1 koht 0
Suur reede on riigipüha ja vaba päev. Mitu järjest vaba päeva annavad hea võimaluse kavandada suuremat pidu, laata või muud lõbusat kevadist ettevõtmist. Aga siis keegi kommenteerib, et suurel reedel ei tohi ju üht ega teist. Tänapäeval oleme harjunud traditsioonide muutustega ja uute lähenemistega. Elame üle, kui mõni ei heiska iseseisvuspäeval Eesti lippu, ei too ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Harju Elu
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Harju Elu
13. mail toimus Tartus zoonooside ehk loomadelt inimestele kanduvate nakkushaiguste teemaline teabepäev. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) eestvedamisel toimunud sündmusel räägiti nii tuntud zoonootilistest haigustest kui ka uutest riskidest, mille ohjamiseks tuleb arendada valmisolekut ja koostööd erinevate valdkondade vahel. Teabepäeva läbivaks teemaks oli „Üks Tervis“ (One Health) lähenemine, mis vaatleb inimeste, loomade ja keskkonna ... Vaata lähemalt ›
0
Pidevad murettekitavad uudised ja muutused maailmas võivad põhjustada suurt rahutust ning ärevust. Seda eriti vanemaealistele inimestele, kes seisavad silmitsi ka muude kõrge eaga kaasnevate hädadega. Oma loo elumuutvast kogemusest räägib Margit, kelle sõnul on kanepiõli kasutamine toonud välja tema ema aastaid kadunud olnud sära ja elurõõmu. Minu 82aastane ema, keda kutsume peres hellitavalt mammaks, elas ... Vaata lähemalt ›
0
Telefon heliseb. Teisel pool ei ole inimene, vaid tehisintellekt. Hääl küsib rahulikult, kuidas möödus lapsepõlv, mida inimene kõige rohkem mäletab, või kes oli tema kõrval kõige olulisematel hetkedel. Mõne minuti pärast muutub tavaline vestlus mälestusteks sõjast, kadunud kodust, esimesest armastusest või üksindusest, millest pole aastaid kellelegi räägitud. Veel hiljuti tundus selline vestlus pigem ulmefilmina kui ... Vaata lähemalt ›
0
Sellest aastast peavad noored Eestis õppima kuni 18. eluaastani või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Kuigi koolid ei näe veel järsku muutust vastuvõtus, ütlevad noorsootöötajad, et paljud noored ja lapsevanemad ei mõista veel täielikult, kuidas uus süsteem praktikas toimib. Suurim segadus võib saabuda pärast eksameid ja suvist vastuvõttu. Eestis on sel õppeaastal jõustunud muudatus, mille kohaselt ... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika teadlane ja ühiskonnakriitik dr Robert W Malone nimetab taaskordset viiruspaanika külvamist psühholoogiliseks bioterrorismiks. Inimkonda on manipuleeritud pidevalt, kuid eriti jõhkralt tungis see esile koroonaga seoses, kuigi mitte ainult. Hirmunud inimene teeb, mida kästakse ja oma peaga reeglina ei mõtle. Meid hirmutatakse pidevalt erinevate teemadega. Kunagi pidime osooniaukude tõttu ära kõrbema, siis aga sulasid liustikud ... Vaata lähemalt ›
0
Tallinna lauluväljaku senine juht Urmo Saareoja, kes on lauluväljakut juhtinud alates 2019. aastast, avaldas märtsis soovi amet maha panna, sest seatud eesmärgid on saavutatud. Lauluväljaku kohalt lahkuv Urmo Saareoja leidis, et juhtimine tuleks üle anda hetkel, mil organisatsioon on jõudnud uue arenguhüppe lävele. Saareoja juhtis lauluväjakut väljakutseid täis perioodil, millesse jäi nii pandeemia kui ka majanduskriis. ... Vaata lähemalt ›
0
Harjumaa lastekooride projekti „Rõõm laulust“ raames käisid Saue kooli lastekoor ja Kose gümnaasiumi lastekoor kevadisel koolivaheajal, 10.–16. aprillil, kontsertreisil Rootsis ja Taanis. Varasematel aastatel on ühiselt esinetud Ahvenamaal, Rootsis, Lõuna-Eestis ja mujalgi. Lisaks laulmisele pakkus reis väärtuslikke kogemusi ning võimaluse kohtuda toredate inimestega. Taanis esineti Vordingborgi Gåsetårnskoleni kooli õpilastele, Skibinge kirikusse kogunenud kuulajatele ja Kopenhaageni ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti kalender on riigipühade poolest pigem tagasihoidlik, mis tekitab ikka ja jälle arutelusid uute vabade päevade lisamise üle. Üks enim pakutud kandidaate on 2. veebruar ehk Tartu rahu aastapäev. Eelmisel nädalal tekkis ühiskonnas poleemika. Muinsuskaitseselts tegi mitmele ministeeriumile ettepaneku lisada Tartu rahu aastapäev riigipühade nimistusse. Üks haridus- ja teadusministeeriumi kõrge ametnik vastas sellele kogu asutuse ... Vaata lähemalt ›
0
Ühistransport ei saa toimida nii, et maakondlik liikumine lõpeb linna piiril – vajalik on ühtne, kiirelt ja sidusalt toimiv võrgustik, mis arvestab inimeste liikumismustreid. Nii võib kokku võtta Tallinna lähivaldade ja -linnade seisukoha. Seda on juba ammu mõeldud, kuid nüüd hakkab see ka reaalsusele lähemale jõudma. 16. märtsil tõi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (IIL), ... Vaata lähemalt ›
0
KOMMENTAAR Asur Alase loole “Mis saab Harjumaa ühistranspordist?“ Harjumaa ühistransport on viimastel aastatel teinud läbi mitmeid muudatusi, kuid ühistranspordireformi liinivõrgu arendamise koosloomeprotsess näitas nii Ida- kui ka Lääne-Harjumaal, et elanike ootused on jätkuvalt suuremad kui tänane teenustase. Sõnum oli mõlemas piirkonnas sarnane – liinivõrk peab lähtuma inimeste liikumisvajadusest, võimaldama kiireid ja loogilisi ümberistumisi ning toimima ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:14
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)