28 koht 2
Miks sotsiaaldemokraat Olaf Scholz ühtäkki Vladimir Putinile helistas? Miks sotsiaaldemokraat Katri Raik Narvas hirmsasti Mihhail Stalnuhhiniga koostööd teha tahab? Miks sotside reiting langeb ja Keskerakonnal tõuseb? Nendel teemadel arutlevad saates “Keskhommik” Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ja saatejuht Janek Mäggi.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Kesknädal
Lihavõttõpühä umma mu seen kõgõ tekütänü esieräliidsi mõttit. Periselt um kurb, ku kiäki risti lüvväs ja tõsõ tollõ pääle pidutsõsõ ja hinnäst häste tundva. Pühäkuan tulõt’ pastoriherrä miilde, et palmipuiõpühäl, säidse päivä inne toda kurba sündmüst, tull’ Jeesus Kristus Jeruusalemma ja inemise võtiva tedä suuri juubõlduisi ja hõiskamiisiga vasta, et pästjä um tulnu. Ja kõgõst nätäl ildampa oll’ tuusama rahvamass nii är süändünü, et käskse pästjä risti lüvvä. Siist tulõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
7. lehekuul loetas Sännä kultuurimõisan jäl Adsoni Arturi avvus võrokeelist luulõt. Umakeelidse luulõ ettekandmisõ mõtõ um suurt võro luulõtajat miilde tulõta ja tõisigi kiränige võrokeelist loomingut lugõma härgütä. Luulõpääväst oodõtas ossa võtma latsiaialatsi ja opilaisi kooni gümnäsisteni vällä. Egä lugõja kand ette üte pala – Adsoni Arturi vai mõnõ tõõsõ kirotaja võrokeelidse luulõtusõ. Lugõmisõ pikkus võissi jäiä nelä minodi sisse. Osavõtust tulõ teedä anda Võro instituuti Rõõmusossa Triinulõ (triin. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nigu egä kevväi, lei minevä puulpäävä peet Võhandu maraton mi kandi elo kõrralikult kiimä. Ütes pääväs teivä mitmõl puul uma ussõ vallalõ söögitegijä, et maratonirahvalõ üteneläjile kihäkinnütüst pakku. Pildi pääl om kuulutustahvli, miä kuts rahvast Leevil supitelgi mano. UL Kuulutustahvli Leevil. Rahmani Jani pilt Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Keväjälaatu peetäs Vana-Koiola rahvamaja man pühäpäävä, 26. mahlakuul kellä 10–14. Laadu päält või löüdä käsitüüd, keraamikat, luudustuutit, talo- ja aiakaupa. Kell 13 om uuta kontsõrti, vallalõ om kogokunna kodokohvik. UL Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pühäpäävä, 26. mahlakuul kell 11 peetäs Kanepi rahvamajan Kanepi kihlkunna latsi laulupäivä «Keväjä tsirgukõnõ». Üles astva umakandi kogõnu laululatsõ ja peris alostaja kah. Laulupääväle om küllä uuta ka tunnõtut latsilauluperet Lolala. UL Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Om pühäpäiv, 12. mahlakuu ja paistus päiv, kuigi tuulõkõnõ kah puhk. Olõ Osolan ja kõnni uma vana põhikooli poolõ. Kooli staadioni pääl pidi olõma kettägolfi-koolitus, midä vidä maailmameistri Läti Kristin. Ega ma väega suur taldrõgupildmise huvilinõ olõki-i, a ku sääne kuulsus kodo küle ala tulõ, sis tuud piät nägemä. Jõvva tsipa inne keskpääväst alostusõaigu. Mõni minot oodõtas, et ildasjääjä kah õigõlõ paika jõudnu. Uutmalda hulga inemiisi om kokko tulnu, nii... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Väega hirmsa uudis tull’: Põltsamaa sinebi tegemine lõpõtõdas är. Sõnnost tulõ õkva puudus. Põltsamaa sinep om jo üts osa mi elost. Taa om mi uma mekk, midägi säänest, minka üten Eesti rahvas üles om kasunu, kõik elo timäga kuun elänü. Kujota ette: võtat hapnõkapstasupi seest läbikasunu lihatükü vällä, säet leevämuro pääle, a sis äkki… olõ-i õigõt sinepit pääle panda! Proovit Soomõ makõt, purgi seest määnestki terälist ja vast midägi viil,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seol nimel om Eestin 23 kandjat. Nimi tegüsi kolmõn paigan, a päämidselt om edesi lännü üts kolmõst, Kanepi kihlkunnan pant nimi. Kanepin pandsõ opõtaja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mõisa Karba Viidriki perrele, Kürvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmõlõ perräjäänüle tütrele. Nimä olli kõik Hino Mihkli latsõ. Sama nime saiva ka Mihkli vele Mõtsahoitja Jaani läsk ni latsõ. Ku kaia, mille just nimi Algus, sõs Kanepi personaalraamatun 1804–1810... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
„Remmelgas ja paju annavad õietolmu ja sooja ilmaga juba ka nektarit, varem õitsejatest sarapuu, lepp ning igasugused koduaias õitsevad sibullilled ja krookused,“ sõnas Olustvere teenindus- ja ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Autode arv kasvab kõikjal ja ka meil Viljandis. Ei aita ussi- ega püssirohi – nende kuramustega võitlemisel pole abi autovaba elu propageerimisest ega muust. Kerkivatel kütusehindadel ehk mingisugune mõju on, ent ilmselt mitte kuigi suur. Nii et parkimiskohad on küsimus, millega peame tegelema. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Viljandimaa koolijuhid otsivad õpetajaid tulevaks õppeaastaks, kuid veel suurem mure terendab järgmistel aastatel, kui pensioniikka jõuab suur osa kogenud pedagoogidest. Kõige raskem on leida õpetajaid võtmeainetes, nagu eesti keel, matemaatika ja loodusained. Väikestes maakoolides teeb olukorra keeruliseks see, et sageli pole võimalik pakkuda täiskoormust. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Käve Tartu II keskkoolin. Kolhoosnikest vanempa sai meile läbi hädä söögikraami ja sällärõiva lupa. Vanempide klasse rahvas olli hendäle maal pidusid kõrraldõn sõiduraha tiinnü. Meil oll’ muusigakoolin opnu Larissa umba hää kõrraldaja. Meid oll’ kokku 25, mis tuu sis kamba pääle üts iiskava kokku säädi ja är oppi om. Ja läts’ tüüs! Kava sai mõistmisõ perrä tettü, teksti, sõna ja noodi otsitu. Larissa pere, kel oll’ Tähe uulitsan korter ja... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Räpinä kandi Zerno ökotalo vanapernaanõ KOKMANNI-KONSAPI TIIA om valmis saanu raamadu «Muhe sahver», kon om är trükit 88 tsipa kiiksuga kirja pantut lühküt nal’alist hoidussõretsepti. Uuri perrä, kuis raamat valmis sai ja midä autor täämbädse ao elost arvas. * * * Kuis Sul tekkü huvi naada hoidussit tegemä? 2010. aasta paiku tull’ Maalehe hoidussõkonkurss, saadi sinnä uma mõrksa pihlõmoosi «Pihlakapaitus» ja võitsõ tuuga konkursi är. Tuust saigi huugu ja naksi... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ku ilma pite ümbre hulgit, jääs iks midägi säänest silmä, miä kodokandin kah olla võinu. Moldovan trehvsi säändse vahva kiigutsõõri pääle. Tuu oll’ õkva latsi mänguplatsi kõrval, et imä-esä saanu rahumeelen telefonin kiiku, ku latsõ köüdsi pite turnva. Õkva tull’ mõtõ, et sääne tsõõri kujuga kiiguplats sünnüssi väega häste Võro liina! Ja viil: Võro om latsisõbõr liin. Väega vahvat latsisõbõr olõmist näie ma Ukrainan, kon egän bendsujaaman oll’ kempsun suurõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Koorilauluhuviliidsil om ligembäl aol võimalus mi kandin kattõ hääd koorikontsõrti kullõlda. 28. mahlakuul and Põlva kultuurikeskusõn uma tegotsõmisõ 40. aastapäävä kontsõrdi segäkuur Kevadised Hetked, 3. lehekuul pidä kontsõrdiga Võrol Kandlõ kultuurimajan umma 35. sünnüpäivä segäkuur Hilaro. Põlva segäkoori Kevadised Hetked dirigent Tammeoro Saidi kuts kõiki huviliidsi tulõva tõsõpäävä kontsõrdilõ. «Laulami ette kõik lemmiklaulu, miä lauljil seo 40 aasta joosul olnu omma,» lupa tä. Tammeorg löüd, et 40aas Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1.–2. lehekuul tulõva Võro vallan vallalidsõ turismipäävä, miä tähendäs, et mitmõ turismiettevõtja kutsva küllä ummi tegemiisi kaema: pakutas giidituurõ, lühkeisi tsõõrikäüke, tüütarri, maitsõelämüisi ja esieräliidsi ettevõtmiisi, midä egä päiv pruuki ei saa. Kõrraldaja lupasõ võimaluisi saia kokko köütvide inemiisiga, nätä põnõvit paiku ja saia niimuudu umast kodokandist inämb teedä. Tegemiisi pakutas nii seltskundõlõ-sõbrulõ ku ka vanõmbilõ latsiga, kosutust nii üümaja otsjilõ ku tühä kõtuga rändäjile. K Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kuuldusõ, et kunstmudso vai AI võtt kõgõ mi egäpääväelo uma kontrolli ala, om mu meelest iks katõ otsaga asi. Ütelt puult om hää ja mukav. Ku esi ei mõista määnest ülesannõt vai probleemi lahenda, sis annat AI-lõ hädä lõugu vaihõlõ ja vastus saagi valmis. Esiasi om, määne tuu vastus tulõ, kas toda usku ja elon tarvita kah saa. Om kuulda mitmõsugutsit arvamiisi. AI või tark olla ja lahendusõ löüdmises tsihi... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Unõhta ikäv olõküpär! MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü esindüspoodin om vallalõ näütüs, kon näet suvõmoodu õigõt korgust – heegeldedüid kübärit, miä pandva pääd käändmä ja pääd katma. Neo kübärä omma esimuudu, selle et omma puhtani käsitüü. Seo om aiglanõ muud uman ehtsän vormin. Kübärä omma näütüsel välän lehekuu tõsõ nädälini. Näütüsetarõ om valla iispääväst riidini kellä 10–15. Kotus om Keskliina kooli hoovi pääl Vabadusõ 12/2 Võrol. MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü Heegeldedü kübärä näütüsel.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Globaalses piimanduses nihkub fookus suurema lisandväärtusega toodetele, samal ajal kui turu tasakaal muutub hapramaks. Eesti piimatoodang kasvab ja kvaliteet paraneb, kuid hinnas jäädakse endiselt ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kesknädal
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga samale tasemele ning võrreldes 2025. aasta sama kuuga tõusis 3,6 protsenti; eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad 3,4 protsenti ja teenused 3,8 protsenti kallimad. Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile.... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis riigikontrolörile pöördumise, milles palub anda hinnang Eesti Energia otsusele müüa riigi 30 aasta põlevkivivaru kaevandamisõigus ilma avaliku arutelu ja ametliku tehingu hinda avalikustamata erafirmale. “Keskerakonna hinnangul on tegemist strateegiliselt kahjuliku otsusega, mille puhul on põhjendatud kahtlused nii põhiseaduslike põhimõtete järgimise, läbipaistvuse kui ka riigi vara tegeliku väärtuse kaitse osas.... Vaata lähemalt ›
0
Aasta alguse külma talvega kaasnenud kõrged energiahinnad ning märtsis Pärsia lahe ääres lahvatanud konfliktist tingitud kütusehindade tõus on jätnud Eesti inimeste majanduslikule enesetundele selge jälje – värske Luminori tellitud küsitluse järgi on 42 protsendi Eesti inimeste sõnul nende majanduslik olukord viimase kolme kuu jooksul halvenenud ning vaid 15 protsendi sõnul on olukord muutunud paremaks. Märtsi... Vaata lähemalt ›
0
Eesti inimestel jagub järjest vähem raha heategevuseks, viie aastaga on Ülemiste keskuses haigete laste, looduse ja kodutute loomade heaks annetatud raha hulk vähenenud kolm korda. Kui 2021. aastal kogunes Ülemiste keskuse annetuskastidesse pisut üle 7300 euro, siis 2025. aasta jooksul kahanes see hulk 2863 euroni, millest ligi 1200 jäeti sularahana ja ligi 1600 kaardimaksetena. Kuna... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis riigikontrolörile pöördumise, milles palub anda hinnang Eesti Energia otsusele müüa riigi 30 aasta põlevkivivaru kaevandamisõigus ilma avaliku arutelu ja ametlikku tehingu hinda avalikustamata erafirmale. Sellele teemale keskendusid Mihhail Kõlvart ja Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart ka saates “Keskhommik”. “Keskerakonna hinnangul on tegemist strateegiliselt kahjuliku otsusega, mille puhul on... Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütleb nädala ülevaates, et Ungari uus peaminister Peter Magyar on konservatiivsete vaadetega poliitik, kes on huvitatud sisukamast koostööst Euroopa Liiduga ja kellel on kindel seisukoht Venemaa osas, kuid kindlasti ei kujune Ungarist sotsiaalliberaalne riik. “Suure tõenäosusega ei hakka Ungari vastu võtma islami immigrante ega korraldama LGBT paraade ja tegema vastavat... Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom: “Kuigi Eestis on Euroopa suurim palgalõhe, ei ole valitsus huvitatud selle reguleerimisest seadusega. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) väidab, et piisab selgitustööst, välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) on varem selle poolt hääletanud (nüüd tunnistab, et see oli osa valimiskampaaniast), kuid vahetult enne Riigikogu valimisi on vaja olla suurfirmadele meele... Vaata lähemalt ›
0
Valitsuse soov lükata Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi rakendamine kahe aasta võrra edasi tähendab ametiühingute hinnangul töötajate diskrimineerimise jätkumist. Direktiivi jõustumine 7. juunil ei tooks ametiühingute hinnangul kaasa ülemäärast bürokraatia kasvu ettevõtjatele, küll aga annaks töötajatele senisest paremad võimalused palgaebavõrdsust märgata ja sellele töökohal reageerida. Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütles, et praegu on liiga... Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, keda on 9250 võrra vähem kui aasta varem, sealjuures langes rahvaarv teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest. Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.04.2026 00:20
Viimane uuendus: 00:14.
Uudiste reiting uuendatud: 00:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)