7 koht 0
TALLINN, 12. juuni, BNS – 5.-11. juunini registreeris politsei 329 teadet telefoni- ja internetikelmust, millest 37 juhul said inimesed varalist kahju kokku summas ligi 384 200 eurot. Enamik petuskeeme olid petukõned pankade, politsei ja kullerite nimel ning õngitsuslingid LHV, SEB, Omniva, SmartPosti ja Telia nimelt. Eesti riik on aastakümneid toitnud ja eksportinud müüti meie ülimuslikust e-riigist. ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et viit praegu Ühendkuningriigis paiknevat Ukraina miinitõrjelaeva kasutatakse pärast sõja lõppu Ukraina veekogude miinidest puhastamiseks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina droonid on viimase kolme päeva jooksul rabanud Venemaa poolt okupeeritud Krimmis 14 energeetikarajatist, teatas Ukraina mehitamata süsteemide vägede ülem Robert Brovdi, kelle sõnu vahendas ajaleht Kyiv Independent. Vaata lähemalt ›
0 värske
Päevahoroskoop, teisipäev 28. juuli: üks tähemärk saab kauaoodatud vastuse, teine peab oma piire kaitsma Teisipäev, 28. juuli, aitab näha selgemalt seda, mis jäi esmaspäeval veel segaseks. foto : Canva Täna on lihtsam teha otsuseid, panna paika prioriteete ja öelda välja, mida tegelikult vajad. Samas võivad inimesed olla tundlikumad kriitika ja käskiva tooni suhtes. Kõige paremini läheb neil, kes suudavad ühendada otsekohesuse rahulikkusega. Jäär Armastus ja suhted Täna võid tunda tugevat... Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval Venemaad väisanud ja Vladimir Putiniga (paremal) kohtunud kasahhi president Kasõm-Žomart Tokajev (vasakul) ütles otsesõnu välja, et tema rahvas ei mõista Ukraina sõja olemust. Vaata lähemalt ›
0
Ma eriti sporti ei jälgi, aga jalgpalli maailmameistrivõistlusi olen ikka vaadanud. Viimasel korral küll üsna vähe, sest telekas näitas samal ajal ka muud või tuli lihtsalt uni peale. Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval on esmakordselt Viljandi Savi tänavale oodata pikka toidutänavat, kus saab maitserännakuga jõuda kasvõi kaugele Aasiasse. Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal räsis Eesti lihatööstust tugevalt seakatk, sest hukata tuli lausa 60 000 looma. Vaata lähemalt ›
0
Viljandi pärimusmuusika festival ei ole ainult üks suur kontserdiplats. See on hetkede kogum, milles osa linnast muutub üheks suureks lavaks. Iga tänavanurk, hoov ja nurgatagune võib saada omaette looks. Mõni hetk sünnib suure lava ees tuhandete inimeste seas, mõni aga vaikses võrkkiiges, tänavanurgal tantsides või miks mitte sõpradega järjekorras seistes. Vaata lähemalt ›
0
Richard Bradfordi "Durrellid. Ühe perekonna lugu" on kummaline ja omal kombel haarav teos, millest jääb õhku põletav küsimus, et miks ometi kirjutada 400-leheküljeline raamat maailmakuulsast perest, keda sa põlgad nii üksikult kui koos. Vaata lähemalt ›
0
Meie lõunanaabrid korraldavad 21.–23. augustini spetsiaalselt eestlastele mõeldud Eesti päevad Valmiera maakonnas. Vaata lähemalt ›
0
Tõrva vallavolikogu liikme Mikk Umbleja osalusega MTÜ Tõrva Kultuuriveski ostis hiljuti vallalt ära suvituslinnas asuva ajaloolise veskihoone ja plaanib sinna kogukonna vajadustele vastavaid avalikke ruume. Opositsionääris tekitas tehing aga küsimuse, kas koalitsiooni liikmele hoonet müües on vallavalitsus ikka kõigi nõuete täitmises piisavalt veendunud. Vaata lähemalt ›
0
Soojade ilmade aegu seavad paljud suuna suvekodude poole. Paraku kaasneb sellega ka nimekiri töödest, mis seal tegemist ootavad. Ühel aastal saab korda trepp, järgmisel suvel vahetatud aken, siis parandatud katusenurk või pandud uus boiler. Iga töö teeb elamistingimusi natuke paremaks, aga samal ajal maja vananeb ja tegemist vajavaid töid tuleb juurde, samuti muutub arusaam ootuspärastest mugavustest. Nii võibki juhtuda, et kuigi igal aastal saab midagi tehtud ja eluolu paremaks, on... Vaata lähemalt ›
0
Viljandi pärimusmuusika festival tõi linna taas tuhandeid inimesi, palju muusikat ja alkoholi, vähe und ja hulga olukordi, mis võinuks väga kergesti käest minna. Ometi oli politsei nädalavahetusega üldjoontes rahul. Mõni inimene viidi küll kainenema, ent olukorrad lahenesid ja joobes juhte tabati kontrollide käigus üsna väike hulk. Vaata lähemalt ›
0
Kui vahukahurid pühapäeval Tamula rannas tööle hakkasid, kadus osa rannast hetkega valgesse pilve. Sajad lapsed jooksid vahumerre, vanemad jälgisid möllu ja tõstsid telefonid peaaegu korraga pea kohale. Mõne minuti jooksul sündis sadu pilte ja videoid, mis hakkasid Võru lastefestivali viima palju kaugemale kui Tamula rand. Vaata lähemalt ›
0
Viimsis elav majandusanalüütik Heido Vitsur on 25. juuli Postimehes avaldanud pikema analüütilise kommentaari „Peame mõtlema, kuidas keerulist perioodi rahvusena üle elada”. Tsiteerime kommentaari lubatud mahus: “Paratamatult tuleb siinjuures alustada sellest, et 1990. aastal sündis Eestis 22 300 last, möödunud aastal 9 200 ja selle aasta kuue kuuga 4 300 last, mis tähendab et vaatamata mitmete ... Vaata lähemalt ›
0
Lahemaa rahvuspargi kuurordis Võsul lõppenud rannafestival tõi pisikese kuurordipärli täis noori ja melu. Pidu valgus üle aleviku piiride ning pani proovile nii kohalike kannatuse kui ka politsei ja kiirabi. Mida arvavad külalistest põlised võsukad? Vaata lähemalt ›
0
Juulis ja augustis juhtub teedel kõige rohkem loomadega kokkupõrkeid, sest eluvõõrad noorloomad liiguvad aktiivsemalt ringi ega taju teed ületades ohtu. Mida saaks inimesed ära teha, et loomi vähem rataste alla satuks ning metsa vahelt läbi sõites ei valdaks ka sõidukijuhte alateadlik hirmutunne? Vaata lähemalt ›
0
Kaks suve tagasi viisid teadlased Aidu kanali erinevatesse soppidesse 30 ujuvsaart, et endisele karjäärialale veelinde meelitada ja kanali vee kvaliteeti parandada. Lisaks lindudele meeldivad saarekesed ka inimestele, kes nendega parvetamas käivad või neid niisama lõhuvad. Vaata lähemalt ›
0
Endise päästekeskuse hoone uus omanik OÜ Viru Tehnoladu plaanib vana hoone ümber ehitada ja sinna tervisekeskuse rajada. Kui kõik plaanikohaselt läheb, avab uus keskus uksed 2028. aasta sügisel. Vaata lähemalt ›
0
OECD andmetel suurenes Eesti töötajate reaalpalk ehk inflatsiooniga korrigeeritud töötasu 2021. aasta algusest kuni 2026. aasta esimese kvartalini vaid 0,1 protsenti. See tähendab, et pärast hinnatõusu arvestamist on Eesti töötajate ostujõud viie aasta jooksul jäänud sisuliselt samale tasemele. Tegelikult on rahvas vaesunud, sest palgakasvu on vedanud riigiaadli megapalgatõusud + tulemustasud ja preemiad. Väga märkimisväärne on ... Vaata lähemalt ›
0
EKRE Riigikogu saadik Evelin Poolamets kommenteerib uudist selle kohta, et Rootsi valitsuselt tuuleparkide rajamiseks loa saanud arendajad ehitamisega ei rutta – kogu rohepoliitika on ilmselgelt kokku kukkumas, sest dotatsioonideta ellu jääda ei suudeta. “Kui isegi Rootsi tingimustes ei suudeta meretuuleparke ilma riigi rahalise toeta rajada, siis miks peaks keegi uskuma, et Eestis sünnib ime? Rootsi ... Vaata lähemalt ›
0
Reformierakonna valitsetavas riigis läheb kõik vastupidiselt sellele, mida räägivad võimurid – asjad lihtsalt paljastuvad ise. Nii kirjutab Postimees, et riigiasutustel läheb mainekujundamisele miljoneid. Kuigi lubati kärpepoliitikat, kasvab lepingute maht PR-firmadega ja raha küsitakse selleks riigieelarvest. Miks on riigiasutustel vaja aktiivsemat mainekujundust? Sest majanduse näidud on kukkunud, riigis on demokraatiaga lood halvad, kärpe- ja maksutõusupoliitika juures ... Vaata lähemalt ›
0
Registreeritud töötute mass jaguneb meil peaaegu matemaatilise täpsusega pooleks: 51% on eestlased ja 49% on mitte-eestlased. Esmapilgul võiks ju õlgu kehitada. Aga imelik on see sotsiaalne proportsioon. Mööbeldame numbrid korraks ümber. Eestlased moodustavad riigi elanikkonnast peaaegu kaks kolmandikku (ca 67%). Et töötute seas langeb nende osakaal vaid poole peale, näitab eestlaste kindlat positsiooni tööturul. Eestlase ... Vaata lähemalt ›
0
EKRE Riigikogu saadik Evelin Poolamets kommenteerib uudist selle kohta, et Rootsi valitsuselt tuuleparkide rajamiseks loa saanud arendajad ehitamisega ei rutta – kogu rohepoliitika on ilmselgelt kokku kukkumas, sest dotatsioonideta ellu jääda ei suudeta. “Kui isegi Rootsi tingimustes ei suudeta meretuuleparke ilma riigi rahalise toeta rajada, siis miks peaks keegi uskuma, et Eestis sünnib ime? Rootsi ... Vaata lähemalt ›
0
Reformierakonna valitsetavas riigis läheb kõik vastupidiselt sellele, mida räägivad võimurid – asjad lihtsalt paljastuvad ise. Nii kirjutab Postimees, et riigiasutustel läheb mainekujundamisele miljoneid. Kuigi lubati kärpepoliitikat, kasvab lepingute maht PR-firmadega ja raha küsitakse selleks riigieelarvest. Miks on riigiasutustel vaja aktiivsemat mainekujundust? Sest majanduse näidud on kukkunud, riigis on demokraatiaga lood halvad, kärpe- ja maksutõusupoliitika juures ... Vaata lähemalt ›
0
Kultuur ilmutab harva elumärke, vahel siiski. Giovanni Verga romaan “Perekond Malavoglia” ilmus eesti keeles, ent sellest räägitakse kui kirjandusloolisest fenomenist ja eksootilises Sitsiilias olmes toimuvast kurbmängust. Teose maailmavaade ei ole piisavalt tähelepanu saanud. See on ka mõistetav – tegemist on äärmiselt konservatiivse ja rahvusliku teosega, mis ei sobitu kuidagi progressiusku ja modernsusse takerdunud kirjandusliku peavooluga. ... Vaata lähemalt ›
0
BNS-i uudisemagasin sai pikalt kõmu tekitada uudistega, kuidas Lääne-Euroopas surid inimesed kuumalaine ajal nagu kärbsed, agentuuri ilmarubriik aga ennustab meile ikkagi vihma, vihma ja veelkord vihma. Nii tahakski küsida, et kui kliimahüsteeria aluseks on Maa ülekuumenemine, siis miks meil heina- ja põllumaad nii hullusti lirtsuvad? Üks hädine “kuumalaine” meil oli, aga kui keegi kliimamuutuste kätte ... Vaata lähemalt ›
0
Suurbritannias tehti lõpuks ometi suuruuring, mis tõestas ära rabava tõsiasja – kui sa vähem sööd, siis jääb toidu pealt raha üle! Tõeline Nobeli preemia väärtuses mõttelend. Meie siin Eestis murrame pead, kuidas uute maksude, elukalliduse ja tühjeneva rahakotiga ellu jääda, aga näed, lahendus oli kogu aeg nina all: tuleb lihtsalt nälgimine glamuurseks muuta. Ja vaata, ... Vaata lähemalt ›
0
Praegu on aeg, mil paljud katastroofilised sündmused kirjutatakse kliimamuutuste kaela, kuid tegelikkuses pole need väidetavate kliimaprobleemidega eriti seotud. Eriti viidatakse kliimamuutustele suurte maastikupõlengute puhul. Vahemeremaades on paraku suved alati kuumad olnud ja tulekahjud on alguse saanud inimestest: Kreekas süütavad neid anarhistid ja migrandid, Itaalias kasutavad põlenguid maffiastruktuurid maade hõlvamisel ning Portugalis saavad need sageli alguse ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.07.2026 03:32
Viimane uuendus: 02:30.
Uudiste reiting uuendatud: 03:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)