1 koht 0 värske
Konsultatsioonihiiu Accenture juhid kinnitasid töötajatele, et kes juhtkonnast tehisaru aktiivselt kasutama ei hakka, ei saa enam ametikõrgendust.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Ituudised
[caption id="attachment_461239" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Herilased mängisid kodupubliku ees Haljala NGU vastu novembri lõpus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva õhtul Rakveres toimunud esiliiga 21. mängu kaotasid Haapsalu Herilased viie punktiga Haljala NGU-le. Kogu mäng möödus tasavägiselt. Esimene veerandaeg lõppes vastaste kolmepunktilise eduseisuga 16:13. Teisel veerandajal viskasid mõlemad meeskonnad 24 punkti ning ka poolajale mindi vastaste kolmepunktise eduseisuga 40:37. K Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Endine E-Piima juht Jaanus Murakas rääkis oma nägemuse, kuidas ettevõte liikus mõne kuuga tõusust lõppmängu. Maa Elu uuris ka teistelt osapooltelt, kuidas nemad E-Piimaga toimuvat näevad. Nii saame lisaks Muraka omale veel viis vaatenurka meie piimanduse lipulaeva raputava kriisi kohta. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Viljandi noortekeskusele uut asukohta otsiv linnavalitsus käis vaatamas Sakala keskuse ruume. See on vallandanud keskuses tegutsevate huviringide ja keskuse enda töötajate tugeva meelepaha ning linnavalitsusele ja -volikogule on eelmisest nädalast saadetud mitu pöördumist. Abilinnapea kinnitusel pole plaan aga sugugi kindel ning vaadatakse teisigi võimalikke kohti. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
See nädal on kulgenud juba olümpiamullita: Milano-Cortina taliolümpiamängud lõppesid pühapäeval. Emotsioonid jäävad aga veel kauaks südamesse. Nii ka Viljandimaa ainsa sportlasena olümpial osalenud Teesi Tuulel, kes lõpetas oma olümpiadebüüdi pühapäeval 50 kilomeetri klassikasõiduga ja sai 30. koha. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suurenev ebavõrdsus tekitab hariduslõhe. Keeruline on kodus ära teha töö, mis koolitundides kas erisuguse taseme või probleemse käitumisega laste pärast tegemata jääb. Vaid vähestel on võimalik panna laps eliitkooli, kus õpivad sarnase tasemega väljavalitud. Eraõpetaja juures käijate hulk järjest suureneb. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sündimus ja rahvastik pole vaid statistikute teema, vaid Eesti kestmise küsimus. Vastne rubriik Riik ja rahvastik otsib vastuseid, miks lapsi sünnib vähem ja kuidas suunda muuta, kirjutab Fookuse uus toimetaja Avo-Rein Tereping. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä. Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tal’na Võru seltsil om 12. radokuu pääväst võru keele klubi lõugahusõga «Kõnõlõmi uman keelen». Klubi kokkotulõgi põhjus oll’, et Orioni Jana tublil vidämisel tüütänü võru keele kohvitarõ pidi minemä raamadukogu remondi peräst pikäle pausilõ. Edimäne istmine Sakala 14 majan oll’ tävveste aoluulinõ. Üte lavva takan olli seldsi kõgõ pikäaolidsõmb liigõ Sirgu Jaak Lemmik ja kõgõ vahtsõmb-noorõmb liigõ, GAGi gümnasist Olevi Richard. Viimäte nimmat nuurmiis täütse seltsi tulõgi avaldusõ tsihiga olla... Vaata lähemalt ›
0 värske
10. radokuul oll’ Tarton Vilde ja Vine lokaalin Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja TarSlämmi kuuntüün sündünü Jutuprõmm. Maakeeli tähendäs tuu, et püüne pääl kõnõldas ummi jutussit ja inemise, kiä saalin istva, saava kõnõlõjilõ punktõ anda. Ku kõnõlõja om lõpõtanu, tulõ nelä sekondi joosul uma numbri üles nõsta. Ja ku esinemise aol kullõjalõ midägi väega miildüs, sõs või sõrmiga nippi laskõ. Tartlaisilõ om TarSlämm tunnõt ku lava pääl luulõ lugõmisõ võigõlus. Võrokõsõ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Täämbädsen lehen om hulga juttu noist, kiä vabariigi aastapäävä aigu tunnustust omma saanu. Tunnustus om kinä asi, tege häädmiilt ja and kimmüst, et midägi om õigõlõ tett. A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma tüüd väega häste. Mõtlõmi kasvai autoparandajidõ pääle. Maal saa-i ellä, ku sul olõ-i tüükõrran autot. Ku massinaga midägi juhtus, om stress suur ja... Vaata lähemalt ›
0 värske
Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga. Põimukuu lõpun saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba pistüpandmisõst, piimäkuu lõpun 85 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vallalõtegemisest. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl aol. Pääle oll’ naanu sõda, üüse pommitõdi raudtiijaama, nii et pall’o es julgugi muusõumi vallalõtegemisele tulla. A vallalõ muus Vaata lähemalt ›
0 värske
Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako. Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit ja 50 kopkast. Es olõ kõgõ suurõmb. A tuu iist sai rõiva sälgä ja kuu aigu süvvä ja jäi viil ülegi teno madalilõ hindulõ. Leeväpäts olle 14 kopkast, saiapäts... Vaata lähemalt ›
0 värske
Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu. Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ – kõrraga lämmi ja vallus, trüüstvä ja rahulda. Sõna esi om peri kreeka keelest: nostos tähendäs kodotulõkit ja algos vallu. Seoga om nostalgia õkva... Vaata lähemalt ›
0 värske
«Minu issi on hambaarst, aga emme lihtsalt käib tööl,» meenutab Magnum ASi juhatuse esimees Mari Krass (pildil) oma lapse ammuseid sõnu. Osalt seetõttu otsustas ravimite hulgimüüja näidata, milline näeb välja üks Eesti meditsiini olulisemaid närvikeskusi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 värske
President Alar Karise tänavust aastapäeva kõnet oodati natuke teistsuguse tundega kui muidu. Vähemalt poliitikute seas. Sest viimased kaks kuud on midagi «küpsenud» Karise ja välisminister Margus Tsahkna või siis Karise ja valitsuse vahel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle. Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli... Vaata lähemalt ›
0 värske
Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs. Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest. Parhilla kasus Norrah sannu nigu sii Vaata lähemalt ›
0 värske
Sõast olle viil mõnõ aasta müüdä. Tuu olle inemiisile väega rassõ aig. Inemiisi, esieränis miihi viidi kinni ja kattõva är, kiäki es tiiä, mis näist sai. Naati rahvast Tsiberihe viimä. Umakaitsõ otsõva mõtsamiihi takah. Sakõstõ, esieränis üüse käüti elämiisi kontrolmah, kas kedägi var’atas. Esä olle naabri puul ja aiva katõ pääle hindä tarbõs puskarit. Poodiviina olõ-s mink iist osta. Viina olle vai rohos vaia. Olle ilda õtak, väläh olle pümme.... Vaata lähemalt ›
0 värske
Taa tõtõstõ sündünü luu kõnõl’ mullõ ütskõrd üts tutva naistõrahvas, nimmami tedä tah luuh näütüses Marias. Inne tuud, ku Maria Eestihte kolisi, elli tä hulga aastit vällämaal. Määnegi aig oll’ tä administraator üteh suurõ liina väega suurõh spordiklubih, koh sai pia kõkkõ sporti tetä ja inemiisi käve pääväh tuhandit. Ütskõrd tull’ pääle ujomisõ trenni Maria mano üts väega õnnõdu olõmisõga miis. Tä oll’ piaaigu ikma nakkamisõ veere pääl, ku selet’,... Vaata lähemalt ›
0 värske
Ituudised
13. märtsil koguneb Tallinna Kultuurikatlasse tehnoloogiamaailma paremik – toimumas on Televent 10, juubelisündmus, mis tähistab kümmet aastat innovatsiooni, koostööd ja tehnoloogilisi läbimurdeid. Vaata lähemalt ›
72
Küberkuritegevuse tõrjumine finantsvaldkonnas toob Eestis kaasa meie kõigi põhiõiguste piiramise, selgus täna riigikogus. Vaata lähemalt ›
56
Kuigi küberohte on üha enam, pole turvalisuse halva tasemega ettevõtete osakaal viimase kuue aasta jooksul vähenenud. Vaata lähemalt ›
48
Milline on alustava Eesti startupperi elu tehnoloogiamekas Räniorus, selgub järgmise 1,5-2 kuu jooksul Äritehnoloogias ilmuvas blogis. Vaata lähemalt ›
26
Valitsuse juures tegutsev Eesti.ai nõukoda sai kolm uut liiget, kes toovad programmi juurde kogemusi tehisaru kasutamisest teaduse ja tööstuse arendamisel ning AI riskide alal. Vaata lähemalt ›
16
Vabariigi aastapäeva paraadi järel saab Tallinnas tutvuda ka Eestis arendatud innovaatilise kaitsetehnoloogiaga. Vaata lähemalt ›
15
Eesti sai Euroopa Komisjonilt üle seitsme miljoni euro avalike e-teenuste arendamiseks Ida-Aafrikas. Vaata lähemalt ›
11
Gasellfirma Askend valmistub kolmandaks arengufaasiks, kaasates uusi juhtivtöötajaid järgmiste ärisuundade ehitamiseks, tunnistas tarkvaraettevõtte asutaja Vassili Ljahhovets. Vaata lähemalt ›
3
Tehnoloogiakolledž Techno TLN avab sügisel Mustamäel regiooni suurima, 1500ruutmeetrise drooniakadeemia, mis ühendab drooniehituse ja -simulatsiooni laborit, droonilennutamise areeni ning maa- ja veedroonide arenduse-treenimise keskust. Vaata lähemalt ›
1
Mais Tallinnas toimuv tehnoloogiakonverents Latitude59 võtab tänavu sihiks siinse regiooni ning Aafrika ja Aasia idusektori koostöö. Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.02.2026 00:27
Viimane uuendus: 00:24.
Uudiste reiting uuendatud: 00:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)