0 koht 0 uustulnuk
Et jäärajal liiklusseadus ei kehti, pidid avarii osapooled kahjude hüvitamise osas isekeskis kokkuleppele jõudma. See ei õnnestunud aga kohe kuidagi. Mõlemad rallisõbrad olid süü küsimuses paindumatud ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Eesti Ekspress
21. veebruaril toimusid Eesti taekwondo meistrivõistlused Rae vallas, Jüri spordihoones. Meie klubi osales võistlustel kümne sportlasega, võttes osa nii kompleksharjutuste kui ka kahevõitluse kategooriates. Võistluspäev kujunes meie jaoks väga edukaks – kokku teeniti 11 kuld-, 8 hõbe- ja 5 pronksmedalit. Kahevõitlus (sparring): Miliana Gross 1. koht, Arina Dukenejeva 1. koht, Isabel Parovart 2. koht, Daniil ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Täna 505 aastat tagasi, 6. märtsil 1521. aastal avastas Portugali meresõitja Fernão de Magalhães oma ümbermaailmareisi käigus Vaikses ookeanis mitu saart, millest tuntuim on Guam. Sealsed põliselanikud püüdsid aga eurooplased paljaks varastada. Allan Espenberg Fernão de Magalhães oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes püüdis 16. sajandi alguses jõuda meritsi Hispaaniast Vürtsisaarteni Indoneesias. Selleks alustas ta ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Narva opositsioon sai linnavolikogus enamuse, kuna üks koalitsioonisaadik liitus praeguse opositsiooniga. Täienduse saanud valimisliidu Plaan B – Narva Linna Pulss liider Urbo Vaarmann teatas seepeale, et alustab koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
USA lubab India naftatöötlejatel järgmise 30 päeva jooksul Venemaa naftat osta, teatas rahandusminister Scott Bessent neljapäeval. Samuti kaalub USA sekkumist futuuride turule, et pidurdada hinnatõusu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle kümnendi rääkinud, et siire toob kaasa ühiskondlik-kultuurilise süvamuutuse nii elanike kui institutsioonide jaoks. Oskusliku juhtimise korral teisenevad ühiskonnaelu eri sfäärid rööbiti ja üksteist võimestades, oskamatu või puuduva juhtimise korral aga doominoefektina. Seetõttu kõneldakse teadusringkondades üha sagedamini mitmemõõtmelisest Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänapäeva muusikutel on lihtsam kui kunagi varem oma loomingut ise välja panna, aga ka lihtsam jääda muu kireva hulgas märkamatuks. Üks võimalus on panna end proovile noortebändide showcase-konkursil, kust saab lavakogemuse korralikus klubis, vaevata leitud uue publiku ning muidugi ka auhindu ja tunnustust. Konkurss „LiveStage.Youth“ pakkus meeleoluka elamuse nii osalejatele kui ka publikule. Finaali pääses kümme artisti ehk viiendik kandideerinutest. Kõigil lubati esitada kolm pala, et nad annaksid oma ole Vaata lähemalt ›
0 värske
Meid seob armastus ruumi vastu. Räägime reaalsustajust ja kujutlustest, loovusest ja uurimistööst. Siinne vestlus on üdini loov: oleme vabastanud end ruumilahenduste pragmaatilisest poolest, et ruumi märgata ja sellega suhestuda nii visuaalselt kui ka seda sõnastades. Kuidas siis peegelduvad Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelma otsingud ja püüdlused pealispinnal ja sügavustes? Arutelu ruumikogemuste, -tähenduste ja -tõlgenduste teemal leidis aset kunstnike liidu kohvihommikul jaanuari lõpus. Miks peab ruumist rä Vaata lähemalt ›
0 värske
Lavastus kõneleb Daugava jõesaarest nimega Zaķusala, kust 1970. aastatel sunniti elanikud lahkuma, et ehitada sinna Riia telemast ja -maja. Kogenematule silmale võib piklik saar jääda märkamatuks, aga seda leida pole keeruline: kui astuda bussijaamast jõe äärde, siis jääb saare läänepoolne tipp otse ette. Asula oli kunagi saare keskel, umbes seal, kust praegu suur sild üle läheb. Mullu novembris esimest korda rambivalgust näinud „Õunapuuõites jõe“ võiks liigitada kodulooliseks näitemänguks, kui seal... Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud Sänni Noormetsa autoriloomingu ja Anna-Liisa Elleri improvisatsioonidega Eesti Rahvusmeeskoori kontsert lähtus rahvamuusikaseadetest. Kava kohta ei kõneldud enne peaaegu midagi, ometi tekib, kuuldes väljendeid „ennemuistne“ ja „vana muusika uues kuues“, üsnagi piiritletud kujutlus. Võtsin enesele eesmärgiks uurida, millise eelhäälestuse see loob. Häälestus pani täkkesse. Tunniajane kammerlik kontsert koosnes miniatuuridest, mis juba oma lühikese kestuse tõttu esi Vaata lähemalt ›
0 värske
„Galatea triumf“ demonstreerib ulme, futurismi ning ennustamise ühist pealisülesannet, mille tõttu ka kõik kolm ühtmoodi ämbrisse astuvad. Sattudes juba etteaimatavalt esteetilise korduse ning retrohõngu lõksu, peab võtma – nagu iga tulevikukunstinäituse puhul – uue maailma vormiliste väljenduste suhtes positsiooni, mida anno Domini 2026 võib olla võimatu välja mõelda. Alapealkiri „Kunst tehisaru ajastul“ sobib naljaga pooleks tänapäeval kirjeldama iga teost kunstiajaloos. Näitus ise aga esindab kahte võima Vaata lähemalt ›
0 värske
Küllap on lätlaste Riia Kunstiteater (Dailes teātris) eesti teatrisõbra teadvusse jõudnud peamiselt 2024. aasta kevadel esietendunud Bulgakovi „Meistri ja Margarita“ mastaapse lavastuse kaudu, mille lavastusmeeskonnas annavad tooni eestlased: Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, Jüri Nael ja Jakob Juhkam. Eesti publiku invasioon selle lavastuse etendustele on kasvanud niivõrd suureks, et nüüdsest on teater ingliskeelsetele subtiitritele lisanud koguni eestikeelsed. (Kas keegi kujutaks ette, et mõni Läti lavastaja. Vaata lähemalt ›
0 värske
2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad. Žürii tunnistas auhinna väärilisteks järgmised teosed: Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1) fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9) Žürii liige Piret Jaaks: „Silvia Urgase „Eestimaa puit“ kütkestab jõulise kujundiloomega, laiendab žanripiire ning pakub ühtaegu elutervelt humoorika ja vahedalt sotsiaalkriitilise läbilõike Eesti ühiskonnast.“ fsi „Stefani“ puhul, kus kujutata Vaata lähemalt ›
0 värske
156 minutit ja 31 kaadrit („Torino hobune“1), 432 minutit ja 172 kaadrit („Saatana tango“2). Vaatan aknast välja märtsikuu sombusesse taevasse ja ausalt öelda pole mul õrna aimu, kui mitu aastat, tundi ja veel vähem, kui mitu kaadrit see kõik veel kesta võib. Tarri nime mainides ei saa üle ega ümber teda saatvast aeglase filmi (ingl slow cinema) liikumisest. Edasi vaadates võiks küsida, miks sel märtsikuul Sõprusesse või Elektriteatrisse Béla Tarri... Vaata lähemalt ›
0 värske
Mõni lasteraamat jutustab loo, mõni õpetab, mõni lohutab. Vahel satub kätte ka niisugune, et paneb kuulama, mida laps tunneb. „Salalaegas“ on üks neist raamatutest. Katrin Tõnissoni ja Ulla Saare koomiksiraamat „Salalaegas“ on raamat tunnetest, mis on liiga suured, et neid kohe mõista või taltsutada. See viib lugeja väikese poisi Atsi maailma, kus ka kõige tavalisemates olukordades annab endast märku miski nähtamatu, kuid väga mõjukas – Pusa. Atsi kõhus on salalaegas,... Vaata lähemalt ›
0 värske
Alustan kurvast tõdemusest: Simone de Beauvoiri teoste tõlkeid eesti keelde on kriminaalselt vähe. Seetõttu on eriti rõõmustav, et üks neist vähestest on just „Väga kerge surm“ („Une mort très douce“, 1964). De Beauvoiri terav, kohati lausa halastamatu tähelepanu olmedetailidele põimub teoses sisekaemusega: autor mõtiskleb oma suhte üle emaga ja kirjeldab raame, kuhu ühiskond surus Françoise de Beauvoiri (neiupõlvenimega Brasseur). „Väga kerge surm“ ei ole biograafiline teos, kus ema elu rullitakse... Vaata lähemalt ›
0 värske
Maarja Kangrol on metsik pauer sees. Temas on sedasama terast mis Kaja Kallases, kes viis peaministrina pisikese Eesti maailmakaardile ja on saanud mõjukaimaks eestlaseks läbi aegade. Sedasama leppimatut sisu, mida näitas üles Kersti Kaljulaid presidendina häbiväärse ekreikke ajal, kompromissitust, mida üldiselt presidendilt ei eeldata – te võrrelge vaid teda praeguse vatise pehmiku, mahemuhedikust riigipeaga, kelle pärast peab tundma häbi. On hea, et kirjanike liidul on niisugune juht nagu Maarja Kangro,... Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui väikelapsega ringi liikuda, muutub kõik mänguväljakuks – tänav, mets, park, purskkaev, väljak ja äärekivi. Tore on vaadata vett vihmaveetorust voolamas poriloiku, mis muutub järveks, tammetõrude kollektsioon taskus meenutab mereröövlite varandust, kivid teisenevad lossideks, mudast saab kõige maitsvama šokolaadikoogi. Mäng pole pelgalt väikse inimese töö, nagu kunagi laulis Ivo Linna. Mäng on lapse õigus, ütleb ÜRO lapse õiguste konventsioon. Kuid ka mängul ja mängul on vahe. Uuringud rõhutavad, et last Vaata lähemalt ›
0 värske
Ei läinud nädalatki, kui pumppüssiga transsoolisi ja homoseksuaalseid lapsi maha nottima õhutanud Kris Kärneri eest viskus Postimehes tulepesale Martin Ehala, nähes koolitulistaja mentaliteediga tõpra sõnades „elutervet etnotsentrismi“. Kuidas saab enesekirjelduse kohaseltki „nats nats“ kehastada kunagi lugupeetud filoloogile „elutervet etnotsentrismi“? Kas on avalikkuse silmis lugupidamise kaotus põhjustanud Ehala peas ka üleüldise semantilise kriisi? Kuidas saab lastetapmisega ähvardamises ühelgi mõelda Vaata lähemalt ›
0 värske
Tervisekassa perearstiabi spetsialist Reelika Laht kirjutab sellest, et kuigi digiplatvormid on kõigile perearstikeskustele kohustuslikud, peavad siiski säilima muud kontakti saamise võimalused perearsti- ja õega. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti Ekspress
Plaan on pakkuda kontoris tervislikku, sooja, värskelt tehtud lõunasööki – kahe nädala jooksul, kokku viis korda. Tundub tehtav! Vaata lähemalt ›
0
Eesti iseseisvuspäev ja täiemahulise sõja alguse neljas aastapäev kulgesid Ukraina pealinnas Kiievis rahulikult. Mujal riigis toimus küll rünnakuid, aga ajal, mil paljud vaba maailma riigijuhid ... Vaata lähemalt ›
0
„Olen keskealine, teaduskraadiga professionaal, kes on juhtinud suuri meeskondi ja eelarveid, õpetanud kõrgkoolides. Mind on peetud kiireks mõtlejaks ja probleemilahendajaks, ise olen aga alati tundnu ... Vaata lähemalt ›
0
Sõjapäevikus veel: Ukraina teatas uuest raketisüsteemist. Venemaa valmistub kevadiseks pealetungiks. Liitlased ütlevad asju lõpuks otse välja. Juba pikemat aega tõdeme Sõjapäevikus, et rindejoon ... Vaata lähemalt ›
0
Meeleheitlikul katsel murda Hiina haaret kriitiliste mineraalide turul loobib Trumpi administratsioon raha laiali üle kogu maailma. Vaata lähemalt ›
0
Kolm aastat pärast küüditatute eestkõneleja Leo Õispuu surma said tema võlad klatitud. Vaata lähemalt ›
0
„Ka mind on see väga ära väsitanud,“ vastas Tambo Õispuu. „Ma tahan sada protsenti sellest lahti saada.“ ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Briti peaminister Keir Starmer ütles, et Iraani droonirünnakute tõrjumiseks on kavas kasutada Ukraina asjatundjate abi. President Zelenskõi sõnul on Ukraina kogemus asendamatu. Vaata lähemalt ›
0
Uuriva Iisraeli ajakirjaniku Ronen Bergmani sõnul on vähemalt miljon iraanlast, kes töötavad režiimi heaks. Nende elu sõltub sellest. Vaata lähemalt ›
0
Mereväebaasidest rehviladudeni – USA õhulöögid Iraanile on toonud kaasa hävingut nii Iraanis kui ka USA Lähis-Ida baaside ümbruses. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.03.2026 07:17
Viimane uuendus: 07:14.
Uudiste reiting uuendatud: 07:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)