477 koht 0
Milline oli siitkandi ilm ligi paarsada aastat tagasi, kui põhjapoolkera väljus tasapisi väikesest jääajast? Sellesse aitavad pilku heita Jõelähtme pastori ja Ida-Harju praosti Gustav Heinrich Schüdlöffeli (1798–1859) vaatlused ja tähelepanekud1. Schüdlöffel pani aastatel 1832–1852 järjepidevalt kirja talvised ja suvised ilmaolud, sest sellest sõltusid nii toidus kui loomasööt, aga ka liikumisvõimalused. Seitse aastat tegi praost ka ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Ukraina 28. mehhaniseeritud brigaadi piloodid dokumenteerisid Kostjantõnivkas Venemaa fosforpommide rünnakud elamute pihta, millele järgnes kohe FAB-1500 pommide rünnak. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hiljuti oli viimane tööpäev Tiina Rillol, kes töötas Tõrva kiirabis koguni 46 aastat. Tegemist oli tema esimese töökohaga, teatas Tõrva vallavalitsus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tõrva kultuurivedur Ilmar Kõverik tähistas veebruari 23. päeval oma 75. sünnipäeva. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Iga nädal saab Eestis eesnäärmevähi diagnoosi ligi 20 meest. Iga nädal selle haiguse tõttu neli meest ka sureb. Nende arvudega oleme paraku Euroopa tipus. Kahetsusväärselt avastatakse eesnäärmevähk liiga sageli juba kaugele arenenud staadiumis, mil ravi on keeruline, vähetulemuslik ja väga kallis. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õiguse ajalugu on täis lihtsaid ja ajahambale üllatavalt hästi vastu pidanud tõdesid, mis aga tänases hüperuuenevas modernsuses kipuvad unustusehõlma vajuma. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kutsekoolid annavad viimast lihvi uutele õppekavadele ja muudatuste lainel muutub uuest aastast ka vastuvõtu kord. Kui varem sai sisseastuja kohe ühele erialale spetsialiseeruda, siis nüüd tehakse suunavalik õppeaasta lõpus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Meie õigussüsteemi olukorra ning seadustekuhila õhemaks lihvimise võimaluste üle arutlevad endine riigikohtunik Eerik Kergandberg ja õigusteadlane Raul Narits. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tõrvakad on tublid liikujad ja ajavahemikus 21.–24. veebruar korraldatud üritustel koguti hulgaliselt liikumiskilomeetreid. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vähem kui sajand pärast antibiootikumide kasutuselevõttu seisame silmitsi tõsise tervisekriisiga. Paljud antibiootikumid ei ole enam tõhusad ning meil on raske leida uusi ravimeid, et infektsioonidega võidelda. Kui inimkond kaotab antibiootikumid, kaob ka suur osa kaasaegsest meditsiinist. Vaata lähemalt ›
0 värske
Trinokkel uuris mullaökosüsteemide uurijalt ja akadeemikult Maarja Öpikult, kuidas läheb meie muldadel ja mullaelanikel, miks tasub nii lastel kui täiskasvanutel näpud mullaseks teha, mida hakata peale plahvatuslikult kasvanud teadusartiklite kuhilaga ja kuidas AI ajastul teadmisteterasid sõkaldest eristada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kes vingub kõige rohkem? Tähemärkide edetabel paneb nii mõnegi muigama. foto : CanvaEks iga inimene viriseb mõnikord – see on inimlik. Aga olgem ausad: mõni teeb seda harvem, mõni sagedamini. Mõne jaoks on rahulolematuse väljendamine lihtsalt osa suhtlusviisist. Alustame lõpust ehk neist, kes kipuvad kõige vähem nurisema. 12. Kaksikud Kaksikud ei jää tavaliselt pikalt nurisema. Ta on loomult rõõmsameelne ja võtab paljusid asju huumoriga. Kui midagi läheb valesti, leiab ta... Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäevasel Põhja-Sakala vallavolikogu istungil esitasid volikogus opositsioonis oleva Meie Põhja-Sakala saadikurühma liikmed vallavanem Tiiu Nõmmikule umbusaldusavalduse. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Mind paneb alati sügavalt imestama, kui väidetakse, et kaasaja üha ilmalikumaks muutuvad ühiskonnad religioonist lugu ei pea. Mingisugune aluseelduste süsteem kõiksuse mõtestamisel peab ju ometi igal kultuuril olema ja moodne maailm pole siin erand. Kui nn traditsioonilisi religioone näevad ilmalikud inimesed pigem minevikujäänukitena, siis järelikult on eelnevatele kuulunud koha sisse võtnud mingi muu uskumuste süsteem, mis on juurdunud niivõrd sügavale üldsuse teadvusse, et selle paikapidavust peetakse i Vaata lähemalt ›
0 värske
Mis on rikkus? Kas see on suurem summa pangakontol? Maine vara, mida saab näidata, müüa või pärandada? Ehk on rikkus siiski midagi muud. Midagi, mida ei saa kaaluda ega rahaks teha. Midagi sellist, mis teeb elu temas eneses elamisväärseks? Me elame ajastul, kus majandusnäitajad ja teised üldise edukuse mõõdupuud määravad sageli selle, kuidas ühiskond hindab inimese väärtust. Ettevõtja Lauri Põld näeb sellises lähenemises midagi sügavalt eksitavat. Vaata lähemalt ›
0 värske
Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli projektõppeaine ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projekti «Mis seob loodust ja lootust?» raames ning on osa Trinokli jaoks loodud artiklisarjast. Vaata lähemalt ›
0 värske
Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli projektõppeaine ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projekti «Mis seob loodust ja lootust?» raames ning on osa Trinokli jaoks loodud artiklisarjast. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti maanteemuuseum korraldab märtsis ja aprillis vanemaealistele eriprogrammi «Nostalgialaks», mis pakub ajarännakut, ühist tegutsemist ja head seltskonda. Programm ühendab giidituuri ja elamusõppe, luues keskkonna, kus põimuvad ajalugu ja isiklikud kogemused. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Võrumaal Kõrvipalu loometalus esitleti eile 150 aastat tagasi sündinud August Teppo, tema poja ja pojapoja lugude plaati. Varem on Võrumaa muuseum materjali avaldanud arhiivisalvestiste plaadina, ent nüüd on kaunilt kujundatud uus plaat täielikult restaureeritud sisuga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Läinud nädalal sai Voldemar Giskest opositsiooni ja vallakodanike protestidest hoolimata Mulgi vallavolikogu teine aseesimees. "Järgmisel volikogul taandan ennast sellest ametist," ütleb ta. Vahetult enne vabariigi aastapäeva teatas ta ühismeedias, et loobub teise aseesimehe 1000-eurosest hüvitisest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Möödunud sügisel küsisin, kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile? Täna saan vastata – jah, Viimsis on ruumi uuele haridusviisile. Mul on siiralt hea meel ja olen tänulik uuele vallavalitsusele ja Haabneeme koolile, kes on võtnud südameasjaks viia Viimsi haridusuuendajate seltskonda, mitte jääda teistele järelejooksjaks. Sel sügisel avaneb Haabneeme koolis Montessori pedagoogikat järgiv klass. Kindlasti on ... Vaata lähemalt ›
30
Vabariigi sünnipäeval tasub korraks võtta hetk ning mõtiskleda selle üle, kuidas üldse on iseseisev Eesti Vabariik võimalikuks osutunud. Asjaolu, et elame ja tegutseme täna vabas Eestis, üks on väiksemat sorti ime. Maailmas on täna rahvusvaheliselt tunnustatud riike veidi alla paarisaja. Erinevaid rahvaid ja etnoseid aga üle kolme tuhande. Ning vaid kolmel meiega samas suurusjärgus rahvakillul ... Vaata lähemalt ›
11
AJA VIIDE on Viimsi Uudiste igalaupäevane rubriik, milles avaldame mõtteteri nii maailma kui Eesti kultuurivaramust mis ka tänast lugejat kõnetavad. „Lembitu ja Kaupo langesid ju ühes ning samas lahingus, kuid kumbki ise poolel: esimene neist võitles oma rahva vabaduse eest, teine sõdis piiskopi vasallina oma hõimurahva vastu. Võib-olla sümboliseerib Kaupo surm liivi rahva traagilist saatust: ... Vaata lähemalt ›
0
Viimsilane Kaarel Zilmer jäädvustas veebruari keskpaigas jäätunud rändrahnu Tammneeme lahesopis. Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA. Viimsi Uudised Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval 22. veebruaril kell 13 algab Eesti sõjamuuseumi õuel seisva soomusrongi ümber lahingumöll nagu Vabadussõja päevil. Taaslavastuslahing Vabadussõjast viib lõuna väerinnale kevadtalvel 1919, mil Eesti rahvavägi tungis otsustavalt peale ja lõi punased meie maalt välja. Vabariigi esimesel aastapäeval, 24. veebruaril 1919 võis kindral Johan Laidoner Eesti valitsusele ette kanda: vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti rahvaväelasi ja ... Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjanik Sten Kohlmann on avaldanud 21. veebruari Õhtulehes uudisloo “LUGEMINE KÜLMAKAMBRIS: Viimsi raamatukogus peavad lugejad jopet kandma”. Tsiteerime lugu lubatud mahus: “Juba sisenedes jäävad silma eemal ajakirju lehitsevad vanaprouad, kes isegi jope selga jätnud. /—/ Otsin välja kodust kaasa haaratud elektroonilise termomeetri ja panen lauale. Sealt vastu vaatav tulemus on üllatav – raamatukogus on soojakraade ... Vaata lähemalt ›
0
KÕVA SÕNA“ on Viimsi Uudiste igapühapäevane rubriik, milles avaldame kirjanduses, meedias või sotsiaalmeedias viimsilastelt või viimsilastest ilmunud seisukohti. “Täna oleme olukorras, kus saareelaniku tõsisema terviserikke puhul ei saa me mõelda ravile, vaid peame muretsema selle pärast, kuidas kaevata auku külmunud maasse.“ Maaleht/Delfi, 18.02.26 Tunnuspilt: tehisintellekti loodud visuaal (freepik.com) Loe samal teemal: “FOTOD JA VIDEOD | ... Vaata lähemalt ›
0
Viimsi Uudised kutsub viimsilasi saatma fotosid siinsest elus-olust, inimestest, loodusest ja loomadest. Nädala jooksul laekunud fotodest avaldab toimetus igal pühapäeval meeleolukamaid. Fotosid (suurema hulga ja mahu korral linke nende allalaadimiseks) ootame meilile toimetus@viimsiuudised.ee või Facebookis @viimsiuudised. Käesoleva nädala foto autor on Tiit Aunaste ning see on tehtud Haabneeme rannas. Kui lugu meeldis, siis palun toeta ... Vaata lähemalt ›
0
Puhkusereis on sageli hoolikalt planeeritud – lennupiletid ostetud, majutus broneeritud ja tööasjad enne ärasõitu tehtud. Ometi võib kõik muutuda vaid päev enne väljalendu. Haigestumine enne reisi algust on üks sagedasemaid põhjuseid, miks reisid jäävad ära, ning viimaste kuude viirushaiguste levik on seda riski märgatavalt suurendanud. Just seetõttu tasub ka Viimsi peredel reisiplaane tehes pöörata rohkem ... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud sügisel küsisin, kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile? Täna saan vastata – jah, Viimsis on ruumi uuele haridusviisile. Mul on siiralt hea meel ja olen tänulik uuele vallavalitsusele ja Haabneeme koolile, kes on võtnud südameasjaks viia Viimsi haridusuuendajate seltskonda, mitte jääda teistele järelejooksjaks. Sel sügisel avaneb Haabneeme koolis Montessori pedagoogikat järgiv klass. Kindlasti on ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.02.2026 00:31
Viimane uuendus: 00:28.
Uudiste reiting uuendatud: 00:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)