79 koht 59

237 Iidse Kopli metsa järglasest Süsta park rõõmustab linde saja uue põõsaga

Pealinn
Pealinn 3 koht · 12.04.2021 09:00

Iidse Kopli metsa järglasest Süsta park rõõmustab  linde saja uue põõsaga

Parki on kavandatud Eesti disainerite loodud jalgrattahoidjad, lauatenniselauad ja mänguelemendid rulaga ja rattaga sõitjatele, samuti tulevad sinna uued prügikastid ja kastid koerte väljaheidetele. Mereakadeemia esisest alast saab graniidipurust kattega väljak ülikooli töötajatele ja tudengitele vaba aja veetmiseks. Ala serva rajatakse samasuguse kattega parkla 12 sõidukile. Trammi tagasipöörderingi ning Kaluri tänava äärne parkla likvideeritakse, viimase asukohta rajatakse hoopis jalgrattaparkla ning puhkeala. Korda saab ka Kopli lõpp-peatuse ja tagasipöörderingi asfaltkate ja peatusesse tuleb uus ootepaviljon. Lisaks paigaldatakse parki mänguelemendid rula- ja rattasõitjatele. Parki kavandatavad teerajad jälgivad praegu väljakujunenud teekondi, plaan näeb ette ka lihtsalt sisse niidetavaid rajakesi. Väikesed romantilised teejupid on praegu pargis olemas, kuid masinalaiuse niitmisega saab need nähtavamaks muuta, et tekiks mitmekesine teedevõrk. "Kõige suurem sekkumine, mis me pargis teeme, on olemasoleva teedevõrgu põlistamine," lausus pargi välimuse eest vastutav maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg. Kõige suurem tee läheb läbi pargi keskelt ja on mõeldud ühendusteeks kunagi valmiva merepromenaadiga. "Mere äärest üles tulles jõuame parki ja kesktelg kannab seda mõnusa promeneerimise tunnet edasi," mainis arhitekt. Peatee puhas ja hooldatud Arhitekti sõnul on praeguses pargis kõndijad tundnud muret, et rajad muutuvad kevadel kuiva jalaga läbimatuks. Seetõttu rajatakse teedele korralik aluspinnas ning suuremad teed saavad asfaldi. Näiteks parki diagonaalselt läbivale, Süsta tänavat mereakadeemiaga ühendavale peateele pannakse asfalt kolme meetri laiuselt. "Peatee on kavandatud asfaldist, et see kannataks pidevat käimist, seda oleks võimalik talvel hooldada ja puhtana hoida," mainis Karro-Kalberg. Lisaks on kavandatud asfalttee olemasoleva paviljonini, arvestusega, et paviljon saab peagi parki väärtustava sisu, näiteks kohviku. "Paviljoni tagaosa on kaubaõu ja ilmselt peab siis saama sinna ka suuremate masinatega ligi," märkis Põhja-Tallinna vanem Peeter Järvelaid. "See on võimalik rajada graniitsõelmetest teena praegu kavandatud asfalti asemel." Viimane asfalttee on kavandatud kulgema Süsta tänava poole. "See ettepanek tuli konkreetselt avalinna ideekorjest, kus paluti ühendus pargiga Süsta tänavalt paremaks teha ja taastada kõnnitee, mis seal ajalooliselt olnud on," ütles Järvelaid. Ülejäänud pargiteed kaetakse graniitsõelmetest kattega. Väikeste teede trajektoor ning laiused muutuvad puudega arvestades. Pargiteede minimaalseks laiuseks jääb 1,5 meetrit ja nende äärde rajatakse leedvalgustus, samuti pinkide, prügikastide ja rattahoidjatega varustatud puhkekohad. Paljuski kavandati parki loodav kohalike elanike arvamuse alusel. Näiteks algselt kavandati pargipingina kasutada disainistet Peatakana, mis lubab istuda eri kõrgustel. Arutelul elanikega aga tehti ettepanek pinkide valikut muuta, ja sellega nüüd ka tegeldakse. Lisaks on plaanis paigaldada parki mänguelemendid rula- ja rattasõitjatele ning lauatenniselaud. Kõige vähem sekkumist loodusesse Järvelaid tänas aktiivseid kogukonnaliikmeid, kes 2018. aastal osalesid Süsta pargi uuendamise ideekorjel, samuti 6. aprillil toimunud avalikul arutelul osalejaid. "Ma tänan piirkonna elanikke, kes osalesid arutelul ja oma mõtteid meiega jagasid," lausus Järvelaid. "Meil on aktiivne ja tegus kogukond, kes soovib kaasa rääkida oma kodukoha avaliku ruumi kujundamisel. Linnaosavalitsus plaanib kogukonna kaasamisega jätkata ka tulevaste projektide elluviimisel." Ideekorje ettepanekutest võeti projekti koostamisel paljutki  arvesse, välja tuli jätta vaid need ettepanekud, mis ei sobitunud eesmärgiga säilitada park võimalikult looduslikuna. Nii ei rajata parki mängu- või koerteväljakuid, sest see oleks tähendanud paljude puude mahavõtmist. Samas asub lähedal peagi valmiv Kase park, kus väljakud on olemas. "Süsta park jääb looduslähedaseks pargiks, Kase park aga hakkab pakkuma ka tegevusi lastele ja täiskasvanutele," mainis Järvelaid. Süsta pargi korrastamisel on eesmärgiks võetud, et väärtuslik haljastus säiliks. Korrastatakse ligikaudu kuue hektari suurune ala. Karro-Kalbergi sõnul on kõik Põhja-Tallinna suuremad pargid kavandatud loodusliku ilmega, kuid Süsta pargis on inimese sekkumine kõige väiksem. "Väärtustame sealset loodust," tähendas arhitekt. "Sekkume võimalikult minimaalselt, aga see-eest kvaliteetselt. Pargis on kunagi olnud ka põõsad ja alusmets, aga need on praegu välja raiutud. Istutame parki uusi puid ja põõsaid, nt harilikku toomingat ja pihlakapuid. Nii taastame ajaloolist olukorda ja saame ehk parki tagasi väikesed linnud." Pargis kasvab praegu 468 puud. Sanitaarraie korras võetakse maha 46 puud, et anda kasvuruumi väärtuslikumale. Valgustingimuste paranemisega muutub ka alustaimestik elurikkamaks. Seevastu istutatakse parki juurde 14 puud ja sada  põõsast. Osa raiutavatest puudest jäetakse parki lamama, mis omakorda aitab kaasa liigirikkusele. Kaheksa kuud kestvad uuendustööd on juba alanud. Ligi 6 ha suurune park on jäänuk kunagi Kopli poolsaarel laiunud suurtest, ürikutes tihti mainitud metsadest. Ala on allikane ja seetõttu on siin valdavaks sanglepik, samuti kasvab kaske ja tamme, millest vanim puu on 300-aastane. 1960. aastatel istutati parki märkimisväärne siberi ja euroopa lehistest puudesalu, kus kasvab samuti üksik 300-aastane tamm. Mis muudatused sündisid kohalike arvamust arvestades? • Linlaste muudatusettepanekud puudutasid pargimööbli valikut, kõnniteede katet ning väärtuslike puude ja taimede säilitamist. • Esitatud ettepanekute alusel otsib linn koos maastikuarhitektidega uusi pargipinke ning lisab prügikaste ja koerte väljaheidete kogumiskaste. • Kui ehitamisel selgub, et mingid puud on võimalik raiumata jätta, siis sellega ka arvestatakse. • Kõnniteed pargis oleva kohvikuni rajatakse graniidipurust kattega asfaldi asemel.

Detailse uudise statistika vaatamiseks logi palun sisse »

Loe allikast

Tähtsamad uudised sinu postkastis!

Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.

või registreeru

COVID-19 Eestis Vaata »

Eile
131
-150
Positiivseid
3.85%
-1.71%
Vaktsineeritud
3,455
-5,335

Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!

Popimad uudised samast allikast
Pealinn Pealinn
Viimase nädala populaarseimad uudised samast allikast
Pealinn Pealinn

Populaarsemad allikad

  • Sa näed 541 uudist (kokku 541).
  • Allikaid 91 (kokku 91).
Postimees 27% 10
Uued uudised 17% 4
Delfi 15% 7
ERR 12% 1
Delfi Sport 7% 4
Vaata allikaid »

Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!

17.05.2021 01:24
Viimane uuendus: 00:48.
Uudiste reiting uuendatud: 01:18.

Mis on Uudis.net?

Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.

Keele valik

Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)

Uudis.net © 2021