410 koht 0
Viimaste aastate sündmused Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas näitavad, et julgeolekukeskkond muutub kiiresti ning selle mõju ettevõtlusele ei ole enam teoreetiline. Kuidas mõjutavad ettevõtteid hübriidrünnakud, tarneahela katkestused, drooniintsidendid või poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud? Mille vastu on ettevõte tegelikult kindlustatud ja millised riskid võivad jääda täielikult katmata?
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Finantsuudised
[caption id="attachment_467719" align="alignnone" width="1920"] „Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949” on üks ilusamatest raamatutest. Foto: Juhan Hepner[/caption] Eesti veerandsaja kõige ilusama raamatu hulka jõudis kaks Läänemaaga seotud raamatut – eesti rahva muuseumi (ERM) näituse „Rannarootslased. Estlandssvenskar” kataloog ning „Elame veel! Hans Alver juuniori päevik Siberi küüditamisajast 1941–1949”. Kataloogi „Rannarootslased. Estlandssvenskar” kujundasid Marje ja. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_467715" align="alignnone" width="750"] Jana Stahl. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tänavu kultuurkapitali rahvakultuuri valdkonna aastapreemia pälvinud Jana Stahl on aastaid tegutsenud rannarootsi kultuuripärandi hoidmise ja esiletoomise nimel. „Mu ümber on lihtsalt nii toredad inimesed, kes on mu tööd märganud ja hinnanud,” ütles sihtasutuse Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus juhatuse esimees Jana Stahl kultuurkapitali aastapreemiast kõneldes. Stahl rõhutas, et tunnustuse toonud tööd Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_467712" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Eesti ornitoloogiaühing ootab ka sel kevadel inimestelt teateid saabunud rändlindudest. Kuni mai lõpuni on oodatud teated näiteks kiivitaja, linavästriku, valge-toonekure, ööbiku ja loomulikult ka kõigi teiste rändlindude saabumise kohta. Teates tuleb märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, täpne asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus. Oluline on, et vaatleja oleks täiesti kindel, mis liiki lindu t Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rootsi relvajõud teatasid reedel, et Prantsuse lennukikandja Charles de Gaulle'i lähedal lennanud droon, mille Rootsi elektrooniliste vahenditega kõrvaldas, oli tõepoolest Vene päritolu, nagu valitsus oli kahtlustanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tihti juhtub, et amet ja kalender kohustavad kõnet pidama. Olemas on ka abilised kõne kirjutamiseks, võibolla isegi nõuandjad, kes vaatavad, et pausid õiges kohas ja rõhud loomulikud näiksid. Aga öelda on vähe, õieti polegi midagi. Selliseid kõnesid kuuleme tähtpäevadel igal aastal mitmeid ja see ei tähenda, et kõneleja kuidagi saamatu oleks. Aga mõnikord läheb nii, et asjaolud ise „kirjutavad” kõne teemad e Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Veebruari tuntakse küünlakuuna. Samas on mitmed veebruari rahvapärased nimetused seotud kriimsilmadega, näiteks hundikuu, soekuu ja soesõidukuu. Hundikuu nimetus tuleneb sellest, et veebruaris on metsatöllude jooksuaeg. Ka soesõidukuu viitab hallivatime Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Varem purustati viinamarju jalgadega. „Nagu Celentano filmis,” naersin. Nüüd on selleks käsipressid, midagi hakklihamasina taolist. Mahla toob viinamarjast välja surve ja algab käärimine. Marina jagas oma lugu aeglases tempos, kõigepealt valas ta mu klaasi Tsolikourit. Tsolikouri viinamari valmib teistest sortidest hiljem ja koristamine algab oktoobri keskel. Magusate virsikute peen aroom, kollaste ploomi Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Homme saab nädal mööda päevast, kui Itaalias lõppesid järjekordsed taliolümpiamängud. Üldiselt kulgesid need eestlaste jaoks aina süngemateks muutuvana, kuna suure maailma tipptase tundus nihkuvat aina kaugemale. Ja kuigi meie mehine kahevõistleja Kristjan Ilves ja võrratu iluuisutaja Niina Petrõkina tegid, mis suutsid, jäi neilgi see viimane samm ehk tõus pjedestaalile tegemata. Soomlastel ja. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kui otsime oma aeda midagi igihaljast, mis kataks pinda maadligi laiudes, siis tuleks pilk pöörata erinevate madalakasvuliste, kuid see-eest laiuvate kadakate poole. Kadakate perekonnas on liike, mis juba looduslikult täpselt niimoodi käituvad, ja peale nende on teistestki liikidest aretatud laiuvaid ja roomavad sorte. Võin isiklikust kogemusest öelda, et meie aianduskaubanduses liigub selliseid nunnusid palju ja mitmekesises valikus. Tuntuim liik neist maapinnal laiutajatest ongi absoluutselt konkreetse ee Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) majanduslik olukord halvenes aasta alguses, selgub Soome Ettevõtjate värskest küsitlusest. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lapseootuse ajal kuulevad naised sageli ütlust, et beebi võtab vajaliku kaltsiumi ema hammastest ning seetõttu on hammaste lagunemine raseduse paratamatu osa. Kuigi raseduse ajal võivad naise suutervises toimuda tõepoolest märgatavad muutused, ei ole nende põhjuseks siiski loote mineraalivajadus, vaid ema organismi hormonaalsed ja füsioloogilised muutused, mis mõjutavad igemeid, sülje koostist, toitumisharjumusi ja suuõõne keskkonda tervikuna, selgitab Meliva Maakri hambakliiniku hambaarst dr Gendra Allikma Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuni 29. märtsini on avatud Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest”, mis viib külastaja keskaegsesse Tartusse ja avab linnaruumi varjatud ajalookihistusi. Näitus otsib vastuseid küsimustele, mis juhtus Tartus 1224. aastal, millised muutused ühiskonnas seejärel toimusid, kui palju keskaegsest linnaruumist on tänaseni säilinud ning milline oli 13. sajandi tartlaste igapäevaelu. Kuidas nad ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Ühel talvehommikul ootas mind Tallinki laeval tõeline maiasmoka unenägu. Lauad on kokku lükatud, mahutamaks ära meetrite kaupa mitmes reas kooke, tordilõike, makroone ja kuhjaga kõikvõimalikku muud magusat. Seejärel ootavad testimist kandikutäied soolaseid pagaritooteid ehk eri täidistega võileibu, burgereid, pirukaid jms. Vaata lähemalt ›
0 värske
Äsja sai meie laskesuusatajast Johanna Talihärmast kolmas eestlane ajaloos, kes kuulub Rahvusvahelisse Olümpiakomiteesse (ROK). Talihärmi eelkäijateks olid Friedrich Akel ja Joakim Puhk, kes mõlemad tapeti Nõukogude okupantide poolt. Aga Talihärm on esimene eestlane, kes on ROKis sportlasena. Olümpiast ja uuest rollist kõneles temaga Teet Korsten arvamustoimetusest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Taliolümpiamängud on meie kandi leiutis, sest esimest korda 1924. aastal peetud võistluse eelkäijaks on aastail 1901–1926 seitsmel korral Stockholmis toimunud Põhjamaade mängud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Läänemere jääolud on kiiresti muutunud ning 180 000 ruutkilomeetri suurune jääkate on tänaseks kahanenud 140 000 ruutkilomeetri juurde, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Rivo Uiboupin. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa Krasnodari krais süttis Ukraina ööl vastu laupäeva korraldatud droonirünnaku tagajärjel naftatöötlemistehas. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudio kaameramees ja monteerija Verner Vilgas, kelle filmitud kaadrid on Eesti rahvani jõudnud nii Ukrainast Maidanilt kui presidentide visiitidelt, tegi tänavu olümpiadebüüdi, aidates spordihuviliste kodudesse tuua Itaalias Milano Cortina taliolümpiamängude melu ja meie sportlaste tegemisi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Soome merevägi tuletab kõigile merejääl viibijatele meelde, et talvel pole mõtet sõjaväealadele ega isegi nende lähedale minna, kuigi Läänemere ulatuslik jääkate võimaldab nüüd... Vaata lähemalt ›
0 värske
Finantsuudised
Mulle on oluline, et juhina oleks võimalik päriselt midagi muuta, mitte lihtsalt hoida olemasolevat. Otsus ei olnud emotsionaalne, vaid väga loogiline samm edasi, ütleb sellest aastast elektroonikatööstust Stoneridge Electronics juhtima asunud Nadežda Dementjeva. Vaata lähemalt ›
48
Teiste esinejate kuulamine pani mind plaani muutma, ütles GPV Estonia ostujuht Merili Laul-Saarna möödunud aasta lõpus toimunud ostujuhtimise aastakonverentsil alamteemaga “Madalal ja kõrgel rippuvad võimalused”. Kõrgel rippuvatest õuntest ehk nõudluse automaatanalüüsist rääkimise asemel võiks tema ettekanne kanda pealkirja: „Seitse põhjust, miks tulemusmõõdikud alati ei toimi ja miks meie nii ei saa“. Vaata lähemalt ›
18
Nopri talus on ettevõtmisi üle võtmas järgmine põlvkond. Värsked juhid on tegevjuhi Karl Niilo sõnul kaasa toonud ka selgema fookuse. Vaata lähemalt ›
0
Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike. “Kui töörännet juhitakse tasakaalukalt ja sihipäraselt, aitab see vältida tootmismahtude vähenemist ja hoida ettevõtteid Eestis tugevana,” kinnitas Üürike. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel tehti 2025. aastal Eesti kasuks välisinvesteeringute otsuseid 431 miljoni euro ulatuses, tegu on viimaste aastate suurima mahuga. Võrreldes 2024. aastaga (254 miljonit eurot) kasvas maht ligi 70%, ületades ka 2023. aasta 336 miljoni ja 2022. aasta 351 miljoni euro taseme. Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) värske ülevaate kohaselt on Euroopa energiamahukate tööstuste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitmed viimase 20 aastaga küll märgatavalt vähenenud, kuid tempo on raugenud. Edasine langus eeldab senisest põhjalikumat tööstuse ümberkujundamist ning kehtivate Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaõigusaktide täielikku rakendamist. Vaata lähemalt ›
0
Metaprinti Tallinnas Suur-Sõjamäe tänavale ehitatav 4500-ruutmeetrine robotiseeritud tootmishoone saavutas täiskõrguse. Tänavu suvel valmiva hoone on esimese suurem samm ettevõtte ligi 60 miljoni euro suuruses investeeringukavas, mis kestab kuni 2028. aastani. Vaata lähemalt ›
0
Eesti õhutõrjerakettide arendaja Frankenburg Technologies kaasab 30 miljonit eurot ning plaanib rakettide masstootmiseks rajada kaks tehast. Vaata lähemalt ›
0
Saaremaa laevaehitaja Baltic Workboatsi tegevjuht Margus Vanaselja leiab, et mereväele võiks neli uut laeva ehitada nende juhitud konsortsium, kus oleks koos BLRT Grupiga kokku kümmekond Eesti ettevõtet. Vaata lähemalt ›
0
Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Naine
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.02.2026 07:52
Viimane uuendus: 07:48.
Uudiste reiting uuendatud: 07:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)