1 koht 0 värske
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami (Isamaa) on andnud õiguskantslerile lubadusi viia linnavolikogu määrus seadusega kooskõlla, kuid tegelikkuses on menetlust põhjendamatult venitatud. Vaatamata sellele, et õiguskantsler määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 28. novembri 2025, ei ole määrust tänaseni korrigeeritud ega volikogu päevakorda toodud. Viimaseks põhjenduseks on toodud määruse koostaja haigestumine. Selline selgitus ei ole aga usutav ega ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uued uudised
Lihavõttõpühä umma mu seen kõgõ tekütänü esieräliidsi mõttit. Periselt um kurb, ku kiäki risti lüvväs ja tõsõ tollõ pääle pidutsõsõ ja hinnäst häste tundva. Pühäkuan tulõt’ pastoriherrä miilde, et palmipuiõpühäl, säidse päivä inne toda kurba sündmüst, tull’ Jeesus Kristus Jeruusalemma ja inemise võtiva tedä suuri juubõlduisi ja hõiskamiisiga vasta, et pästjä um tulnu. Ja kõgõst nätäl ildampa oll’ tuusama rahvamass nii är süändünü, et käskse pästjä risti lüvvä. Siist tulõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
7. lehekuul loetas Sännä kultuurimõisan jäl Adsoni Arturi avvus võrokeelist luulõt. Umakeelidse luulõ ettekandmisõ mõtõ um suurt võro luulõtajat miilde tulõta ja tõisigi kiränige võrokeelist loomingut lugõma härgütä. Luulõpääväst oodõtas ossa võtma latsiaialatsi ja opilaisi kooni gümnäsisteni vällä. Egä lugõja kand ette üte pala – Adsoni Arturi vai mõnõ tõõsõ kirotaja võrokeelidse luulõtusõ. Lugõmisõ pikkus võissi jäiä nelä minodi sisse. Osavõtust tulõ teedä anda Võro instituuti Rõõmusossa Triinulõ (triin. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nigu egä kevväi, lei minevä puulpäävä peet Võhandu maraton mi kandi elo kõrralikult kiimä. Ütes pääväs teivä mitmõl puul uma ussõ vallalõ söögitegijä, et maratonirahvalõ üteneläjile kihäkinnütüst pakku. Pildi pääl om kuulutustahvli, miä kuts rahvast Leevil supitelgi mano. UL Kuulutustahvli Leevil. Rahmani Jani pilt Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Keväjälaatu peetäs Vana-Koiola rahvamaja man pühäpäävä, 26. mahlakuul kellä 10–14. Laadu päält või löüdä käsitüüd, keraamikat, luudustuutit, talo- ja aiakaupa. Kell 13 om uuta kontsõrti, vallalõ om kogokunna kodokohvik. UL Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pühäpäävä, 26. mahlakuul kell 11 peetäs Kanepi rahvamajan Kanepi kihlkunna latsi laulupäivä «Keväjä tsirgukõnõ». Üles astva umakandi kogõnu laululatsõ ja peris alostaja kah. Laulupääväle om küllä uuta ka tunnõtut latsilauluperet Lolala. UL Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Om pühäpäiv, 12. mahlakuu ja paistus päiv, kuigi tuulõkõnõ kah puhk. Olõ Osolan ja kõnni uma vana põhikooli poolõ. Kooli staadioni pääl pidi olõma kettägolfi-koolitus, midä vidä maailmameistri Läti Kristin. Ega ma väega suur taldrõgupildmise huvilinõ olõki-i, a ku sääne kuulsus kodo küle ala tulõ, sis tuud piät nägemä. Jõvva tsipa inne keskpääväst alostusõaigu. Mõni minot oodõtas, et ildasjääjä kah õigõlõ paika jõudnu. Uutmalda hulga inemiisi om kokko tulnu, nii... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Väega hirmsa uudis tull’: Põltsamaa sinebi tegemine lõpõtõdas är. Sõnnost tulõ õkva puudus. Põltsamaa sinep om jo üts osa mi elost. Taa om mi uma mekk, midägi säänest, minka üten Eesti rahvas üles om kasunu, kõik elo timäga kuun elänü. Kujota ette: võtat hapnõkapstasupi seest läbikasunu lihatükü vällä, säet leevämuro pääle, a sis äkki… olõ-i õigõt sinepit pääle panda! Proovit Soomõ makõt, purgi seest määnestki terälist ja vast midägi viil,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seol nimel om Eestin 23 kandjat. Nimi tegüsi kolmõn paigan, a päämidselt om edesi lännü üts kolmõst, Kanepi kihlkunnan pant nimi. Kanepin pandsõ opõtaja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mõisa Karba Viidriki perrele, Kürvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmõlõ perräjäänüle tütrele. Nimä olli kõik Hino Mihkli latsõ. Sama nime saiva ka Mihkli vele Mõtsahoitja Jaani läsk ni latsõ. Ku kaia, mille just nimi Algus, sõs Kanepi personaalraamatun 1804–1810... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
„Remmelgas ja paju annavad õietolmu ja sooja ilmaga juba ka nektarit, varem õitsejatest sarapuu, lepp ning igasugused koduaias õitsevad sibullilled ja krookused,“ sõnas Olustvere teenindus- ja ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Autode arv kasvab kõikjal ja ka meil Viljandis. Ei aita ussi- ega püssirohi – nende kuramustega võitlemisel pole abi autovaba elu propageerimisest ega muust. Kerkivatel kütusehindadel ehk mingisugune mõju on, ent ilmselt mitte kuigi suur. Nii et parkimiskohad on küsimus, millega peame tegelema. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Viljandimaa koolijuhid otsivad õpetajaid tulevaks õppeaastaks, kuid veel suurem mure terendab järgmistel aastatel, kui pensioniikka jõuab suur osa kogenud pedagoogidest. Kõige raskem on leida õpetajaid võtmeainetes, nagu eesti keel, matemaatika ja loodusained. Väikestes maakoolides teeb olukorra keeruliseks see, et sageli pole võimalik pakkuda täiskoormust. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Käve Tartu II keskkoolin. Kolhoosnikest vanempa sai meile läbi hädä söögikraami ja sällärõiva lupa. Vanempide klasse rahvas olli hendäle maal pidusid kõrraldõn sõiduraha tiinnü. Meil oll’ muusigakoolin opnu Larissa umba hää kõrraldaja. Meid oll’ kokku 25, mis tuu sis kamba pääle üts iiskava kokku säädi ja är oppi om. Ja läts’ tüüs! Kava sai mõistmisõ perrä tettü, teksti, sõna ja noodi otsitu. Larissa pere, kel oll’ Tähe uulitsan korter ja... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Räpinä kandi Zerno ökotalo vanapernaanõ KOKMANNI-KONSAPI TIIA om valmis saanu raamadu «Muhe sahver», kon om är trükit 88 tsipa kiiksuga kirja pantut lühküt nal’alist hoidussõretsepti. Uuri perrä, kuis raamat valmis sai ja midä autor täämbädse ao elost arvas. * * * Kuis Sul tekkü huvi naada hoidussit tegemä? 2010. aasta paiku tull’ Maalehe hoidussõkonkurss, saadi sinnä uma mõrksa pihlõmoosi «Pihlakapaitus» ja võitsõ tuuga konkursi är. Tuust saigi huugu ja naksi... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ku ilma pite ümbre hulgit, jääs iks midägi säänest silmä, miä kodokandin kah olla võinu. Moldovan trehvsi säändse vahva kiigutsõõri pääle. Tuu oll’ õkva latsi mänguplatsi kõrval, et imä-esä saanu rahumeelen telefonin kiiku, ku latsõ köüdsi pite turnva. Õkva tull’ mõtõ, et sääne tsõõri kujuga kiiguplats sünnüssi väega häste Võro liina! Ja viil: Võro om latsisõbõr liin. Väega vahvat latsisõbõr olõmist näie ma Ukrainan, kon egän bendsujaaman oll’ kempsun suurõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Koorilauluhuviliidsil om ligembäl aol võimalus mi kandin kattõ hääd koorikontsõrti kullõlda. 28. mahlakuul and Põlva kultuurikeskusõn uma tegotsõmisõ 40. aastapäävä kontsõrdi segäkuur Kevadised Hetked, 3. lehekuul pidä kontsõrdiga Võrol Kandlõ kultuurimajan umma 35. sünnüpäivä segäkuur Hilaro. Põlva segäkoori Kevadised Hetked dirigent Tammeoro Saidi kuts kõiki huviliidsi tulõva tõsõpäävä kontsõrdilõ. «Laulami ette kõik lemmiklaulu, miä lauljil seo 40 aasta joosul olnu omma,» lupa tä. Tammeorg löüd, et 40aas Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1.–2. lehekuul tulõva Võro vallan vallalidsõ turismipäävä, miä tähendäs, et mitmõ turismiettevõtja kutsva küllä ummi tegemiisi kaema: pakutas giidituurõ, lühkeisi tsõõrikäüke, tüütarri, maitsõelämüisi ja esieräliidsi ettevõtmiisi, midä egä päiv pruuki ei saa. Kõrraldaja lupasõ võimaluisi saia kokko köütvide inemiisiga, nätä põnõvit paiku ja saia niimuudu umast kodokandist inämb teedä. Tegemiisi pakutas nii seltskundõlõ-sõbrulõ ku ka vanõmbilõ latsiga, kosutust nii üümaja otsjilõ ku tühä kõtuga rändäjile. K Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuuldusõ, et kunstmudso vai AI võtt kõgõ mi egäpääväelo uma kontrolli ala, om mu meelest iks katõ otsaga asi. Ütelt puult om hää ja mukav. Ku esi ei mõista määnest ülesannõt vai probleemi lahenda, sis annat AI-lõ hädä lõugu vaihõlõ ja vastus saagi valmis. Esiasi om, määne tuu vastus tulõ, kas toda usku ja elon tarvita kah saa. Om kuulda mitmõsugutsit arvamiisi. AI või tark olla ja lahendusõ löüdmises tsihi... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Unõhta ikäv olõküpär! MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü esindüspoodin om vallalõ näütüs, kon näet suvõmoodu õigõt korgust – heegeldedüid kübärit, miä pandva pääd käändmä ja pääd katma. Neo kübärä omma esimuudu, selle et omma puhtani käsitüü. Seo om aiglanõ muud uman ehtsän vormin. Kübärä omma näütüsel välän lehekuu tõsõ nädälini. Näütüsetarõ om valla iispääväst riidini kellä 10–15. Kotus om Keskliina kooli hoovi pääl Vabadusõ 12/2 Võrol. MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü Heegeldedü kübärä näütüsel.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Globaalses piimanduses nihkub fookus suurema lisandväärtusega toodetele, samal ajal kui turu tasakaal muutub hapramaks. Eesti piimatoodang kasvab ja kvaliteet paraneb, kuid hinnas jäädakse endiselt ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Uued uudised
Igas riigis, mis kasutab taastuvenergiat, valitseb absoluutne ebakindlus energia stabiilsuse osas. USA valitsuse suur tuule- ja päikeseenergia edendamine algas 1990. aastate keskpaigas ja lõpus. Föderaalvalitsus hakkas kühveldama miljardeid maksumaksja dollareid taastuvenergia tööstusesse ning osariigid kehtestasid esimesi taastuvenergia mandaate. Avalikkusele öeldi, et tuule- ja päikeseenergia on keskkonnale head ning valitsuse tuge on vaja vaid seni, kuni ... Vaata lähemalt ›
0
Konflikt Kadrioru ja välisministeeriumi vahel on välja toonud selle, kuidas islandi tänaval aetakse poliitikat, mis ei ole tegelikult välispoliitika. ERR vahendab: “Eesti poliitikutes on süvenemas tendents teha välispoliitikat sisepoliitilistel eesmärkidel oma valijatele, mis pole tervitatav, ütles mullu detsembris Kasahstani suursaadiku kohalt lahkunud Jaap Ora saates “Otse uudistemajast”.” Välispoliitikat kasutas enda maine tõstmiseks osavalt ära kunagine ... Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalmeedias analüüsib poliitikavaatleja Lembit Silla Iirimaa ja Eesti protestide erinevusi ja leiab, et meeleavaldus töötab ainult siis, kui see põhjustab võimudele ebamugavusi. Ehk on sellest analüüsist abi ka Eesti rahvale ja opositsioonile? “Iirimaa ja Eesti protestikultuuri vahe on selles, et iirlased ei küsi luba “piketeerimiseks” – nad lihtsalt peatavad masinavärgi. Kui Eestis ollakse harjutud seisma ... Vaata lähemalt ›
0
On juba ammugi selge, et jutud Euroopa ümberrahvastamisest on vandenõuteooriast reaalsuseks muutunud ja üks koht, kus see toimub, on Hispaania – maa, kus araablaste-mauride tagasitõrjumisega kord islamiinvasioon peatati. Nüüd saadab mauride uut pealetungi “tänu” Karl Marxile edu. Hispaania partei Vox juht Santiago Abascal mõistab hukka vasakäärmusliku sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze poliitika, mida ta kirjeldab kui ... Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on tänu Mallukale pedofiilia-probleem eriti päevakajaliseks muutunud, EKRE on esitanud korduvalt eelnõusid selle rõveduse lõpetamiseks, aga riiklik poliitika näib justiitsminister Liisa Pakosta (kes taunis Malluka avalikustamistegevust) toel pedofiile mahitavat. Ehk sellepärast, et peaministriparteis on kõrgel kohal poliitik, kes ise on selles küsimuses üsna patune? Igal juhul toob iga päev juurde pigem uudiseid, kuidas ... Vaata lähemalt ›
0
Riigikogus Keskerakonna ridadesse kuuluv kunagine Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits seob kõikvõimalikud ja -võimatud teemad oma parlamendikõnedes järjepidevalt seksuaalse alatooniga repliiidega. Viimati sai nabaalune ekspert „vaimutseda“ inflatsiooni käsitlusel, kui võrdles seda litsilöömisega. Ühes varasemas Riigikogu arutelus vägistamise ja seksuaalkuritegude teemal kasutas Ernits kõnepruuki, kus rääkis „loomalikust sugutungist“ ning arutles meeste-naiste seksuaalkäitumise üle madalal registril. Ernits. Vaata lähemalt ›
0
EKRE Järva- ja Viljandimaa piirkonna esimees Elar Niglas lausus kõnetuuri “Ärka, Eesti!” Türil peetud kõnes, et aeg on hakata elama nii, nagu vabale rahvale kohane ning tuleb teha lõpp majanduslikule allakäigule, maksutõusudele ja eestlaste huvide hülgamisele, tuleb vabaneda Reformierakonna ikkest – nende poliitikute ikkest, kes meile oma tegude ja väljaütlemistega iga päev häbi teevad. Elar ... Vaata lähemalt ›
0
Türil EKRE kõnetuuri “Ärka, Eesti!” külastanud Janno ütles, et jäi sellega väga rahule: “Räägiti täiesti mõistlikku juttu.” Ka tema, nagu väga paljud teised, peab riigi ja rahva püsimajäämise eeldusena olulisimaks eestlaste sündimust, samuti majanduslikku toimetulekut, et oleks võimalik hakkama saada ja ellu jääda siin riigis. Järvalanna Liia ütles, et teda paelusid enim maailmavaatelised küsimused. ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Siim Pohlak ütles Lätis toimuvat kütuseaktsiisi langetamist kommenteerides, et teised riigid otsivad probleemidele lahendusi. Eestis otsib aga Reformierakonna valitsus põhjendusi, miks probleeme lahendada ei saa. Ja see ongi tema sõnul tänase Eesti suurim mure – lahendused on olemas ja teised riigid tegutsevad, aga Eestis puudub selleks tahe. Siim Pohlak: “Iga päev ... Vaata lähemalt ›
0
Asjad on tänases Eestis arenenud siis niikaugele, et Eesti rahvuslipp on võrdsustatud Vene lipuga. Ukraina lipu kummardajate ajupeetud osa kargab lausa tagajalgadele, kui võõra lipu asemele on pandud meie trikoloor, sest meie väärika sinimustvalge au sees hoidmine tembeldatakse putinismiks. Nii absurdseks on see hull maailm kiskunud. Ilmekalt joonistus see välja hiljuti, kui Pärnu linnavalitsuse hoonele ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.04.2026 00:15
Viimane uuendus: 00:14.
Uudiste reiting uuendatud: 00:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)