309 koht 0

699 Arenguseire prognoosib haigekassa puudujäägi drastilist suurenemist

Pealinn
Pealinn · 18.10.2020 12:10

Arenguseire prognoosib haigekassa puudujäägi drastilist suurenemist

Haigekassa eelarve aastane puudujääk suureneb järgmise 15 aasta jooksul 900 miljoni euroni, kui jätkub tervishoiusüsteemi senine rahastamismudel, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits keskuse blogis.Patsientide omaosalus tervishoiu rahastamisel on jõudnud maksimaalse piiri ehk 25 protsendini, kirjutab Arenguseire keskus enda blogis. Eestis moodustavad tervishoiukulud 6,4 protsenti SKP-st, mis oli 2017. aastal 1,5 miljardit, mis on küll peaaegu poole madalam tase kui Rootsi 11 protsenti ja madalam kui Soome 9,2 protsenti, kuid sarnane Leedu 6,5 ja Läti 6,0 protsendiga. 1990. aastate keskel olid Eesti tervishoiukulud sarnasel tasemel kui praegu, kuid langesid selle sajandi alguseks 5 protsendi peale. Seejärel on hakanud Eesti tervishoiukulud taas kasvama. Eesti elanike keskmine vanus tõuseb aastaks 2035 juba 81,7 aastani (2018. aastal oli 78,5), aga kuna tervena elatud aastad pole viimasel ajal kasvanud, esitab see tervishoiusüsteemi rahastamisele suure väljakutse. Praeguse rahastusmudeli korral kasvaks 2035. aastaks Haigekassa eelarve puudujääk prognooside kohaselt 900 miljoni euroni aastas, nagu näitab Praxise ravikindlustuse prognoosimudel. Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise põhiprobleemiks on seotus tööjõumaksudega – 2018. aastal kaeti tööjõumaksudega 99 protsenti haigekassa kuludest, aga 2019. aastal 90 protsenti. Miks on seotus tööjõumaksudega probleem? Eelkõige seepärast, et töövormid on muutumas, töö muutub globaalsemaks, rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Kui tervishoiusüsteemis on raha puudu ja haigekassat ähvardab suur puudujääk, siis millised võiksid võimalikud lahenduskäigud? Üheks võimaluseks on muuta rahastust, et ei oleks nii tihedalt seotud tööjõumaksudega või suurendada eraldiste osakaalu veelgi või suurendada inimeste omaosalust. Teisalt oleks võimaluseks vähendada pakutavaid teenuseid või ravimahte. Tervishoiusüsteemis pole võimalik tõsta inimeste omaosalust, kuna see on juba jõudnud rahvastiku tervise arengukavas toodud maksimaalse piirini ehk 25 protsendini. Kusjuures peamiselt kulub see ravimitele ja hambaravile. 2018. aastal kulutas keskmine leibkond tervishoiule 700 eurot. Kui praegune rahastamismudel jääks muutmata, suureneks omaosalus tervishoius järgmise 15 aastaga kolmekordseks. Ka ravimahte pole võimalik vähendada, sest Eestis juba on Euroopa Liidu suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele – see on tingitud pikkadest ooteaegadest, mis on Eestis 16,4 protsenti ja Euroopa Liidus keskmiselt 2 protsenti 2018. aastal. Oma 6 protsendiga on Eesti ka Euroopa Liidu ühe suurima ravikindlustamata inimeste osakaaluga riik. Suurel osal riikidest sajale protsendile ligilähedase osakaaluga kaetus, aga näiteks Leedus on ravikindlustamata 2 protsenti ja Poolas 7 protsenti inimestest. Samuti pitsitab Eesti tervisesüsteemi tervishoiutöötajate vähesus. Võrreldes Euroopaga on Eestis arste ja õdesid 1000 elaniku kohta vähem. Kui Euroopas on keskmiselt 8,5 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis 6,2. Kui panna kokku lahendamist vajavad probleemid ja rahastuse vähesus, siis edaspidi on vajalik tegeleda mõlemaga, et saavutataks kasvavate ootustega ja vajadustega ning finantsiliselt jätkusuutlik süsteem. Arenguseire keskus avaldab oktoobris raporti "Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid", mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa tervishoiu tuleviku uurimissuunast, mille raames koostatakse ka ravikindlustuse stsenaariumid. Arenguseire keskus avaldab oktoobris raporti "Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid", mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa tervishoiu tuleviku uurimissuunast, mille raames koostatakse ka ravikindlustuse stsenaariumid. Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks. Nelja tegevusaasta jooksul on keskus loonud tulevikustsenaariume tööturu, tootlikkuse, riigivalitsemise, pensionisüsteemi, regionaalse majanduse ning globaalsete jõujoonte teemades. Alanud sügise jooksul on valmimas stsenaariumianalüüsid viiruskriisi majandusliku ja ühiskondliku mõju, tervishoiu ja merenduse valdkonnas.

Vaatamisi: 2
Külastusi: 0

Loe allikast

  • Tähtsamad uudised sinu postkastis!

    Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.

    või registreeru

  • COVID-19 Eestis Vaata »

    Täna
    37
    Kokku
    4,465
    Suhtarv
    42.06
    Uudised samast allikast
    Pealinn Pealinn
    Viimase nädala populaarseimad uudised samast allikast
    Pealinn Pealinn
    • Pealinn
      Pealinn · 23.10.2020 09:53

      Tallinna Linnateater alustab oma ehitusaegset ajajärku Salme Kultuurikeskuses

      Tallinna Linnateater alustab oma ehitusaegset ajastut Salme Kultuurikeskuses, kus esietendub homme, 24. oktoobril Diana Leesalu lavastus "Nad tulid keskööl". Tallinna Linnateatri Laia tänava teatrikompleksi ümberehituse ajal saab peamiseks mängupaigaks Salme Kultuurikeskus, esietendusega alustabki teater oma tegevuse kolimist Salme tänavale. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on Linnateatri arendustööd lähiaastate üheks suurimaks investeeringuks, millega täitub teatri- ja kultuurirahva kauaoodatud unistus. "Järgmisel kuul avatakse Suur-Sõjamäel teatri uus tootmiskompleks ja tuleva aasta jaanuaris on plaanis… Vaata lähemalt

      5

    • Pealinn
      Pealinn · 22.10.2020 15:14

      Aeg: üüriturule on vaja paindlikkust

      "Üldreegliks jääb endiselt see, et asja kasutamisel tekkiv harilik kulumine on kaetud üüriga. Muudatus annab osapooltele aga võimaluse üüri üle läbirääkimisi pidades kaaluda alternatiivseid lahendusi," selgitas justiitsminister Raivo Aeg.Riigikogus läbis täna esimese lugemise justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis lubab üürilepingute sõlmimisel senisest enam paindlikkust, vahendas BNS. Eesmärk on üüriturgu seeläbi elavdada ja pakkuda inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Riigikogu ees peetud kõnes lükkas Aeg ümber väite, justkui… Vaata lähemalt

      2

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 16:32

      Helsingi ülikooli teadlased jõudsid koroonaviiruse mõistatuse jälile

      Helsingi ülikooli teadlased räägivad ajakirjas Science, miks koroonaviirus nii kiiresti levib ja kuidas seda saaks peatada. Uus koroonaviirus meenutab merisiili. Kasutades oma piike, tungib see inimrakkudesse, põhjustades nakatumist.Siiani teati, et piigi üks osa seob end raku pinnal oleva ACE-2 retseptoriga. Nüüd tõdevad kaks ajakirjas Science avaldatud värsket uuringut, et piigil on raku sisse murdmiseks veel üks "võti," mis muudab viiruse iseäranis väledaks. Äsja avastatud "võti" seob end teise rakupinna retseptori,… Vaata lähemalt

      1

    • Pealinn
      Pealinn · 23.10.2020 10:30

      Kas ka väike korteriühistu peab esitama majandusaasta aruande?

      Mitmed väikesed korteriühistud on pöördunud Eesti Korteriühistute Liidu poole murega, et läheneb 31.oktoober, majandusaruande esitamise tähtaeg, aga kas ka nelja või kahe korteriga väike ühistu peab ikka aruande esitama?Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduses eraldi regulatsioon korteriühistutele, kus korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. "Kuni 10 korteriga maja korteriühistul ei pea olema juhatust. Juhatuse puudumise korral… Vaata lähemalt

      0

    • Pealinn
      Pealinn · 20.10.2020 18:26

      Riho Terras: Euroopa Liit peab arvestama põllumajanduse piirkondlike eripäradega

      "Eesti põllumehe jaoks, kes toodab Euroopa Liidu äärealal, on juba turule jõudmine seotud lisakuludega. Samas on meie tootmiskulud keskmisest kõrgemad," selgitas Isamaa erakonda kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras.Täna toimusid Euroopa Parlamendi täiskogu istungil debatid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teemal, millega valmistutakse parlamendi seisukohtade hääletamiseks. Terrase hinnangul toovad arutlusel olevad keskkonnaalased muudatused endaga kaasa lisapiiranguid ja -reegleid, mis mõjutavad põllumajandustootjate konkurentsivõimet. Terrase sõnul tuleb ühise põllumajanduspoliitika muutmise juures silmas pidada,… Vaata lähemalt

      0 uustulnuk

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 08:01

      Sester: sisserände jaotamine kindlustab töökoha

      "Sisserände piirarvu valdkondlik jaotumine on andnud teatavatel erialadel kindlustunde vajadusel täita töökoht välismaalesega," ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku kohta lasta sisserännu piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks.Ettevõtjate huve esindav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi valitsusele ettepaneku kaotada sisserände piirarvu jaotamise teatud valdkondade kaupa ning lasta piirarvu jagunemine täies ulatuses vabaks. Sesteri sõnul võib Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekut kindlasti arutada. "Samas tahan rõhutada, et kindlasti on oluline ära kuulata ka spordi- ja kultuurivaldkonna… Vaata lähemalt

      0

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 08:08

      Erakondade reitingud: nädalaga langes Reformierakonna toetus

      Enim muutus nädalaga Reformierakonna toetus, mis langes 1,1%. Teisel kohal on Keskerakond ning kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,9%, Keskerakonda 22,8% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,1% valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 23. septembrist 20. oktoobrini ning kokku küsitleti 3750 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Enim muutus nädalaga Reformierakonna toetus,… Vaata lähemalt

      0

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 08:12

      Kitt: pensionireformil on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele

      "Mulle tundub, et jõukamad eraisikud kindlasti võidavad - nendel on rohkem valikuid -, vaesemad mitte. Ja nähtavasti ka võidavad sellest asjast pangad," ütles majandusekspert ja Swedbank Eesti endine juht Robert Kitt.Sellel, et osa inimesi võtavad oma teise pensionisambasse kogunenud raha välja võtta, on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele, vahendas BNS Kitti eile ETV uudistesaatele "Aktuaalne kaamera" antud intervjuud.  Tema sõnul on pensionifondid paigutanud Eesti majandusse väga palju raha, kuid edaspidi see… Vaata lähemalt

      0

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 08:17

      Fotojaht või Itaalia kultuuriõhtu: koolivaheajal on valik sinu

      "Jooksval nädalal on keskuses iga päev pühendatud eri teemale ning ehk mõnevõrra harjumuspärasteks muutunud tegevuste ja töötubade kõrval saavad noored külastada ka botaanikaaeda ja Viru raba," ütles Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.Lasnamäe Noortekeskuse koolivaheaja ürituste kavas leidub põnevaid töötube ja meeleolukaid väljasõite. "Noortekeskus, kus kõikvõimalikud tegevused ja kohtumised leiavad tavaliselt aset tööpäeviti ja vastavalt varem kehtestatud ajakavale, pani koolivaheajaks kokku eriprogrammi. Jooksval nädalal on keskuses iga päev pühendatud eri teemale ning… Vaata lähemalt

      0

    • Pealinn
      Pealinn · 21.10.2020 08:33

      Enim vargusi pannakse toime lukustamata ukse või lahtise akna kaudu

      "Kui koduomanik unustab uksed lukustada või aknad lahti, on varaste jaoks pool tööd juba tehtud. Olles ise oma vara esmased kaitsjad, saame väikeste tegudega vargusi ennetada," sõnas PPA juhtivkorrakaitseametnik Nurmely Mitrahovitš.Täna peetakse üleeuroopalist sissemurdmiste fookuspäeva "Hoia oma vara!", et tõsta inimeste teadlikkust, kuidas kaitsta oma vara. Peamiselt pääsevad kurikaelad eluruumidesse lukustamata uste ja lahtiste akende kaudu.  Eluruumidest varguste arv on aasta-aastalt vähenenud. 2019. aastal oli varguste arv viimase viie aasta… Vaata lähemalt

      0

    Populaarsemad allikad

    • Sa näed 981 uudist (kokku 981).
    • Allikaid 78 (kokku 78).
    Delfi 20% 11
    Postimees 15% 2
    ERR 15% 4
    Uued uudised 13% 4
    Õhtuleht 10% 3
    Vaata allikaid »

    27.10.2020 16:29
    Viimane uuendus: 16:28.
    Uudiste reiting uuendatud: 16:26.

    Mis on Uudis.net?

    Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
    Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.

    Keele valik

    Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)

    Uudis.net © 2020