578 koht 0
"Eestlasele meeldib väga ise olla ja talle meeldib, kui tal on oma maa, oma kodu ja oma asjad. Me ju teame, kui palju maailmas elab meist nii-öelda suuremaid rahvusi või etnosi, kellel ju tegelikult oma riiki ei ole, seda ka Euroopas," sõnas kultuuriloolane Marju Kõivupuu. Täna tähistame Eesti saja kolmandat sünnipäeva, mis on traditsiooniliselt aasta üks kaunimaid pühasid. Seekord aga suuri pidustusi kavas ei ole, kuid seda enam on meil võimalus rahulikult arutleda selle üle, kuhu me rahva ja riigina tänaseks jõudnud oleme ning mida võiksime homme teisiti teha. Vseviov: Eesti riigi sünd oli ime "Eesti sünd riigina vaieldamatult Eesti ajaloo kõige olulisem sündmus ja mina olen seda sündmust mingis mõttes võrrelnud imega, sellepärast, et kui heita pilk kaardile, siis Eesti paikneb ju imelises kohas - see on tsivilisatsioonide piir. Jah, nii nagu Õnnepalu kirjutab - piiririik," ütles ajaloolane David Vseviov. "Mida tähendab piir? See on ju mingisugune tasakaalujoon erinevate tungide vahel. Siin viibida nii, et sa ei kuulu mitte kuhugi, on praktiliselt võimatu Ja mingis mõttes siin ma tahan kogu aeg seda rõhutada, et siinsamas ja sellel piiril on see ikkagi ime," lisas Vseviov. Ka kultuuriloolane Marju Kõivupuu on seisukohal, et väikese Eesti riigi sünd ja vastu pidamine ajaloo keerdkäikudele on tõeline fenomen. "Eestlasele meeldib väga ise olla ja talle meeldib, kui tal on oma maa, oma kodu ja oma asjad. Selles mõttes on meie omariiklus fenomenaalne, et me ju teame, kui palju maailmas elab meist nii-öelda suuremaid rahvusi või etnosi, kellel ju tegelikult oma riiki ei ole, seda ka Euroopas. Nii, et ma arvan, et, see on see heas mõttes eestlase jonn, et mul peab ikka kõik asi olema oma," sõnas Kõivupuu. "Mulle meeldib siin, selles looduses, ma ei taha siit ära minna. Sellepärast, et ma olen kuidagi selle kohaga seotud, mitte sellepärast, et mul on nostalgia. Mulle meeldib niisugune sisemine enesetunne, mida ma Eestist saan," kiitis dirigent ja helilooja Kristjan Järvi. Heinz Valk: saatus oli meie vastu helde Päris oma riik on tulnud kahel korral – 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik välja esimest korda ning 20. augustil 1991 saabus taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise-aja üks olulisemaid rahvaliikumise liidreid, kunstnik Heinz Valk, kes on ka legendaarse hüüdlause "Ükskord me võidame niikuinii!" autor, leiab, et saatus osutus lõpuks eestlaste vabadusepüüdluse osas ootamatult heldeks. "See aeg oli ikkagi üks eriline aeg ja ma olen mõelnud, et ei tea, miks pärast saatus oli meie põlvkonna vastu nii helde, et pakkus võimaluse teha teoks unelm," rääkis ta. "Kui poleks Moskvas stalinistide putši toimunud, siis oleksime vaevelnud veel kindlasti Gorbatšovi käte vahel paar aastat, enne, kuni ta oleks lõppude lõpuks läbirääkimistel soostunud meie iseseisvusega." Vseviovi sõnul on väga huvitav, et me sündisime segadusest ja segaduses kadusime poliitiliselt kaardilt 1939-40 . "Mingis mõttes me Nõukogude Liidus sündinud segadusest ka taas sündisime. Sellepärast minu arvates oligi väga lühinägelik tervitada seda, mis viimasel ajal poliitikas aset leidis, ka Ameerika Ühendriikides, kus segadust lihtsalt külvati, et see peaks olema meile kuidagi kasulik. See on meie jaoks erakordselt ohtlik," hoiatas ta. Liigne mugavus teeb laisaks ja pimedaks Oma riigiga oleme jõudnud punkti, kus meil on põhjust rahuloluks. Majandusedu ja igapäevase heaolu põhjal võib öelda, et nii hästi ei ole eestlane kunagi elanud. See on aga justkui nüristamas eestlaste mõttetegevust ja tuhmistamas seda sära, millega kunagi oma riigi kuvandit vaimusilmas vaadati. Valk ütles, et see mugav ja veidi juba heaolus olemine, see teeb natukene laisaks ja sunnib millegipärast niimoodi mitte enam suurelt ja uhkelt mõtlema, vaid natuke popslikult. "Selletõttu lastakse kiiresti ja suurima mõnuga põhja kõik suured projektid, mida keegi kuskilgi püüab läbi viia. Siin peaks uuesti mingi virgutus sündima, mis paneks uuesti rahva ja rahvaesindajad ja kõik poliitikud ja muud avaliku elu tegelased uuesti suurelt mõtlema, mitte popsi kombel, aga ikkagi vaba mehe uhkuse ja suurusega," märkis ta. Marju Kõivupuu lausus, et tänapäeva Eestis on tahaplaanile jäänud Eesti riigi mõtestamine ja selles osas peaksime me kindlasti julgemad olema. "Võib-olla on põhjuseks see avatus - väravad läksid ju lahti ja sellega koos tuli kaasa internet, mis muutis meid tegelikult üheks väikeseks tänavanurgaks globaalses külas. Me ei tohiks ära kaotada iseennast riigina ja rahvana, sest ka riigil peab olema isikupära ja oma selge nägu. Me võiksime olla söakamad nendes küsimustes, mis puudutavad eestlasest olemist," julgustas Kõivupuu. Dirigent Kristjan Järvi arvates peaksid eestlased vähem alluma välisele survele ning rohkem enda saavutuste, kultuuri ja omanäolisuse üle uhkust tundma. "Tuleks tekitada oma maailma ja absoluutselt hoida sellest kinni. Mitte niimoodi, et teeme kõik, mis Euroopa Liit tahab või teeme kõik, mis Ameerika tahab," lausus ta. "Kardame siit ja sealt ja teeme kõik ette ja taha absoluutselt, see on nii vale mõte. Kõik peavad tegelikult vaatama meid nii, et: "Vaata-vaata, mis lahendused! Vaata, mis fantaasia, mis kooslus, mis eeskuju! Wao!". See on meie kultuur." Järvi sõnul on praegu kõige suurem oht tegelikult me oma väärtussüsteem. "Me peaksime väärtustama seda kultuuri, seda olekut ja isegi, kui inimesed räägivad, et see on mingi kääbikukultuur, siis las olla. See on äge!" sõnas ta.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
COVID-19 Eestis Vaata »
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Pealinn
Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabi pannud tööle kõik oma võimsused, kuna iga 20 minuti järel tuleb koroonaviirusega seotud väljakutse. Vaata lähemalt
12,157
Emaste superkangelaste valitsuse all oleme jõudnud nii kaugele, et eriväljaõppe saanud löömameestele on antud voli kaubanduskeskustes inimesi peksta ja gaasitada ning advokatuuri liikmed teevad sotsiaalmeedias avaldusi, mille kohaselt turvameetele tuleks anda meetripikkused torujupid ja õigus neid kasutada. Ma ei tea, kas lugupeetavaid on kunagi torujuppidega pekstud? Minu elu üks meeldesööbivamaid hetki oli see, kui 1988. ... Vaata lähemalt
4,531
Rahvuslikuks katastroofiks kujunenud Eesti valitsus Kaja Kallase juhtimisel on tekitanud katastroofilise olukorra. Kas nad peavad aga praegu kriisikoosolekuid? Vaevalt küll. Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on kiirabi pannud tööle kõik oma võimsused, kuna iga 20 minuti järel tuleb koroonaviirusega seotud väljakutse. Adlase sõnul on koroonahaigetega kiirabiautodest tekkinud lausa järjekorrad haiglate erakorralise meditsiini osakondade ees. ... Vaata lähemalt
4,498 värske
Torunis toimuval kergejõustiku sise-EMil pääses Karl Erik Nazarov 60 meetri jooksus ajaga 6,62 finaali! Vaata lähemalt
3,082 värske
Valitsus otsutas sel nädalal, et nädalavahetuseks peavad kaubanduskeskustes sulgema uksed kõik poed peale esmatarbekaupade pakkujate. Postimees käis kaubanduskeskustes vaatamas, kuidas seal olukord on. Vaata lähemalt
2,894 värske
Soovist teha eelmise valitsusega võrreldes teistsugust poliitikat on uus valitsus aidanud kaasa koroonaviirusesse nakatumise kasvule, leidsid isegi ajakirjanikud Vikerraadio saates “Rahva teenrid”. “Mulle tundub, et uuel valitsusel on mõju nakatuvuse praegusele kasvule, sest kui meil uus valitsus võimule tuli, /…/ siis uus valitsus esimese sammuna ühtlustas piiranguid üle terve Eesti, mis tähendas Harju- ja Ida-Virumaale seniste ... Vaata lähemalt
2,813 värske
Talv keeldub taandumast ja ees ootavad külmad ja lumised nädalad, hoiatas Soome ilmateadlane. Vaata lähemalt
2,636
“California kuberner jalutab oma koeraga looduses. Koiott hüppab teele ja ründab kuberneri koera, seejärel hammustab teda. Kuberner tahab midagi teha, kuid ta mäletab filmi Bambi ja mõistab, et peaks jätma asjad sinnapaika, sest koiott käitub viisil, mis talle loomulik. Ta kutsub loomadega tegeleva talituse. Talitus püüab koioti ja esitab riigile arved 200 dollarit haiguste testimise ... Vaata lähemalt
1,694 värske
Aasta algusest on ligi 102 000 pensionikogujat esitanud avalduse II sambast lahkumiseks. SEB viimased uuringud näitavad kogujate head teadlikkust 20 protsendilise maksukohustuse osas. Siiski on jäänud paljudele ebaselgeks, et selle aasta esimeses kvartalis esitatud väljamakseavalduse põhjal kantakse vastavalt seadusele II samba raha kliendi arvelduskontole alles käesoleva aasta septembris. Ka ei pea raha väljavõtmisega kiirustama, sest avaldust saab esitada ka edaspidi. Vaata lähemalt
1,587
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 7525 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1542 ehk 20,5% testide koguarvust. Vaata lähemalt
1,567
Sajad ja tuhanded päästmata elud. Miks keeldutakse aktsepteerimast ravimeid, mis nii hästi toimivad? Pole tehtud uuringuid? On küll tehtud ja neid on palju. Pole andnud kliiniliselt häid tulemusi? On küll, ülipalju uskumatult häid tulemusi. Vaata lähemalt
1,257
“Pulmad Buduaaris” projekti raames on kõikidel Eesti paaridel ainulaadne võimalus saada endale unistuste pulmad, mille väärtus on ca 20 000 €! Koostöös Eesti tipptegijatega ei pea noorpaar mitte millegi pärast muretsema, sest kuni 40 külalise kutsumine, kleit, ülikond, sõrmused, oivaline toit, fotograaf, meik, soeng, peokoht, esinejad, lilled, kutsed ja kõik muu on neile täiesti tasuta. Pulmad toimuvad Põhja-Eesti ihaldusväärseimas pulmapaigas Keila-Joa lossis 21. juulil 2021. Selleks, et osaleda, peavad kõik… Vaata lähemalt
1,045
Eile õhtul kontrollis politsei Tartu baaride, toidukohtade, hotellide ja lõbustusasutuste koroonaviiruse piirangute täitmist. Vaata lähemalt
989
Kas Eesti jõuab kunagi nii kaugele, et Vargamäe Andrest mängib mustanahaline või Liblet Korea päritolu näitleja? Või vähemasti venelane? Vaata lähemalt
950
Keskerakondlasest keskkonnaminister Tõnis Mölder on Postimehe veergudel kaitsnud kolleeg Tanel Kiike, kuid võrrelnud teda seejuures Helmedega väga mehhaaniliselt ja läinud kiidusõnadega rappa. Minister Mölderil tuleks nüüd lugeda selles samas Postimehes ilmunud lugu Rait Piir: hambutu valitsuse hingele jäävad kümned surmad, milles on kirjas: valitsus loodab liialt palju inimeste käitumise peale, rangete piirangute korral kukuks valitsuse ... Vaata lähemalt
943
Aasta algusest on ligi 102 000 pensionikogujat esitanud avalduse II sambast lahkumiseks. SEB Panga viimased uuringud näitavad kogujate head teadlikkust 20 protsendilise maksukohustuse osas. Siiski on jäänud paljudele ebaselgeks, et selle aasta esimeses kvartalis esitatud väljamakseavalduse põhjal kantakse vastavalt seadusele II samba raha kliendi arvelduskontole alles käesoleva aasta septembris. Ka ei pea raha väljavõtmisega kiirustama, sest […] Loe "II sambast lahkujad võivad saada oodatust vähem raha" täispikka artiklit portaalist Rahageenius. Vaata lähemalt
827
Koroonavaktsiinide kohta liigub palju valeinfot ning kuulujutte, samamoodi on paljudel tekkinud ka arusaam, et Pfzieri vaktsiin on kuidagi ohutum kui AstraZeneca oma. Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Erik Abner selgitab, kas ja milline vahe on praegu kasutusel olevatel koroonavaktsiinidel. Vaata lähemalt
823 värske
COVID-19 uus tüvi levib väikelaste seas väga edukalt, hoiatas Läti tervishoiministeeriumi nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Uga Dumpis telesaates "Panorama". Vaata lähemalt
794
SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev tuletab teisest sambast lahkujaile meelde, et raha kättesaamise hetkeks võib finantsturgudel toimuv väljamaksesummat muuta ja esimestel lahkujatel on põhjust lõplikku selgumist oodata alles septembri alguses. Vaata lähemalt
770
Pealinn
Tallinnast oleks äärepealt saanud kindluslinn nõukogude laevade vastu, mida sakslased pidanuks iga hinna eest hoidma. See aga oleks tähendanud eriti raskeid purustusi.Kuigi 1944. aasta sõjasündmused tõid Eesti pealinnale suuri purustusi, võinuks Tallinna saatus olla ka tunduvalt karmim. Ajaloolane Taavet Liias kirjutas ajakirja Akadeemia 2010. aasta kolmandas numbris pikema artikli Tallinna õhutõrjest 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Kõnealuses artiklis rääkis ta esimest korda soomlaste rollist tol Tallinna jaoks saatuslikul ööl. Nimelt ründasid… Vaata lähemalt
39
Muteernud viirustüvi sõitis Helsingist Savonlinna liinibussiga. Uuringust selgus, et 64 koroonaviiruse nakkust põhjustanud Lõuna-Aafrika mutatsioon levis ühe jaanuarikise bussisõidu aja, buss sõitis Helsingis Savonlinna 26. jaanuaril.Kahetsusväärsest juhtumist andid esmalt teada Ida-Savo haigepõetus Sosteri, nad saatsid kolmandiku bussiketi proovidest terviseametisse (THL) analüüsimiseks. Kõik bussiketiga seotud inimeste proovid osutusid koroonaviiruse Lõuna-Aafrika mutatsiooniks. Nakkuste ahel põhjustas jaanuaris-veebruaris Ida-Savos ja veel kaheksas haiglaosakonnas kokku 56 järelinfektsiooni. „Sellest võib teha järelduse, et kogu bussiketi põhjustas… Vaata lähemalt
19
Lasnamäe paljulapselistele peredele ja üksikvanematele jaotatakse alates 10. märtsist Lasnamäe Linnaosa Valitsuses ja Kultuurikeskuses Lindakivi tasuta maske.“Olukord koronaviiruse levikuga on muutunud kriitiliseks. Igaüks meist peaks minimeerima kontakte ja kõikides avalikes kohtades kandma maski. Seetõttu pakume taas vähemkaitstud elanikkonnarühmadele võimalust saada tasuta maske. Lisaks toimetavad linnaosavalitsuse töötajad uuest nädalast alates maske nende korteriühistute postkastidesse, kus on palju koroonaviiruse nakatumise juhtumeid, ” ütles Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet. Tasuta maskipakid on mõeldud… Vaata lähemalt
17
Tallinna Linnatransport (TLT) kutsub kõiki üles vastutustundlikkusele – maski kandmine ühissõidukis peab olema norm, mitte erand, et tagada ohutus kõigile sõitjatele.TLT eesmärk on jätkata Covid-19 viiruse leviku tõkestamist ühistranspordis, selleks on pilootprojekti raames paigaldatud mitmetesse sõidukitesse desinfitseerimisvahendid. Bussides on praeguseks kokku üle 20 desojaama. Kõiki busse, tramme ja trolle puhastatakse vähemalt kolm korda ööpäevas. Vaata lähemalt
11
„Saime lõpuks terviseametist andmed, kus pealinna kortermajades on juba viis ja rohkem koroonahaiget,“ lausus tänasel pressikonverentsil linnapea Mihhail Kõlvart. “Hakkame seal majades maske ja desovahendeid jagama, maske hakkame andma ka üksikvanematele, paljulapselistele peredele ning üksikutele eakatele.“ Kõlvarti sõnul näitab praegune covidi dünaamika selgelt, et meid ootab ees olukorra halvenemine. „Kui see on reaalsus, siis tekib küsimus, mida me ootame? Kas ma hakkame igal nädalal võtma vastu uusi piiranguid? Või peame… Vaata lähemalt
11
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi doktor Urmas Sule kinnitusel saabub kõige rohkem koroonahaigeid haiglatesse Harjumaalt ning see trend on süvenev, töö- ja terviseminister Tanel Kiik märkis aga, et on vaid aja küsimus, millal haiglaravi vajavate inimeste arv ületab haiglate võimekuse piiri. "Oleme juba harjunud, et uusi nakatunuid on ööpäevas üle 1000, viimati oli see arv väiksem 23. veebruaril. See on uus reaalsus, nagu ka see, et haiglaravil on üle 500 patsiendi, nüüd… Vaata lähemalt
9
"Samas püsib lootus, et järgmistel kuudel jõuab Eestisse rohkem vaktsiine. Eelkõige on oodata suuremaid tarneid Pfizer/BioNTechilt ja AstraZenecalt. Moderna tarned suurenevad alles teises ja kolmandas kvartalis," rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik.Kiik rääkis, et kiiremas korras vaktsiinide saamiseks on pöördutud Saksamaa ja Euroopa tervisevoliniku poole, ühtlasi kaardistatakse AstraZeneca vaktsiinide laojääke erinevates Euroopa riikides, vahendas BNS Postimeest. Kiik rääkis, et kirjutas Saksamaa terviseministrile küsimusega, kas riik saaks Eestile vaktsiine müüa või… Vaata lähemalt
7
Avaliku testimise koordinaator, Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik rääkis Postimehele, et kahjuks leidub inimesi, suisa kümme protsenti, kes ei suvatse koroonaviiruse testimisele kohale ilmuda."Me hindame seda mahtu umbes kümne protsendi peale," lausus Allik. "Tahan panna inimestele südametele, et kui tekib olukord, kus ei saa testile tulla või mõtlete ümber, siis palun helistage 6464848 numbrile, et broneering mõnele teisele soovijale vabastada," lausus ta. Testimiskohti on üle terve Eesti avatud, igas maakonnakeskuses… Vaata lähemalt
6
Tallinna võimalikud linnapeakandidaadid ristavad mõõgad täna kell 21.30 Kanal 11 s saates „Siin Tallinn.“ Saates arutatakse muuhulgas, kuidas peatada autostumist ja mil moel saaks kriisist räsitud majanduse Tallinnas taas käima tõmmata.Kuna tänavu 17. oktoobril on kohaliku omavalitsuse valimised, siis on saatesse kutsutud nelja erakonna esindajad, tänane linnapea Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonna esindab Mart Helme ja Isamaad Mart Luik. "Selge, et praegu on meie kõigi… Vaata lähemalt
5
Kui Tallinnas võttis üks restoran kasutusele tavapärasest tõhusamad õhupuhastid, mis aitavad muuhulgas piirata viiruse levikut siseruumides, kiitis ettevõtja Indrek Neivelt Facebookis seda väga."Kõik vanalinna söögikohad peaks oma ventilatsiooni parandama," kirjutas ta. "Räägime palju maskidest, aga ei räägi piisavalt palju ventilatsiooni tähtsusest. Seda enam, et akadeemik Jarek Kurnitski (pildil) on Euroopa selle ala üks juhtivaid teadlasi. Puhas õhk peaks olema "uus reaalsus"." Kurnitski, kellele Neivelt viitas, on hoonete energiatõhususe ja sisekliima… Vaata lähemalt
4
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 6 |
Uued uudised
|
18% 6 |
ERR
|
8% 4 |
Delfi
|
8% 1 |
Sakala
|
7% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.03.2021 15:18
Viimane uuendus: 15:16.
Uudiste reiting uuendatud: 15:16.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021
populaarne
