73 koht 40
Laupäeval, 29. juunil tähistatakse Tartu linna päeva rikkaliku kultuuriprogrammiga täis kontserte, näitusi, loomeampse ja tänuüritusi. Päev algab linnaklaveri ilmumisega turuhoone juures ja lõpeb suurejoonelise galakontserdiga “Kultuuripealinn läbi sajandite” raeplatsil.
Sündmusi täis päev algab kell 9, mil turuhoone juurde ilmub linnaklaver. Veel kohtab linnaklaverit kell 11 Raatuse tänava pikendusel, kell 13 Pirogovi platsil ja kell 15 Rüütli tänaval.
Kell 9.30 asetab linnapea Urmas Klaas lillek
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Ülivõimsad linna- ja luksusmaasturid pole päris see suund, kuhu meie arvates automaailm oleks pidanud liikuma, aga siiski on mõningad erandid, mis mängivad meie hingekeeltel õigeid noote. Loe "Leitud Eesti registrist: Defender Octa, haruldane uus Mercedes ja omapärane mahtuniversaal" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Täna saadavad inglid sulle sõnumi, mis on täidetud rahu, toetuse ja vaikse juhatusega. See ei ole päev, mil Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reede kannab endas alati erilisemat energiat. See on päev, mil nädal hakkab vaikselt lõppema ja me saame hetkeks Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reedel annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eile toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon #põllumajandusristteelnäitas sektori tugevat ühtsust ja selget sõnumit ühiskonnale. Esialgse prognoosi kohaselt oodati osalema ligikaudu 400 põllumajandusmasinat, kuid päeva lõpuks kujunes osalejate arvuks 690. Aktsioon toimus rahumeelselt üle kogu Eesti ning eesmärk ei olnud vastandumine, vaid tähelepanu juhtimine põllumajanduse ja toidutootmise tulevikule. Aktsiooni eestvedajateks olid Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu Kevili ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0 värske
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0 värske
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0 värske
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud. Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega ürita Vaata lähemalt ›
0 värske
2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. Mööblitootja Vaata lähemalt ›
0 värske
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgel tasemel luulekogu, mis kannab Suitsu luulele omaseid väärtusi.. Vaata lähemalt ›
0 värske
Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. Kõik Exceli tabelid näitavad, et suuremates linnades ja keskustes on elu palju kulutõhusam. Mil Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi. Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehis Vaata lähemalt ›
0 värske
Lavastada eesti klassikat on suur ja ränk missioon. Suur, sest keegi peale meie seda ju ei tee. Ränk, sest klassika on tuntud, tihti juba koolist saati ja populaarset teost on tõlgendatud juba nii palju kordi, et uus tegija peab pingutama, veri ninast väljas. Kummardus Taska Filmile ja lavastaja Ergo Kullale, kes on julgenud võtta kätte eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.... Vaata lähemalt ›
0 värske
1. Reedene klubiunenägu Saabumine kultuurivabrikusse sugereeris tänu dekoratsioonidele vaimukalt reaalsusest irdumist: värav ja sellest sissepääsuni viiv tunnellikult kitsas hooviosa olid looritatud tugevas tuules lehvivate läbipaistvate ja sädelevate kangastega, nii et kui siseneja selle juurde veel vaimusilmas voolavaid taustaharfihelisid mananuks, võinuks ta uskuda, et on sattunud mõnda 1990ndate sarja, kus sedalaadi audiovisuaalse kombinatsiooniga tähistatakse sisenemist unelmasse. 1990ndate telemaasti Vaata lähemalt ›
0 värske
Üle poole sajandi valitsevad kasvatuses ja hariduses naised, aga „õigetest“ meestest on suurem põud kui kunagi. Iialgi pole meestel testosterooni olnud nii vähe kui praegu, ometi peetakse mehi just nüüd toksilisteks ja ohtlikeks. Meeste päralt on 80% või rohkem kõigist enesetappudest, tööõnnetustest, tappasaamistest, paadialustest ja vangikongidest. Räpase ja ohtliku töö teevad ära ruudulistes särkides vananevad mehed: künnavad ja kaevandavad, betoneerivad ja keevitavad, paigaldavad pakettaknaid ja kliimase Vaata lähemalt ›
0 värske
Eile toimus 2 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Juhtimiselt kõrvaldati 5 alkoholi või narko tarvitamistunnustega sõidukijuhti. Liiklusõnnetused 12.03.2026 kella 07.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Tartu vallas Pataste-Maarja tee 2. kilomeetril, kus sõiduautot Volvo juhtinud 56-aastane mees kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati haiglasse. 12.03.2026 kella 18.54 paiku juhtus liiklusõnnetus Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Tobia küla Vaata lähemalt ›
0
Täna möödub 25 aastat Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2001. aasta korraldusest, millega asutati Eesti geenivaramu. Juubeli tähistamiseks antakse välja 1,80-eurose nimiväärtusega postmark, mida saab osta kõigist postkontoritest üle Eesti ja Omniva e-poest. Esimese päeva tempel on kasutusel Tartus Kvartali keskuse postkontoris. Geenivaramu mark jätkab Eesti-teemalist sarja, tuues fookusesse geneetika. Jaan Saare kujundatud margil on kasutatud UV-värvikihiga kaksikheeliksi sümbolit, et rõhutada tippteaduse v Vaata lähemalt ›
0
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Kevadine päike, vihm ja soojus sulatavad jääd kiirelt. Jääolud võivad veekoguti olla väga erinevad ning muutuda väga kiiresti. Enne veekogule minemist tuleb hinnata olukorda kriitiliselt, kontrollida jääkaarti ning veenduda ka ise, et jää on piisavalt paks. Kaasa tuleb võtta vahendid oma ohutuse tagamiseks. Viimaste nädalate jooksul on päästjaid saanud ka teateid inimestest, kes on läbi jää vajunud või jääpangale lõksu jäänud. Näiteks 7. märtsi õhtul... Vaata lähemalt ›
0
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Vabariigi Valitsus kinnitas eile, 12. märtsil eelnõu, mille järgi tõuseb alates 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,3 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 817-lt eurolt 860 eurole. Rahvapension tõuseb 414 eurole kuus. Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Statistikaameti andmetel tõusid 2025. aastal hinnad 4,8 protsenti ja keskmine vanaduspension suureneb üle viie protsendi ehk veidi kiiremini Vaata lähemalt ›
0
Eesti äpp testib esmakordselt heliga ohuteavituse saatmist. Foto: Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) testib esmaspäeval, 16. märtsil koostöös Päästeameti ja Naiskodukaitsega ajavahemikus 10.00-16.00 Eesti äpi ja “Ole valmis!” mobiilirakenduste kaudu heliga testteavitusi. Testimine on vajalik, et veenduda tehtud arenduste toimimises ning valmistuda 18. märtsil toimuvaks üleriigiliseks ohuteavitussüsteemi testimiseks. Ohuteavituse saamiseks peab Eesti äpp olema mobiiltelefoni alla l Vaata lähemalt ›
0
Peeter Simm. Foto: Andres Keil PEETER SIMM 24. veebruar 1953 – 12. märts 2026 Eesti filmimaailm on kaotanud ühe oma olulisema looja – 12. märtsil lahkus meie seast filmirežissöör Peeter Simm, kelle looming on jätnud sügava ja kestva jälje Eesti filmikunsti. Peeter Simm sündis 24. veebruaril 1953. aastal Kiviõli tööstuslinnas. Juba 15-aastaselt lahkus ta kodust, et õppida kuulsa Nõo keskkooli füüsikakallakuga klassis. 1976. aastal lõpetas ta cum laude Moskva Üleliidulise... Vaata lähemalt ›
0
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Põlvamaa 13. märtsil kell 5.57 sõitis Põlva vallas Vastse-Kuuste alevikus Asu järve ääres liikunud auto libeduse tõttu teelt välja, järvejääle. Päästjad vintsisid kaldast umbes 40m kaugusel olnud sõiduki tagasi kaldale. Inimesed viga ei saanud. Tartumaa 12. märtsil kell 20.13 juhtus Elva vallas Rebaste külas liiklusõnnetus, kus sõiduk sõitis kraavi ja peatus osaliselt võsas. Inimesed vigastada ei saanud. Päästjad eemaldasid sõidukil süttimisohu ning puhastasi Vaata lähemalt ›
0
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Põlva valla territooriumil Vana-Koiola ja Mooste ümbruses toimub ajavahemikul 16.–31. märts kaitseväe allüksuste väljaõpe. Väljaõppe läbiviimisel kasutatakse ka imitatsioonivahendeid, mille kasutamisel järgitakse rangelt ohutustehnika eeskirju. Imitatsioonivahendeid kasutatakse ajavahemikul 07.00–23.00. Õppuste raames ei saa alati välistada ka kahjusid, mis võivad tekkida harjutuste raames. Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi e Vaata lähemalt ›
0
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Kevade saabudes jõuab tänavatele taas rohkem elektritõukerattaid ja teisi kergliikureid. Uue hooaja eel kutsub Transpordiamet läbima vastvalminud elektritõukeratta baaskoolituse e-kursust, mis aitab värskendada teadmisi liiklusreeglitest, ohuolukordadest ja ohutu sõidu põhimõtetest. Kergliikurid on linnakeskkonnas kujunenud tavapäraseks ja laialt levinud liikumisviisiks, kuid nende kasutuse kasvuga on kasvanud ka õnnetuste arv. 2024. aastal juhtus kergliikurite Vaata lähemalt ›
0
Võrumaa Arenduskeskus sai rahastuse ka kahele Interreg Kesk-Läänemere programmi projektile. Esimene neist toetab alustavaid aiandustootjaid üleminekul mahedatele ja teistele taastavatele põllumajandustavadele, tootmistegevuse uuendamisel ning turuulatuse laiendamisel. Teine projekt aitab muuta haridusasutuste toidu veelgi maitsvamaks ja tervislikumaks, sidudes selle harivate tegevustega. „On väga hea meel tõdeda, et meie maakonna aastatepikkused mahealased tegevused – tänu millele saime „Euroopa Liidu m Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Põllumajandus | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 07:31
Viimane uuendus: 07:28.
Uudiste reiting uuendatud: 07:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)