578 koht 0

826 VIDEO! Marju Kõivupuu: jonnakale eestlasele meeldib väga ise olla

Pealinn
Pealinn · 24.02.2021 07:43

VIDEO! Marju Kõivupuu: jonnakale eestlasele meeldib väga ise olla

"Eestlasele meeldib väga ise olla ja talle meeldib, kui tal on oma maa, oma kodu ja oma asjad. Me ju teame, kui palju maailmas elab meist nii-öelda suuremaid rahvusi või etnosi, kellel ju tegelikult oma riiki ei ole, seda ka Euroopas," sõnas kultuuriloolane Marju Kõivupuu. Täna tähistame Eesti saja kolmandat sünnipäeva, mis on traditsiooniliselt aasta üks kaunimaid pühasid. Seekord aga suuri pidustusi kavas ei ole, kuid seda enam on meil võimalus rahulikult arutleda selle üle, kuhu me rahva ja riigina tänaseks jõudnud oleme ning mida võiksime homme teisiti teha. Vseviov: Eesti riigi sünd oli ime "Eesti sünd riigina vaieldamatult Eesti ajaloo kõige olulisem sündmus ja mina olen seda sündmust mingis mõttes võrrelnud imega, sellepärast, et kui heita pilk kaardile, siis Eesti paikneb ju imelises kohas - see on tsivilisatsioonide piir. Jah, nii nagu Õnnepalu kirjutab - piiririik," ütles ajaloolane David Vseviov. "Mida tähendab piir? See on ju mingisugune tasakaalujoon erinevate tungide vahel. Siin viibida nii, et sa ei kuulu mitte kuhugi, on praktiliselt võimatu Ja mingis mõttes siin ma tahan kogu aeg seda rõhutada, et siinsamas ja sellel piiril on see ikkagi ime," lisas Vseviov. Ka kultuuriloolane Marju Kõivupuu on seisukohal, et väikese Eesti riigi sünd ja vastu pidamine ajaloo keerdkäikudele on tõeline fenomen. "Eestlasele meeldib väga ise olla ja talle meeldib, kui tal on oma maa, oma kodu ja oma asjad. Selles mõttes on meie omariiklus fenomenaalne, et me ju teame, kui palju maailmas elab meist nii-öelda suuremaid rahvusi või etnosi, kellel ju tegelikult oma riiki ei ole, seda ka Euroopas. Nii, et ma arvan, et, see on see heas mõttes eestlase jonn, et mul peab ikka kõik asi olema oma," sõnas Kõivupuu. "Mulle meeldib siin, selles looduses, ma ei taha siit ära minna. Sellepärast, et ma olen kuidagi selle kohaga seotud, mitte sellepärast, et mul on nostalgia. Mulle meeldib niisugune sisemine enesetunne, mida ma Eestist saan," kiitis dirigent ja helilooja Kristjan Järvi. Heinz Valk: saatus oli meie vastu helde Päris oma riik on tulnud kahel korral – 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik välja esimest korda ning 20. augustil 1991 saabus taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise-aja üks olulisemaid rahvaliikumise liidreid, kunstnik Heinz Valk, kes on ka legendaarse hüüdlause "Ükskord me võidame niikuinii!" autor, leiab, et saatus osutus lõpuks eestlaste vabadusepüüdluse osas ootamatult heldeks. "See aeg oli ikkagi üks eriline aeg ja ma olen mõelnud, et ei tea, miks pärast saatus oli meie põlvkonna vastu nii helde, et pakkus võimaluse teha teoks unelm," rääkis ta. "Kui poleks Moskvas stalinistide putši toimunud, siis oleksime vaevelnud veel kindlasti Gorbatšovi käte vahel paar aastat, enne, kuni ta oleks lõppude lõpuks läbirääkimistel soostunud meie iseseisvusega." Vseviovi sõnul on väga huvitav, et me sündisime segadusest ja segaduses kadusime poliitiliselt kaardilt 1939-40 . "Mingis mõttes me Nõukogude Liidus sündinud segadusest ka taas sündisime. Sellepärast minu arvates oligi väga lühinägelik tervitada seda, mis viimasel ajal poliitikas aset leidis, ka Ameerika Ühendriikides, kus segadust lihtsalt külvati, et see peaks olema meile kuidagi kasulik. See on meie jaoks erakordselt ohtlik," hoiatas ta. Liigne mugavus teeb laisaks ja pimedaks Oma riigiga oleme jõudnud punkti, kus meil on põhjust rahuloluks. Majandusedu ja igapäevase heaolu põhjal võib öelda, et nii hästi ei ole eestlane kunagi elanud. See on aga justkui nüristamas eestlaste mõttetegevust ja tuhmistamas seda sära, millega kunagi oma riigi kuvandit vaimusilmas vaadati. Valk ütles, et see mugav ja veidi juba heaolus olemine, see teeb natukene laisaks ja sunnib millegipärast niimoodi mitte enam suurelt ja uhkelt mõtlema, vaid natuke popslikult. "Selletõttu lastakse kiiresti ja suurima mõnuga põhja kõik suured projektid, mida keegi kuskilgi püüab läbi viia. Siin peaks uuesti mingi virgutus sündima, mis paneks uuesti rahva ja rahvaesindajad ja kõik poliitikud ja muud avaliku elu tegelased uuesti suurelt mõtlema, mitte popsi kombel, aga ikkagi vaba mehe uhkuse ja suurusega," märkis ta. Marju Kõivupuu lausus, et tänapäeva Eestis on tahaplaanile jäänud Eesti riigi mõtestamine ja selles osas peaksime me kindlasti julgemad olema. "Võib-olla on põhjuseks see avatus - väravad läksid ju lahti ja sellega koos tuli kaasa internet, mis muutis meid tegelikult üheks väikeseks tänavanurgaks globaalses külas. Me ei tohiks ära kaotada iseennast riigina ja rahvana, sest ka riigil peab olema isikupära ja oma selge nägu. Me võiksime olla söakamad nendes küsimustes, mis puudutavad eestlasest olemist," julgustas Kõivupuu. Dirigent Kristjan Järvi arvates peaksid eestlased vähem alluma välisele survele ning rohkem enda saavutuste, kultuuri ja omanäolisuse üle uhkust tundma. "Tuleks tekitada oma maailma ja absoluutselt hoida sellest kinni. Mitte niimoodi, et teeme kõik, mis Euroopa Liit tahab või teeme kõik, mis Ameerika tahab," lausus ta. "Kardame siit ja sealt ja teeme kõik ette ja taha absoluutselt, see on nii vale mõte. Kõik peavad tegelikult vaatama meid nii, et: "Vaata-vaata, mis lahendused! Vaata, mis fantaasia, mis kooslus, mis eeskuju! Wao!". See on meie kultuur." Järvi sõnul on praegu kõige suurem oht tegelikult me oma väärtussüsteem. "Me peaksime väärtustama seda kultuuri, seda olekut ja isegi, kui inimesed räägivad, et see on mingi kääbikukultuur, siis las olla. See on äge!" sõnas ta.

Detailse uudise statistika vaatamiseks logi palun sisse »

Loe allikast

Tähtsamad uudised sinu postkastis!

Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.

või registreeru

COVID-19 Eestis Vaata »

Täna
1,542
+ 6
Positiivseid
20.49%
+ 0.31%
Vaktsineeritud
7,104
-552

Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!

Uudised samast allikast
Pealinn Pealinn
Viimase nädala populaarseimad uudised samast allikast
Pealinn Pealinn

Populaarsemad allikad

  • Sa näed 830 uudist (kokku 830).
  • Allikaid 87 (kokku 87).
Postimees 22% 6
Uued uudised 18% 6
ERR 8% 4
Delfi 8% 1
Sakala 7% 6
Vaata allikaid »

Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!

06.03.2021 15:18
Viimane uuendus: 15:16.
Uudiste reiting uuendatud: 15:16.

Mis on Uudis.net?

Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.

Keele valik

Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)

Uudis.net © 2021