marek Tammega. Vaata lähemalt ›
0
Hämarusse uppuv lava. Lihtne funktsionalistlik lavakujundus. Lava otsevaates ning vasakul küljel lihtsad pingid ja poodiumid. Lava keskel üksik naistantsija. Ta liigub hääletult, ettevaatlikult, end kuulatades ja maksimaalselt keskendudes, käed lõpuni välja sirutatud, sõrmed harali nagu tiibade tipusuled. Hingelind lehvitab sujuvalt, aga jõuliselt tiibu. Tantsijal on seljas vilditud, laia nahkvööga kokku tõmmatud raske seelik, jalas toekad sukad ja rohmakad kingad. Seeliku all õhulisest materjalist hele alu Vaata lähemalt ›
0
Vanasti, kui raamatuid osteti veel peamiselt selleks, et neid lugeda, oleks see teos välja antud ilusti kahes köites. Jaksaks ikka käes ka hoida. Aga nüüd on monumentaalne mürakas ilmselt müüdavam. Ja tõesti, kui ma oleksin ostnud kõigepealt esimese raamatu, siis teist enam ostnud ei oleks. Ja tegelikult oleks sellest kahju olnud, sest just teine pool raamatust on huvitavam. Seal hakkab alapealkiri, mis lubaks nagu jutustada ajalugu perekonna kaudu, ka ennast... Vaata lähemalt ›
0
Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. Aga tuli midagi muud. Vaata lähemalt ›
42
10. juunil anti välja tänavune Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendium. Tunnustuse pälvis Johanna Roos. Stipendiumikomisjoni hinnangul on Roosi luule hoogne, psühholoogiliselt tundlik ja sõnaosav ning asetub teemadelt naise kehakogemuse kirjeldamise väärikasse traditsiooni. Siuru stipendium asutati Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi toel. See antakse sirelite õitsemise aegu üle kuni 30aastasele paljulubavale autorile, kelles on midagi siurulikku. Varem on stipendiumi pälvinud K Vaata lähemalt ›
0
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi... Vaata lähemalt ›
97
Populaarsemad allikad
Postimees
|
30% 13 |
Õhtuleht
|
11% 0 |
ERR
|
11% 8 |
Uued uudised
|
10% 2 |
Maaleht
|
10% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.08.2025 08:55
Viimane uuendus: 08:54.
Uudiste reiting uuendatud: 08:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)