Kui Eesti meedias räägiti naiste võimalikust ajateenistusest, keskendus arutelu riigikaitse tulevikule. Vene meedias muutus sama teema aga kiiresti looks sündimusest, meeste puudusest ja kahanevast mobilisatsiooniressursist. Vaadates kõrvuti lugusid demograafiast, koolidest ja riigikaitsest, hakkab välja joonistuma järjekindel narratiiv Eestist kui riigist, mis olevat kaotamas oma inimesi, elujõudu ja tulevikku. Vaata lähemalt ›
0
Maikuu pildimängu vastuse leidmisel tehisarust abi pole, mõistatuse lahendab tavaline pildiotsing. translate Vaata lähemalt ›
0
Sel kuul pakume mõistatamiseks fotot, mille juures tuleb kindlaks teha selle pildistamise koht. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa ei panusta enam ainult propagandasse, vaid ehitab terviklikku mõjutustaristut. Rekordiline välispropaganda rahastus, „kaasmaalaste” võrgustikud, digitaalsed teenusplatvormid ja noortele suunatud väärtusprogrammid näitavad, kuidas mõju liigub üha rohkem organisatsioonide, kogukondade ja tehnoloogiliste süsteemide kaudu. Vaata lähemalt ›
0
Kuna Ukraina droonid jõuavad järjest sagedamini Moskva äärelinnadeni, sünnib Kremli õhutõrjeväidete ja venelaste tegeliku kogemuse vahele paljastav meemikultuur. Vaata lähemalt ›
0
Viimaste nädalate Vene droonilood ei räägi enam ainult õhuruumi rikkumistest või eksinud lennumasinatest. Üha sagedamini kujutatakse Balti riike ruumina, mis saab nüüd oma „russofoobia“ eest karistada. Droonidest on saanud propagandas moraalse õppetunni tööriistad, mille kaudu kirjeldatakse Euroopa nõrkust, kontrolli kadumist ja sõja jõudmist nende ühiskondade kohale, kes on valinud Ukraina toetamise. Vaata lähemalt ›
0
Narva ei ole enam ainult piir linnade vahel. Narvast on saanud lava. Igal kevadel kordub peaaegu sama stseen. Narva jõe vastaskaldal kõlab muusika, lehvivad lipud, ekraanidel jooksevad sõjavõidu sümbolid ja valjuhäälditest kostavad sõnumid, mis on suunatud üle piiri. Eesti poolel kogunevad inimesed jõepromenaadile toimuvat vaatama. Kohale sõidavad ajakirjanikud, telekaamerad ja fotograafid. Mõne tunni pärast ilmuvad samad kaadrid BBC-s, Reutersis, Saksa teleuudistes ja sotsiaalmeedias. Sageli räägitakse sel Vaata lähemalt ›
0
Anna-Maria Vaskovskaja, Eesti Rahvusraamatukogu Joseph P. Forgasi toimetatud kogumik The Psychology of False Beliefs: Collective Delusions and Conspiracy Theories algab ebamugavast, kuid vajalikust eeldusest: inimene ei ole loomupäraselt tõeotsingu masin. Meile meeldib mõelda endast kui ratsionaalsetest otsustajatest, kes parandavad oma seisukohti siis, kui ilmuvad paremad tõendid. Avalik elu pakub sellele lihtsale enesepildile pidevalt vastunäiteid: poliitilised vastasseisud, pandeemia ajal levinud vandenõ Vaata lähemalt ›
0
Aprill oli märtsiga võrreldes rahulikum kuu, kuid Eesti jäi rahvusvahelises meedias jätkuvalt tugevalt seotud NATO idatiiva julgeoleku, Venemaa hübriidtegevuse ning USA ja Euroopa liitlaste omavaheliste pingetega. Kui märtsis tõid tähelepanu Eesti õhuruumi sattunud Ukraina droonid, siis aprillis hakkasid nende ümber tekkinud narratiivid elama juba omaette elu. Droonid ei kadunud kuhugi Kuigi märtsi „Auvere juhtumiga“ võrreldavat tähelepanu enam ei olnud, jätkusid aprillis lood Ukraina droonidest ja Balti ri Vaata lähemalt ›
0
Propaganda ei kao kuhugi, aga see ei näe enam välja nagu propaganda. See võib olla kuju tänavanurgal, nali sotsiaalmeedias või animatsioon, mis levib kiiremini kui ükski pressiteade. Vaata lähemalt ›
0
Narva ümber koondub mitu eri käsitlust, milles üksik detail muutub üldiseks järelduseks. Ekskursioonidest tehakse märk „igatsusest“, kuigi esitatud näited ise sellist pilti ei toeta. Vaata lähemalt ›
0
Kosmosefotodel näha olevad maapinna osad on tuvastatavad iseloomuliku kuju järgi, kui pöörata võrdluseks kasutatud maakaarti. Tehisaru veel mõlemat pilti ära tunda ei suuda. Vaata lähemalt ›
0
Üks lause presidendi intervjuust jõudis mõne päevaga täiesti uude tähendusse. See, mis algselt oli hinnang 2022. aasta sündmustele, kujunes vene meedias looks Euroopa eksimusest ja vajadusest Venemaaga läbi rääkida. Ka hilisem selgitus ei muutnud seda pilti, vaid tõlgendati samas võtmes edasi. Vaata lähemalt ›
0
Kas suudad tuvastada maapinna osad, mis paistavad kahel Artemis II missioonil tehtud kujutisel planeedist Maa? Vaata lähemalt ›
0
Viimastel päevadel on Venemaa meedias ilmunud ridamisi lugusid, mis kujutavad Eestit korraga nii ohtliku ründebaasi kui ka liitlaste poolt hüljatud riigina. Droonid, relvatehas, USA relvaabi ja kirikuteema ei ole eraldiseisvad uudised, vaid omavahel põimuvad narratiivid, mille eesmärk ei ole loogiline tervik, vaid mõju. Vaata lähemalt ›
0
FIMI ei ole üksik valeuudis, vaid muster. Koordineeritud tegevus, mille eesmärk on sekkuda teise riigi infovälja ja kujundada sealset avalikku arvamust. Vaata lähemalt ›
0
Märtsi inforuum näitas taas, kui kiiresti võivad väikesed või kunstlikult võimendatud teemad kasvada julgeoleku, identiteedi ja usalduse küsimuseks. Eesti suunalises mõjutustegevuses joonistus eriti selgelt välja muster, kus üksikuid sündmusi, sotsiaalmeediakontosid ja emotsionaalseid väiteid kasutatakse palju suurema loo ehitamiseks: justkui oleks Eesti ebastabiilne, sisemiselt lõhestunud ja ise ohu allikas. Levima pandi narratiiv, mis kujutab Eestit ebastabiilse, sisemiselt lõhestunud riigi ja potentsiaal Vaata lähemalt ›
0
Venemaa meediaruumi ilmusid „Eesti ajakirjanikud“, kes olevat leidnud Ukraina droonide stardikohad. Lähemal kontrollimisel selgub, et nende taga on tuttavad propagandategelased ning „tõendid“ taanduvad oletustele ja juba olemasoleva narratiivi kordamisele. Vaata lähemalt ›
0
„Eestit läbiva rohelise koridori“ narratiiv ehitati üles tundidega. Seejärel jätkusid nii droonijuhtumid kui ka need, kes seda narratiivi edasi kandsid. Analüüsi teises osas vaatleb Propastop, kes seda võimendasid ja kuidas see edasi arenes. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina droon, mis oli suunatud Venemaa naftaterminali pihta, tabas hoopis Eesti elektrijaama korstnat. Mõne tunni jooksul muudeti see juhuslik juhtum „tõendiks“ NATO teadlikust kaasosalususest. Nii ehitati üles „rohelise koridori“ narratiiv. Kes selle lõid ja miks see siiani töötab? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Telegram
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.06.2026 08:45
Viimane uuendus: 08:44.
Uudiste reiting uuendatud: 08:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)