Mängufilm „Huvivöönd“ („The Zone of Interest“, Suurbritannia-Poola-USA 2023, 105 min), režissöör Jonathan Glazer, stsenaristid Jonathan Glazer ja Lukas Feigelfeld, operaator Łukasz Żal. Põhineb Martin Amise samanimelisel romaanil. Osades Christian Friedel, Sandra Hüller, Johann Karthaus, Luis Noah Witte jt. „Huvivööndi“ esimese kolmandiku lõpus on stseen, kus peategelane Rudolf Höss (Christian Friedel) leiab jõe keskel kala püüdes sealt […] Vaata lähemalt ›
74
Mängufilm „Vaesekesed“ („Poor Things“, Iirimaa-Suurbritannia-USA 2023, 141 min), režissöör Yorgos Lanthimos, stsenarist Tony McNamara, operaator Robbie Ryan, helilooja Jerrskin Fendrix, põhineb Alasdair Gray romaanil „Poor Things: Episodes from the Early Life of Archibald McCandless M.D., Scottish Public Health Officer“. Osades Emma Stone, Willem Dafoe, Mark Ruffalo, Ramy Youssef, Margaret Qualley, Hanna Schygulla jt. Mulle tundub, et […] Vaata lähemalt ›
6
Suur hulk suurepäraseid koolimaju, kõrgkoolihooneid, muuseume ja kultuurimaju on taasiseseisvumisajal ehitatud valdavalt betoonist. Seega, kiviehitusest pole pääsu, ei ühiskondlike hoonete ega elamute puhul. Midagi sobivamat nii hoonete kui taristu ehitamiseks pole inimkond välja mõelnud. Tänavune betoonehitiste võistlus oli kõvasti elamute ja eramute poole kaldu: võistlusel osales seitse kortermajade kompleksi ja tervelt neli eramut. Taas oli […] Vaata lähemalt ›
36
Arhitekt Mike Lydon võttis taktikalise urbanismi mõiste kasutusele 2010. aasta paiku mõtestas seda kui lühiajalist tegevust pikaajaliste muudatuste saavutamiseks, kusjuures positiivsed muutused linnaruumis saavutatakse väikeste, suhteliselt odavate ja kiirelt teostatava ajutise iseloomuga sekkumistega. Kuna tavapärane planeerimisprotsess on aja- ja ressursimahukas, rõhutatakse taktikalise urbanismi puhul väikeste, järkjärguliste ja kiirelt teostatavate muudatuste tõhusust ehitatud keskkonna parendamisel. Ta Vaata lähemalt ›
0
Angela Maasalu näitus „Õnnelik maja“ Viljandi Rüki galeriis kuni 20. IV 2024. Näitusesaali sisenedes leiab vaataja ukselt palve jalanõud jalast võtta. Angela Maasalu resideerub 2013. aastast Londonis ja tema näitus „Õnnelik maja“ kõneleb kunstniku mõtetest ja tunnetest seoses võõrsil elamise ja kodumaaga. Mulle seostub väljaspool kodu jalanõude eemaldamine ennekõike pühakotta sisenemisega ning igal juhul aitas […] Vaata lähemalt ›
3
Näitus „Raul Meel ja Krzysztof Piętka. Ülemlaul“, kuraator Tamara Luuk. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 9. III – 19. V 2024. Kes on tänapäeva kunstnik? Kas see on keegi, kellel on omapärane nägemus ja kes püüab seda teistelegi näidata? Või keegi, kellel on tähtis sõnum, mida ei saa edasi anda ilma silmatorkavate visuaalsete vahenditeta? Või hoopis […] Vaata lähemalt ›
12
Eesti Draamateatri „Erakõnelused“, autor Ingmar Bergman, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Priidu Adlas, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Riina Maidre, Guido Kangur, Kristo Viiding, Märten Metsaviir ja Viire Valdma. Esietendus 22. II väikeses saalis. Ingmar Bergmani loomingulaad paistab Madis Kalmetile sobivat, rootsi filmi-, teatri- ja kirjandusklassiku lugusid on […] Vaata lähemalt ›
69
Festival „Fokus Tanz #10 Sorry Not Sorry“ 22. II kuni 2. III Hamburgi etenduskunstide keskuses Kampnagel. Arutelu teatri ligipääsetavusest ilmutab Eestis üha rohkem elumärke. Vestlusringides1 on tulnud jutuks mõiste relaxed performance2 ning märtsis korraldati Jaanika Juhansoni eestvedamisel festival „Erisuste erinevused“3. Eesti Teatri Agentuuri kodulehel leidub etendusasutuste ligipääsetavuse ülevaatlik info4: näiteks saab sealsest statistikast kokku lugeda, […] Vaata lähemalt ›
0
Kuna ei ole päris täpselt teada, mis on muusikateos1, oleks ehk mõistlikum liikuda küsimuselt „mis see on?“ küsimusele „kuidas see on?“. Nii on näiteks poola päritolu filosoof ja fenomenoloog Roman Ingarden (1893–1970), Edmund Husserli üks silmapaistvamaid õpilasi, uurinud muusikateose identiteeti.2 Keerukusest hoolimata on Ingardeni analüüsi tulemused mõnes mõttes tõesti elementaarsed, kuna paistab, et päevast päeva […] Vaata lähemalt ›
0
„Minu keha“ on ses mõttes hea teema, et saab ajada täpselt sama juttu, mida „Minu koha“ ja „Minu kodu“ all. Defineerisin kunagi inimese nii: inimene on koht, kus inimene näeb inimest (võib teda silmata, aga ka kuulda, kompida jne). Koht, kus inimest nähakse, on muidugi inimese keha, täpsemalt selle väliskuju (eidolon) – kui paranähtused ja metafoorid […] Vaata lähemalt ›
0
Skulptor Lembit Palm sündis Virumaal Purtse-Uuekülas kalurist taluniku perekonnas. 1949. aastal küüditati perekond Krasnojarski kraisse, kust Palm naasis kodumaale 1956. aastal. Esialgse kunstihariduse omandas ta Tartu kunstikoolis, kus õpingute vahele tuli teha pikem paus leivatöö tõttu Kohtla kaevanduses, millele lisandusid aastad armeeteenistuses. Kunstikooli lõpetas ta aastal 1969, asudes seejärel õppima kunstiinstituuti, mille lõpetas skulptuuri erialal […] Vaata lähemalt ›
0
Ivar Veermäe näitus „Veidi vähem sinisem taevas, veidi punasemad päikeseloojangud“. Draakoni galeriis kuni 13. IV 2024. Ivar Veermäe näitusel on hea pikk kompresseerimata pealkiri – selline, mis ei püüa nähtuse olemust paarisõnalisse löökvormi sobitada. Loeme selle endale nüüd veel korra ette: „Veidi vähem sinisem taevas, veidi punasemad päikeseloojangud.“ Jah, siin on sees polaarsus. Üks värv […] Vaata lähemalt ›
17
Ansambel U: kontsert „URR-42. Läbikukkumine“ 2. IV ERRi 1. stuudios. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flöödid) ja Vambola Krigul (löökpillid); kaastegevad Doris Hallmägi, Ekke Västrik ja Theodore Parker. Kavas Mark Applebaumi, Peter Ablingeri, Tom Johnsoni ja Frederic Rzewski muusika. Ansambel U:, kes ei väsi […] Vaata lähemalt ›
0
5. aprillil 2024 lahkus meie hulgast lavastaja ja näitleja, mõtleja ja kirjamees Jaan Tooming. Võrdväärselt oma õpetaja Voldemar Pansoga tuleb Jaan Toomingat pidada teatrikeele ja -mõtte suurimaks mõjutajaks ja muutjaks XX sajandi teise poole eesti teatris. Jaan Tooming lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu. Aastail 1968–1969 töötas ta Noorsooteatri näitlejana, 1969–2009 Vanemuise […] Vaata lähemalt ›
26
Rakvere teatri „Madisoni maakonna sillad“, autor Robert James Waller, dramatiseerija Sari Niinikoski, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko, videokujundaja Elisabeth Kužovnik, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu ja Imre Õunapuu. Esietendus 26. I suures majas. „Madisoni maakonna sillad“ Rakvere teatris […] Vaata lähemalt ›
29
Ansambel U: kontsert „URR-42. Läbikukkumine“ Ivar Veermäe näitus „Veidi vähem sinisem taevas, veidi punasemad päikeseloojangud“ Rakvere teatri „Madisoni maakonna sillad“ In memoriam Lembit Palm In memoriam Jaan Toming Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
13. aprillil avaneb Kadrioru kunstimuuseumi saalides näitus „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“, mis tutvustab Hispaania kunsti alates 19. sajandi romantilistest maastikumaalidest kuni noore Pablo Picasso uuenduste otsinguteni. Väljapaneku peafookuses on aga eelmise sajandivahetuse Hispaania modernismi suurmeistrite oma kodumaa olemuse otsingutele pühendatud looming. Kultuurilise identiteedi küsimus tõusis 19. sajandi lõpus keskseks teemaks mitmel […] Vaata lähemalt ›
0
„Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja“, Margus Maidla vestleb Kalev Tarkpeaga Ülo Mattheus, „Ukraina imet näitamas ja imet ootamas“ Raili Marling „Hieronymuse“ sarjast Kadri Aavik, „Röövajakirjad ja libateadus“ Kaidi Tamm, „Kohanev ja paindlik ruum“ Intervjuu Muziekgebouw’ kontserdimaja peadirektori Boudewijn Berentseniga Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna“ Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 12. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis kunstiprojekti „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ raames kolm uut grupinäitust: suures saalis „Edela-Eesti anarhismi eripärad“, väikeses saalis „NAINE&NAINE: Ellujäämise kunst“ ja monumentaalgaleriis „MEES&MEES: Ellujäämise kunst“. Tartu Kunstimaja ja Pärnu Linnagalerii koostööprojekt „Pärnu-Tartu-Pärnu kunstiekspress“ toob kokku kahe Eesti linna kunsti. Linnad on küll distantsilt kauged, kuid kunstilt lähedased. Projekti […] Vaata lähemalt ›
0
Tähelepanu, valmis olla, siit tuleb Müürilehe tähelepanumajanduse erinumber! Katrin Tiidenberg defineerib, mis see tähelepanumajandus õigupoolest on. Silvia Urgas analüüsib Brigitte Susanne Hundi fenomeni. Aleksander Tsapov teeb ekskursi tähelepanumajanduse lähiajalukku. Helena Aadli uurib, kas nutitelefonist vabanemine võiks tähelepanudefitsiiti vähendada. Kultuuriinimesed jagavad enesepromoga kaasas käivaid sisemisi heitlusi. Henri Kõiv kirjutab reklaami keelustamisest, Anne Vetik laikimisest, Andreas Roo Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
24% 3 |
ERR
|
17% 4 |
Postimees
|
17% 5 |
MinuAeg
|
10% 8 |
Kroonika
|
3% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.05.2024 23:46
Viimane uuendus: 23:42.
Uudiste reiting uuendatud: 23:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)