486 koht 0
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord astusime skulptor Sarah Nõmme stuudiosse.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Müürileht
Eile toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon #põllumajandusristteelnäitas sektori tugevat ühtsust ja selget sõnumit ühiskonnale. Esialgse prognoosi kohaselt oodati osalema ligikaudu 400 põllumajandusmasinat, kuid päeva lõpuks kujunes osalejate arvuks 690. Aktsioon toimus rahumeelselt üle kogu Eesti ning eesmärk ei olnud vastandumine, vaid tähelepanu juhtimine põllumajanduse ja toidutootmise tulevikule. Aktsiooni eestvedajateks olid Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu Kevili ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud. Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega ürita Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. Mööblitootja Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgel tasemel luulekogu, mis kannab Suitsu luulele omaseid väärtusi.. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. Kõik Exceli tabelid näitavad, et suuremates linnades ja keskustes on elu palju kulutõhusam. Mil Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi. Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehis Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lavastada eesti klassikat on suur ja ränk missioon. Suur, sest keegi peale meie seda ju ei tee. Ränk, sest klassika on tuntud, tihti juba koolist saati ja populaarset teost on tõlgendatud juba nii palju kordi, et uus tegija peab pingutama, veri ninast väljas. Kummardus Taska Filmile ja lavastaja Ergo Kullale, kes on julgenud võtta kätte eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1. Reedene klubiunenägu Saabumine kultuurivabrikusse sugereeris tänu dekoratsioonidele vaimukalt reaalsusest irdumist: värav ja sellest sissepääsuni viiv tunnellikult kitsas hooviosa olid looritatud tugevas tuules lehvivate läbipaistvate ja sädelevate kangastega, nii et kui siseneja selle juurde veel vaimusilmas voolavaid taustaharfihelisid mananuks, võinuks ta uskuda, et on sattunud mõnda 1990ndate sarja, kus sedalaadi audiovisuaalse kombinatsiooniga tähistatakse sisenemist unelmasse. 1990ndate telemaasti Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üle poole sajandi valitsevad kasvatuses ja hariduses naised, aga „õigetest“ meestest on suurem põud kui kunagi. Iialgi pole meestel testosterooni olnud nii vähe kui praegu, ometi peetakse mehi just nüüd toksilisteks ja ohtlikeks. Meeste päralt on 80% või rohkem kõigist enesetappudest, tööõnnetustest, tappasaamistest, paadialustest ja vangikongidest. Räpase ja ohtliku töö teevad ära ruudulistes särkides vananevad mehed: künnavad ja kaevandavad, betoneerivad ja keevitavad, paigaldavad pakettaknaid ja kliimase Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Mul on kopp täiesti ees kunstivaldkonna adumitest (seda sõna on kasutanud oma kolumnis TI tähenduses nt Tõnu Runnel*). Minu oletus on, et ligi 90 protsenti loovisikutest arvab sama (ülejäänud 10 protsendi puhul ei olegi ma kindel, kas tegu on ikkagi loovisikutega). Sekunditega ette antud juhiste järgi muusikat vormistava Suno stiil paneb oma üksluisusega kõhu valutama, kuid siin-seal on kuulda ilmselgelt sunolikke muusikapalu. Üks kord sellega katsetada on võib-olla isegi lõbus,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Minus tärkab kahtluseiva, kui kellegi kohta öeldakse suurte sõnadega, et ta on aus või altruist, ligimesearmastaja või lihtsalt hea, isetu või ilusa hingega inimene. Ei taha kuidagi uskuda, et selline inimene olemas on. Aga Peeter oli. Naturaalselt. Ilma teeskluseta. Headus on su nimi, Peeter! Paaril korral olen näinud, kuidas sa proovisid kuri olla. See ei õnnestunud, sest sul puudus see iseloomujoon. Headust õhkavad ka sinu tegelased. Pole vahet, kas see... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kui maailm ägab nagu ikka ülekohtu koorma all, siis vähemalt ühes, üleilmses mõttes mikroskoopilises osas on õiglus peaaegu et jalule seatud: pean silmas Cyrillus Kreegi loomingu esitamist. Kuna väga suur osa tema koorilaule on vaimuliku sisuga, jäid need Nõukogude ajal meie teise koorimuusika alustala Mart Saare loomingu varju ning leppida tuli vaid väga kitsa valikuga tema tohutust varamust. Ikka lauldi „Sirisege, sirbikesed“, „Maga, maga, Matsikene“, „Meie err“ ja näpuotsaga ka... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Meie hulgast on lahkunud pikaaegne Ugala teatri näitleja Eili Sild-Torga. Eili Sild-Torga töötas Ugala teatris aastatel 1963–1980, kuhu jäid ka tema karjääri mitmed olulised osatäitmised nagu Loviisa rollid Hella Wuolijoe „Niskamäe noorperenaises“ (1975) ja „Niskamäe Hetas“ (1978) ning Nastasja Filippovna roll Fjodor Dostojevski „Idioodis“ (1976). Samuti Ropsi mängimine Boris Kaburi „Ropsis“ (1964), Leokadja Begbicki osatäitmine Bertolt Brechti „Mees on mehes“ jmt. Teatritöö kõrvalt jõudis ta mängida veel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Müürileht
„Reivlender” ei küsi moodsasse DIY-klubisse listi, vaid korraldab oma vanematetalus ise väikese festivali koos hommikujooga, kakaotseremoonia ning metsareiviga. Vaata lähemalt ›
0
Kui mujal üüri kasvõi elupäevade lõpuni, siis Eestis on kodu omamine peaaegu kohustuslik. Kümme Müürilehe lugejat jagavad oma kodu ostmise teekonda. Kuigi seiklejahingel ei pruugi püsiva elukoha järele vajadust olla, võib see mingil hetkel siiski tekkida – olgu siis partneri leidmise või perelisa tõttu või lihtsalt investeeringu mõttes. Samas tundub jube keeruline kuskilt pihta hakata, vähemalt humanitaarile – kodulaenud, intressid, notaritasud, käendused, euriborid ja mis kõik veel. Kui pole rikkaid... Vaata lähemalt ›
0
„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord tuleb juttu kapitali sisemisest vastuolust, mille tulemusena tehnoloogiline innovatsioon võib ühiskondlikku heaolu hoopis vähendada. Vaata lähemalt ›
0
Eesti eluasemepoliitikat on juhtinud seni nähtamatu käsi nimega turg, mille tulemusena libiseb taskukohane kodu järjest rohkemate eestimaalaste haardeulatusest välja. Teistelt linnadelt õppides on ka Tallinnal võimalik anda 10 000 leibkonnale 2050. aastaks pihku taskukohase kodu võtmed. Vaata lähemalt ›
0
Trifoori debüütalbumil „kolm-neli” on tunda muusikakooli. Selline TÜ VKA kevadkontserdi tunne, et varsti pannakse arvestused välja, pärast mida saab minna Konservatooriumisse hängima ja kasutada eravestlustes sõnu „rütmimuusika” ja „dominantseptakord”. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
| Põllumajandus | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 07:09
Viimane uuendus: 07:05.
Uudiste reiting uuendatud: 07:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)