439 koht 0
Lõpuks on see juhtunud. Ilmunud on tore jutukogu, mis pakub lihtsas keeles lugemist eesti keelega taas sõpruse loomiseks või tasaseks tutvumiseks. („Alates A2-tasemest.“) Ja mitte ainult. Raamatu peategelane on Torontost – oma vanaisa lapsepõlvekoju kolinud 26-aastane Margus.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Inglismaal Sheffieldis peetaval iluuisutamise EMil võitis naiste üksiksõidus Euroopa meistri tiitli Niina Petrõkina võimsa Eesti rekordiga 216,14 punkti! Postimees tegi võistlusest otseblogi. Vaata lähemalt ›
6,855
Eesti spordisõprade jaoks on reedese talispordipäeva suurimad ootused seotud mõistagi iluuisutamise EMi ja naiste vabakavaga, mida alustab liidrikohalt Niina Petrõkina. Ent võistlustules on teisigi meie sportlasi ning Õhtulehe talispordiblogi hoiab sündmustel silma peal! Vaata lähemalt ›
4,475
Eesti iluuisutaja Niina Petrõkina kaitses Sheffieldis toimunud Euroopa meistrivõistlustel oma mullu Tallinnas võidetud kuldmedalit, kui kogus kahe kava kokkuvõttes Eesti rekordit tähistavad 216,14 punkti. Vaata lähemalt ›
2,775
Sheffieldis peetaval iluuisutamise EMil võitis naiste üksiksõidu võimsa ülekaaluga Niina Petrõkina, kes püstitas nii lühi- ja vabakavas kui ka kokkuvõttes Eesti rekordi. Vaata lähemalt ›
1,280
Nagu Niina Petrõkina pärast EMi esimeses intervjuus teatas, siis ta on peatamatu. Täpselt sama keelt räägivad ka numbrid – tema triumf Sheffieldi EMil oli niivõrd vägev, et mitte kunagi varem pole ajalugu midagi sellist tunnistanud. Vaata lähemalt ›
956
Luisa Rõivas lahutusteate järelkajana: Taavi on ka edaspidi mu suurim nõuandja poliitilistel teemadel Vaata lähemalt ›
605
Regina Ermits sai reedel Ruhpoldingis laskesuusatamise MK-etapil naiste 7,5 km sprindidistantsil neljast eestlannast parimana 13. koha. Vaata lähemalt ›
455
USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni terav ja kohati provokatiivne välispoliitika, sealhulgas korduvad vihjed Gröönimaa USA-le allutamise võimalikkusele, on tekitanud liitlastes ebakindlust. EKRE esimees Martin Helme peab aga Trumpi samme teadlikuks jõupoliitikaks ja läbirääkimistaktikaks. Vaata lähemalt ›
434
Tallinnas Mustamäe kortermajade vahel leidis aset kummaline juhtum, kui üks sealne elanik hakkas teise elaniku autot parkimiskohalt ära sikutama, et ise sinna parkida. Vaata lähemalt ›
424
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul ei lähe Eesti kaitseväelased Gröönimaale USA sõdureid asendama või nende vastu võitlema, vaid osalema NATO õppusel ja demonstreerima liitlaste ühtsust. Vaata lähemalt ›
386
Laskesuusatamise MK-etapil Ruhpoldingis saavutas Regina Ermits naiste 7,5 km sprindis 13. koha. Jälitussõitu pääses ka Susan Külm. Vaata lähemalt ›
294
Kaitsepolitsei saatis julgeolekukaalutlustel riigist välja Vene armeeteenistuja Vaata lähemalt ›
294
Kaitsepolitsei saatis koostöös politsei- ja piirivalveametiga riigist välja Venemaa kodaniku ja armeeteenistuja. Vaata lähemalt ›
282
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kutsuti täna Vikerraadiosse rääkima Donald Trumpist. Helme lükkas ümber kogu meil üles köetud hüsteeria Trumpi suunas. Lisaks tõrjus ta korduvalt saatejuhi katset võrrelda Trumpi Putiniga ning kriseeris valitsust liigses ärplemises küsimustes, kus Eestil pole positsiooni. Martin Helme sõnul on eksitav panna Donald Trump ja Vladimir Putin ühte patta. „See on kulunud narratiiv. Trump ajab ... Vaata lähemalt ›
273
Sheffieldis Euroopa meistriks kroonitud iluuisutaja Niina Petrõkina pakatas enesekindlusest nii jääl vabakava esitades kui ka pärast autasustamist, kuld kaelas antud pressikonverentsil. Vaata lähemalt ›
261 värske
Peaminister Kristen Michal leierdas Riigikogu infotunnis papagoina iga küsimuse peale, mis puudutas hasartmänguseadusesse jõudnud viga, mida asjaosalised ise „näpukaks“ nimetasid, et selle eest on vabandatud, viga tuleb parandada ja eluga edasi minna. Seda, et keegi peaks vastutama, ei võtnud ta isegi kommenteerida. Kui Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme küsis, kes vastutab vea eest, mille ... Vaata lähemalt ›
252
Iluuisutaja Niina Petrõkina võitis Suurbritannias Sheffieldis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel teist aastat järjest naiste üksiksõidus kuldmedali. Vaata lähemalt ›
230
Eestlasi on Rally2 autodes aina rohkem. Eesti rallisõitjad räägivad uue hooaja plaanidest Vaata lähemalt ›
213
88-aastane Ester Aave on tulihingeline spordifänn, kel ei jää ükski teleülekanne nägemata. Vaata lähemalt ›
205
28. detsembril käisid Ehatares külas Peetri kiriku õpetajad Ando Kass ja diakon Karl Paju koos juhatuse liikmetega Thomas Arget, Anne Liis Keelmann ja Toomas Trei. Viisime elanikkudele piparkooke ja Tõeterasid lugemiseks. Pärast kogunesime jumalateenistusele. Veetsime toreda pealelõuna koos mis kestis üle nelja tunni. Vaata lähemalt ›
0
Täna möödus 1419 päeva Venemaa agressiooni algusest Ukrainas. Sündmusi 24. veebruaril 2022 ei saa aga vaadata lahus sündmustest aastal 2014, mis tekitasid eeldused Venemaa agressiooniks. 2014. veebruaris võttis Venemaa nn roheliste mehikeste (eraldusmärkideta Venemaa sõjaväelased) abil enda kontrolli alla Krimmi, aga juba aprillis hakkasid Venemaalt saabunud sõjaväelise taustaga inimesed Ida-Ukrainas Luhanski ja Donetski oblastis piirkondasid enda kontrolli alla võtma. Nad üritasid ka Odessa ja Harkivi obla Vaata lähemalt ›
0
Gröönimaa (Kalaallit Nunaat) on korraga hiiglaslik ja habras: maailma suurim saar, umbes 2,16 miljonit km², kuid elanikke alla 60 000. Enamik elab läänerannikul; pealinn Nuuk koondab ligi kolmandiku rahvastikust. Kui vaadata tavalist kaarti, paistab Gröönimaa “ääremaana”. Kui vaadata strateegilist kaarti, on ta aga põhjapoolne lüliti – koht, kus Atlandi ja Arktika julgeolek, uued mereteed, kriitilised maavarad ning suurriikide närviline tähelepanu põrkuvad kokku nagu jäämäed kevadises fjordis, kirjutab eruk Vaata lähemalt ›
0
Tesla on astunud samme Balti riikides laienemise suunas, registreerides uued tütarettevõtted Lätis ja Eestis. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa armee fookus on viimasel ajal liikunud Ukraina tsiviiltaristu ründamisele, sest rinnetel neil hoolimata pingutustest suuremat edenemist ei ole. Peamiselt kasutatakse rünnakutes ballistilisi rakette ja Shahed-tüüpi droone ning nende rünnakute tulemusena on Kiievis, aga ka teistes Ukraina linnades eeskätt probleeme elektriga ja see mõjutab ka igapäevaelu – pagaritöökodadel ei jätku elektrit küpsetamiseks, külmade ilmadega ei suudeta supermarkerites piisavalt kõrget temperatuuri hoida jne. Ometi on nee Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest. Vaata lähemalt ›
0
Kaja Kallase karjääris on paradoks, mis peegeldab korraga nii Eesti kui ka Euroopa poliitikat. Kodus tundus ta paljudele liiga terav, liiga kindel ja kohati isegi “kriiside peal liugu laskva” valitsusjuhina – inimesena, kes kandis suuri sõnu, kuid komistas valusatel detailidel. Brüsselis on seesama omaduste pakett – sirge selg, konfliktide nimetamine õigete nimedega ja distsiplineeritud sõnum – pigem eelis kui puudus, kirjutab erukolonel ja ajakirjanik Jüri Toomepuu. Vaata lähemalt ›
0
Rohkem kui seitsmekümne viie aasta eest saabusid eestlased Kanadasse, kaasas vaid lootus. Nad tulid pagulastena, põgenedes sõja ja okupatsiooni eest ning jättes seljataha kodu, perekonna ja kindlustunde. Paljude jaoks oli Kanada turvaline, kuid võõras. Uus keel. Uus kliima. Uus eluviis. Kõige enam igatseti teadmist, et nad ei ole üksi. Vaata lähemalt ›
0
Alates 1950. aastatest kuni tänaseni on Eesti Abistamiskomitee Kanadas töö olnud seotud pere, kogukonna ja kohalolekuga. Tõnu Kadai ostis Tähistame koos! heategevus tuluõhtule (laup, 7. märtsil) laua kolmele põlvkonnale oma perest, et austada oma ema pärandit, kes töötas aastakümneid tagasi Eesti Abistamiskomitees Kanadas laekurina. Vaata lähemalt ›
0
Kui palju aega kulutame välise maailma korraldamisele? Planeerimine, ostlemine, vaja-teha nimekirjad, käimised ja tulekud, töötamine, probleemide lahendamine, pereliikmete eest hoolitsemine, arstivisiidid, pühad – isegi puhkused on vahel paras töö. Kui tänased ülesanded saavad tehtud, ilmuvad uued. Nimekiri on lõputu. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
20% 2 |
|
|
16% 3 |
|
|
15% 4 |
|
|
10% 2 |
|
|
9% 7 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.01.2026 04:03
Viimane uuendus: 02:38.
Uudiste reiting uuendatud: 03:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)