491 koht 0
Omavalitsused hakkavad piiranguid järjest lõpetama; Koolid avavad osadele õpilastele uksed; Riigi kriisiabi Anija, Kuusalu ja Raasiku vallale, Loksa linnale; Registreeritud töötud aprilli lõpu seisuga; Kaitsealade päev – uus algatus kohalikele turismiettevõtjatele; Rahvusvaheline kontsern WÜRTH avab Kiius kauplus-lao; Kümnevõistleja TAAVI TŠERNJAVSKI: „Eriolukord lasi õlal terveneda.“; Kuusalu kooli õue avalik WiFi võrk; Kiiu torni halda
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Tervise arengu instituudi (TAI) direktor Annika Veimer ütles intervjuus ERR-ile, et valgurikaste toiduainete massiivne propageerimine on selgelt toidutööstuse turundus ning teaduspõhist vajadust seal taga ei ole. Küll aga võib valgu ületarbimine kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme ja kasulik see kindlasti ei ole. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tavaline täiskasvanud inimene tunneb ilma erilise ettevalmistuseta peale hariliku männi ära ka mägimänni (Pinus mugo). Looduslikult on mägimänd pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikest, kus piirkonnast olenevalt kasvab ta vabas looduses siiamaani. Üldine kehaehitus on mägimännil harilikust männist erinev: tema võraoksad hakkavad harunema väga maapinna lähedalt, nii et ta kasvabki justkui mitmetüvelise põõsaspuuna: nooremas eas mõnusa tiheda mütakana, vanast peast aga moodustavad tema kiilanevad väänlevad tüv Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna kiirabi viis haiglasse mehe ja naise, kellest esimest ründas tuttava koer, teist kodukass. Vaata lähemalt ›
0 värske
[caption id="attachment_459031" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš. Foto: erakogu[/caption] Hommikul Kutaisis ärgates kuulsin võõrast kõnet. Väljas akna taga rääkis keegi. „Kuula, kas see on saksa keel?” – „Ei – šveitsi inglise või mõni muu keel,” ütles mitte veel ärganud Miša. „Kuulata ometi, kindlasti on saksa keel!” Miša silmad läksid üllatusest suureks. „See pole lihtsalt saksa keel, see on austria dialekt! Kas sa tead, kui raske on reisil sakslasi kohata, austerlastest rääkimata!”... Vaata lähemalt ›
0 värske
Tippspordis, kus võidu ja kaotuse vahe on sageli vaid sekundi murdosa, ei piisa enam üksnes heast treeningplaanist ja tugevast tahtejõust. Synlab Eesti ja Eesti Olümpiakomitee (EOK) on ühendanud jõud, käivitades tippsportlaste tervise jälgimise programmi, mis toob treeningprotsessi teaduspõhise täpsuse. Programmis osaleb hetkel 15 Team Estonia sportlast, kelle sooritusvõime, taastumise ja toitumise jälgimiseks kasutatakse regulaarseid laboriuuringuid. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Laskesuusamaailm on väike ja ühtehoidev. Isegi siis, kui sportlaste kodumaade vahel on poliitilisi pingeid, ei riku see nende omavahelisi suhteid. Heaks näiteks on omapärane kudumisklubi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kooliõpilaste keelepruuki ei ole mitte lihtsalt siginenud ingliskeelsed sõnad ja väljendid, vaid sageli nad räägivadki omavahel inglise keeles. Selles on kerge süüdistada sotsiaalmeediat, kuid tegelikult algab eesti keele allajäämine inglise keelele hoopis kodust – ja algab juba maast madalast. Vaata lähemalt ›
0 värske
Paljud naised kogevad elu jooksul intiimpiirkonna ebamugavustunnet, mille põhjuseks võib olla nii mikrofloora tasakaaluhäire kui ka infektsioon. Ometigi ringleb intiimpiirkonna probleemide ümber palju küsimusi: kasutada või mitte kasutada intiimhügieeni tooteid? Ravida või jätta piirkond mõneks ajaks rahule? Eksperdid avavad teemat ja selgitavad, millal piisab apteegivahenditest ning millal tuleks pöörduda arsti poole. Vaata lähemalt ›
0 värske
Emakeelepäeval toimub presidendi kantselei ees viiendat korda suur lugemisaktsioon, kus eesti inimesed loevad eestikeelseid tekste. Lugemine algab päikesetõusul ja kestab kuni päikeseloojanguni. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tartu Ülikooli teadlased uurisid, millist tüüpi keelekasutus kõige enam eestlasi häirib. Kolmandik saadud vastustest käis sõnavara, eelkõige võõrkeelsete sõnade ja väljendite kasutamise kohta. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti rahvas on uute situatsiooniliste ütluste loomises üsnagi nutikas ega taha naljalt vastust võlgu jääda – ning mõistagi haarab imeteldava innuga kinni igast võimalusest kellelegi ära panna, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel, mille kaudu toimub pea kogu islamivabariigi toornafta eksport, teatas president Donald Trump reedel, ähvardades rünnata ka saare naftataristut. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kolmapäeval mõni minut enne keskpäeva on Endla teatri suur saal tulvil kooliõpilaste jutuvadinat. Publikuteenindajad tõmbavad kardinad ustele ette. Õpetajad suunavad viimaseid lapsi istuma. Kõlaritest kostab meeldetuletus, et mobiiltelefonid tuleb etenduse ajaks välja lülitada. Seejärel kutsuvad õpetajad veel viimast korda lapsi korrale. Kuuldub õrna muusikat ja lavale astuvad näitlejad. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kütusekriis jõudis Aasiasse. Töönädal lüheneb, restorane suletakse, Indias tuli rahvas tänavatele protestima Vaata lähemalt ›
0 värske
Igal 14. märtsil tähistame emakeelepäeva – riiklikku tähtpäeva, mis on pühendatud eesti keelele ning selle kandjatele. Ametlikult kuulutas riigikogu selle päeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal, kuid algatus sündis juba varem, kui kooliõpetaja Meinhard Laks asus koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks. See kuupäev ei ole juhuslik. 14. märtsil 1801 sündis mees, kes julges ühena esimeste seast […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Laskesuusatamise MK-etapp Otepääl jätkub meeste 12,5 km jälitussõiduga, kus eestlastest on stardis Kristo Siimer ja Mark-Markos Kehva. Postimees teeb kell 14.30 algavast võistlusest otseblogi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Armastatud Kristjan Jaak Petersoni peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks. Peterson sündis 1801. aastal Viljandimaiste juurtega kirikuteenri perekonda Riias. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tulumaksu tagastus ei ole lihtsalt sülle kukkunud raha, vaid võimalus oma sääste ja investeeringuid kasvatada. Selgitame, miks makstakse tulumaksu tagasi ning mida võiks vabanenud rahaga peale hakata. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pühapäevaks, 1. märtsiks oli sulailm muutnud Kahala järveni viiva tee autoga läbimatuks ja jääl oli ligi 5 sentimeetrit lumesulamisvett. Korraldustoimkond eesotsas Kahala külavanema Janno Laendega pidas laupäeval kriisikoosoleku ja otsustas Jääka siiski teha, sest järvejää oli 40-45 sentimeetri paksune. Ilmaolude tõttu jäid ära reesõidud, osa jääpurjetamisest ja jäädisko. Populaarseimaks tegevuseks osutus jääbowling. Kalapü Vaata lähemalt ›
0
Laupäeva, 21. veebruari hommikul kell 9 kogunesid kohalikud ja mõned kaugemalt huvilised 39. korda Kuusalus Coopi parklas ja suundusid Kuusalu-Nelijärve suusamatkale, mis sai alguse 50 aastat tagasi, 1976. aastal. Tänavu oli 14 osalejat, neist 10 sõitsid Kuusalust Nelijärve puhkebaasini suuskadel, 4 kõndisid. Suusatades läbitakse umbes 39 kilomeetrit. Kõndijatel on teekond kümne kilomeetri võrra lühem, sest ... Vaata lähemalt ›
0
Ülemöödunud laupäeval, 21. veebruaril Vändras toimunud Eesti meistrivõistlustel sumos võitis kuni 115kiloste meeste seas esikoha 33aastane Roman Sviridov Kehrast. Ta töötab Kehra komandos päästjana. Tema kategoorias oli kokku 5 osalejat. „Võitsin kõiki vastaseid, kuigi viimane matš oli väga raske. See oli noore Marten Annukiga, kes sai hiljem 2. koha. Olin juba kaotamas, kuid võtsin lõpuks ... Vaata lähemalt ›
0
Seekordses lehes jagab kriisikogemusi Kuusalu vallavalitsuse liige Mart Reimann, kes on kursis Ukraina kohalike inimeste elu-oluga sõjatingimustes. Kriis võib ka meil tekkida mitmel põhjusel, keeruliseks kujuneb külades, alevikes, linnades, ja eriti kortermajades, hakkamasaamine siis, kui pole elektrit ega toasooja ja/või ei pääse kodust välja. Mart Reimann toonitab, et elanike kriisivõimekuse võtmesõna on autonoomsus. Ukrain Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Valitsus algatas Eleringi taotlusel 31. oktoobril 2024 Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu (REP) koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). REPi koostamise eesmärk on kavandada Estlink 3 ehk Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse jaoks Tallinna piirkonda tugevam kõrgepingevõrk, mis võimaldab suuremaid ülekandevõimsusi Eesti põhivõrgu ida ja lääne regioonide. Vaata lähemalt ›
0
Kuusalu vallavolikogu kehtestas 25. veebruaril toimunud istungil valla 2026. aasta eelarve 11 poolt-, 6 erapooletu häälega. Valla käesoleva aasta eelarves on põhitegevuse tulud kokku 16 398 551 eurot ja kulud kokku 15 317 002 eurot, investeerimistegevuseks on kokku 1 624 200 eurot, finantseerimistegevuseks 340 000 eurot. Üksikisiku tulumaksu on kavandatud 10 100 000 eurot, maamaksu 508 820 eurot. Kaevandamisõiguse tasu laeku Vaata lähemalt ›
0
Kuusalu alevikuvanem Allan Laine korraldas Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kiriku tiigijääl kurlinguvõistluse Kuusalu Kurlingu Kapp. Osalema registreerisid 16 kaheliikmelist võistkonda. Osalemine oli tasuta. Võistkonnad pandi paaridesse ja nad mängisid turniiri süsteemis, mis tähendas, et kaotajad langesid võistlusest välja. Finaalis võistlesid Jaanus Peensalu ja Mirko Mägi ning Rasmus Merivoo ja Rolf Põhjala. Võ Vaata lähemalt ›
0
Elering Eesti energiasüsteemi arengusse on jõudnud uus teema – vesinik. Nagu aastate jooksul on rajatud elektri- ja gaasivõrke, vaadatakse nüüd ka tulevikulahendusi, mis seovad Eestit tihedamalt Euroopa energiasüsteemiga. Üks selline algatus on Põhjamaade-Balti vesinikukoridor – ulatuslik rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb ka Elering. Euroopa energiapoliitikas on viimastel aastatel toimunud oluline nihe. Venema Vaata lähemalt ›
0
Kuusalu vallavalitsus andis arvamuse vabariigi valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõule. Kavandatav planeeringuala läbiks mitut maakonda, Harjumaal Kuusalu, Anija, Raasiku, Jõelähtme, Kose, Rae, Kiili, Saku ja Saue valda. Kuusalu vallavalitsus palub üle vaadata planeeritava al Vaata lähemalt ›
0
Raasiku valla 2026. aasta eelarvest toetatakse 15 spordiklubi, milles treenivad valla noored, kokku 92 605,44 euroga. Sellest 51 300 eurot on niinimetatud pearaha ja 41 305,44 eurot treeneritoetus. Spordiklubide toetuse taotlused vaatas läbi ja rahajaotuse otsustas Raasiku vallavalitsuse juurde noortespordi toetuste eraldamiseks moodustatud ajutine komisjon, kuhu kuuluvad vallavanem Bärbel Salumäe, finantsjuht Jelena Aasma, Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.03.2026 07:22
Viimane uuendus: 07:18.
Uudiste reiting uuendatud: 07:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)