3 koht 0
Tänapäeva Eestis on ülestõusmispühad paljude inimeste jaoks pigem kevadpühad kui rangelt religioosne sündmus. Kuigi püha tähistamine on seotud kristliku traditsiooniga ja kirikutes peetakse sel ajal pidulikke jumalateenistusi, veedavad paljud eestlased selle aja hoopis pere ja lähedaste seltsis, nautides kevade saabumist ja puhkepäevi. Ülestõusmispühade ajal muutub oluliseks kodune ja rahulik ajaveetmine. Kuna pühad langevad tavaliselt varakevadesse, ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Viimsi Uudised
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Viimsi Uudised
Tänavu mai alguses laekus toimetusele vihje, et endise Viimsi Halduse nõukogu liikme Antoon van Rensi pojad olid tema nõukogu liikmena tegutsemise perioodil vormistatud ettevõttesse tööle. Kontrollimaks saadud vihjet, esitasime Antoon van Rensile kirjalikult küsimused. Soovisime selgitada, kas nõukogu liikme poegade tööle vormistamise protsessis oli nõukogu liikmel ka mingisugune roll ning kui, siis milline täpsemalt. Lisaks ... Vaata lähemalt ›
0
Toimetaja Märten Hallismaa on 14. mail avaldanud ERRi uudisteportaaöis loo “Riik uurib Prangli liinil sõitva parvlaev Wrangö ohtraid probleeme”. Tsiteerime uudist lubatud mahus: “Riik alustas Prangli ja mandri vahel sõitva parvlaeva üle juurdlust. Seda läbiviiva ohutusjuurdluse keskuse sõnul on asja taga laeva ohtrad probleemid, laeva teenindava Spinnaker OÜ sõnul Viimsi valla soov lõpuks aru saada, ... Vaata lähemalt ›
0
Viimsi vallavolikogu liige ning Randvere külavanem Jaak Sepp avaldas tänavu aprillis memuaarteose „Ellujäämiskursus“. Memuaarides meenutab Jaak Sepp ausalt oma kolmeaastat teenistus nõukogude sõjalaevas aastatel 1987 – 1990. Raamatu ilmumise puhul intervjueeris autorit samuti N. armees sundajateenistuse läbinud Ivo Rull. Kas omale demblialbumi tegid? Ei, see jättis mind täiesti külmaks. Mõttetu pokazuhha, millel tegelikkusega vähe pistmist. ... Vaata lähemalt ›
0
AJA VIIDE on Viimsi Uudiste igalaupäevane rubriik, milles avaldame mõtteteri nii maailma kui Eesti kultuurivaramust mis ka tänast lugejat kõnetavad. „Nali on nagu Armeenia Raadio: ta armastab küsimustele vastata. Mul on kahtlus, et nali selleks ongi, et leida olukorrast väljapääs siis, kui väljapääsu ei ole.“ Alexander Genis „Lugemistunnid: raamatusõbra kamasuutra“ (2011) Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal ... Vaata lähemalt ›
0
Reporter Ketlin Kruse on 15. mail avaldanud Postimees Elu24 portaalis loo „VIDEO ⟩ «Sellise p***a peale naerda!» Viimsi pubi külastaja haaras mikrofoni ja katkestas Daniel Veinbergsi komöödiaõhtu”. Tsiteerime lugu lubatud mahus: „Tol õhtul Viimsi pubis lavale astunud koomik Daniel Veinbergs jagab Instagramis, et üks vanem mees tuli ootamatult lavale ja rebis tal mikrofoni käest. Veinbergs olla sel hetkel teinud ... Vaata lähemalt ›
0
KÕVA SÕNA“ on Viimsi Uudiste igapühapäevane rubriik, milles avaldame kirjanduses, meedias või sotsiaalmeedias viimsilastelt või viimsilastest ilmunud seisukohti. “Kirsturahast olen ilma.” Olev Peet, “Pealtnägija” 06.05.26 Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal Loe samal teemal: ““Pealtnägija”: kas advokaadid blufivad arvetega?” Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA. Viimsi Uudised Vaata lähemalt ›
0
Viimsi Uudised kutsub viimsilasi saatma fotosid siinsest elus-olust, inimestest, loodusest ja loomadest. Nädala jooksul laekunud fotodest avaldab toimetus igal pühapäeval meeleolukamaid. Fotosid (suurema hulga ja mahu korral linke nende allalaadimiseks) ootame meilile toimetus@viimsiuudised.ee või Facebookis @viimsiuudised. Käesoleva nädala foto autor on Väikevend ning see on tehtud Mõisapargi lähistel. Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut ... Vaata lähemalt ›
0
17. mail toimus Eesti Sõjamuuseumi kohvikus „Maria“ vestlussaadete sarja „Kogukonna Klubi“ kolmanda saate salvestus. Seekord on saatekülaliseks viimsilanna, teletöötaja Tiivi Tüür. Saadet on võimalik vaadata alates maikuu lõpust Viimsi Uudistes ning YouTube’is. Pooletunniste meelelahutuslike vestlussaadete sarja režissöör on Andres Loorand ja saatejuht Ivo Rull. Sarja avasaate külaliseks tänavu veebruaris oli fitnessi maailmameister Mia Mulenok. Teise, aprillis avaldatud saate ... Vaata lähemalt ›
0
VIIMSI FAKT on Viimsi Uudiste igaesmaspäevane rubriik, milles avaldame vallaelu iseloomustavat statistikat ja fakte ilma kommentaarideta. Prangli kirikus toimus esimene jumalateenistus 10. augustil 1848. Tunnuspilt: Terje Lilleoks Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA. Viimsi Uudised Vaata lähemalt ›
0
ERRi uudisteportaal avaldas 16. mail Tallinna Ülikooli teadur Mark Gortfelderi põhjaliku analüüsi „Millal olid Eestis viimati nii väikesed põlvkonnad?“. Tsiteerime analüüsi lubatud mahus: “Prognooside tulemused (joonis 3) näitavad, et kümne tuhande suurusjärgus olevad laste põlvkonnad, mida me praegu seostame erakordsete kriiside ajaga on tegelikult selle sajandi keskpaigani Eesti uus normaalsus, eeldades et ei toimu dramaatilisi ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:14
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)