Lääne reisiblogijate videod Venemaalt näitavad täis poeriiuleid, rahulikke tänavaid ja toimivat argielu. Kuid kui need kaadrid jõuavad riiklikku meediasse ja sotsiaalvõrgustikesse, muutuvad need osaks laiemast narratiivist: sanktsioonid ei tööta ja Lääs liialdab. Kuidas visuaalne „normaalsus“ infosõjas toimib? Vaata lähemalt ›
0
Kui Таллиннцы vaikseks jäi, ei rahunenud Eesti venekeelne Facebook maha. See killustus väiksemateks sõlmpunktideks, mida käivitab sama kütus: pahameel, naeruvääristamine ja kommentaariumis üles köetud viha. Vaata lähemalt ›
0
Kas oskad märgata sõnumites kahtlasi detaile, mis viitavad pahatahtlikule saatjale? Vaata lähemalt ›
0
Kümne aastaga on Propastop kasvanud vabatahtlikust blogist andmepõhiseks monitooringuplatvormiks. Oleme kaardistanud mõjutustegevuse mustreid, loonud Propamoni, seisnud kohtus oma analüüsi eest ning jälginud Kremli propagandakanalite piiramise mõju. Mis on selle ajaga muutunud ja mis on jäänud samaks? Vaata lähemalt ›
0
Venemaa meedias räägitakse Balti tudengite arvu kasvust Venemaa ülikoolides. Tegelik muutus on 17 inimest, kuid sellele antud tähendus on märksa suurem kui arv ise. Propamoni koondatud lood näitavad, kuidas statistika ja tõlgendus hakkavad elama eri suurustes. Vaata lähemalt ›
0
Poliitiline propaganda ei tähenda ainult valetamist. Mõju sünnib sageli olemasolevate hoiakute kinnitamisest ja keerulise maailma lihtsustamisest. Kuidas sellist mõjutamist ära tunda? Vaata lähemalt ›
0
Anna-Maria Vaskovskaja, Eesti Rahvusraamatukogu Carla R. Chamberlin on Pennsylvania State University Abington College’i rakenduslingvistika ja kommunikatsiooni õppejõud. Tema õpetamis- ja uurimistöö keskendub teise keele õppimisele ja õpetamisele uue meedia keskkondades ning sellele, kuidas keel ja meedia kujundavad identiteete ja hoiakuid, sh arusaamu kakskeelsusest ja keelepoliitikast. Chamberlini raamat Media Work: Language Teaching Through Media Literacy püüab näidata, kuidas meediapädevus saab olla kee Vaata lähemalt ›
0
Telegram on ühtaegu desinformatsiooni võimendi, küberkuritegevuse tööriist ja autoritaarsele võimule ebamugav platvorm. Propastop vaatab lähemalt, miks. Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris kujundasid Eestit puudutavat välismeediapilti USA sisepoliitilised pinged, Gröönimaa ümber tekkinud julgeolekuküsimused ning taas esile kerkinud narratiiv „Narva is next“. Samal ajal jätkus Kremli meediaruumis tuttavate süüdistuste ja pilkava retoorika kordamine, kus Eesti kujutati NATO provokatsioonide osana ja Lääne sisemise lõhestumise näitena. Vaata lähemalt ›
2
3. veebruaril avaldas Kremli-meelne meedia loo, mis väitis, et sõja korral algaks Eestis nälg juba nädala jooksul. Tegemist ei ole eraldiseisva hirmuloo, vaid osaga laiemast narratiivist, kus energiahinnad, toimetulek ja kriisivalmidus seotakse Eesti ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikide väidetava allakäiguga. Propastop vaatab, miks selliseid lugusid avaldatakse ja mida neist järeldada. Vaata lähemalt ›
0
Uus Euroopa Liidu rahastatud uuring kaardistas, kuidas kuus suurt keelemudelit vastavad Ukraina sõda puudutavatele küsimustele kolmes keeles. Tulemused näitavad selget keelepõhist kallutatust: vene keeles on propaganda ja eksitused märgatavalt sagedasemad. Vaata lähemalt ›
0
Pane proovile oma detektiivioskused ning tõesta, kas tegemist on õige postitusega või aetakse somes vaatajatele kägu? Vaata lähemalt ›
26
2025. aasta teisel poolel kordas Venemaa meedia samu Eesti nimesid ja samu „Balti provokatsiooni“ lugusid. Eesti oli kord agressiivne, kord lagunev, kuid tegelaste ring ei muutunud. Need on kümme eestlast, keda Venemaa väljaanded kõige sagedamini esile tõstsid, ja võtted, millega seda narratiivi hoiti. Vaata lähemalt ›
2
Kristiina Kaju,Eesti Rahvusraamatukogu Trolling democracy : how trolls distort digital discourse Autorid: J. Benjamin Taylor ja Sean Richey “Trolling democracy : how trolls distort digital discourse” käsitleb üht tänapäeva digiajastu keerulisemat ja samas ühiskonnale mõjusat nähtust – internetitrolle ja nende mõju demokraatiale. Autorid, kes on mõlemad poliitikateaduse eksperdid, analüüsivad põhjalikult, kuidas trollimine kahjustab konstruktiivset veebipõhist arutelu, mõjutab demokraatlikke protsesse ja s Vaata lähemalt ›
0
2025. aastal sattus Eesti annetuste kogumisega tegelev vabatahtlik Triinu Perve Venemaa propaganda sihtmärgiks. Teda ründas muu hulgas Telegrami kanal Two Majors (1,3 miljonit jälgijat) ning tema nimi ilmus ka Venemaa koostatud nimekirjas „Ukrainat abistavad välismaalased“. Vestlesime Triinu Pervega ning intervjuust kujunes 2025. aasta loetuim lugu. Hiljem pälvis ta ka tunnustuse Missiooniinimene 2025, mille andis talle üle Eesti president Alar Karis. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa infosõda Gröönimaa ümber ei ole juhuslik. See analüüs näitab, kuidas Kremli narratiivid lõhestavad liitlasi, õõnestavad heidutust ja normaliseerivad jõuõigust. Vaata lähemalt ›
0
Eesti on väike keeleruum ja kõike olulist ei tõlgita alati eesti keelde. Õnneks ei pea maailmas toimuvaga kursis olemiseks valdama mitut keelt kõrgtasemel. Kaasaegsed brauserid ja nutiseadmed oskavad teksti automaatselt tõlkida ning teevad seda piisavalt hästi, et sisust aru saada ja ise otsustada, mis on oluline. Vaata lähemalt ›
0
Detsembris joonistus Eesti kuvandist kaks paralleelset pilti. Lääne meedias ettevaatlik analüüs, Kremli inforuumis hirm, süüdistused ja absurd. Sama kuu, samad sündmused, täiesti erinevad lood. Vaata lähemalt ›
0
2026. aasta toob propagandistidele palju liikumist, segadust ja ootamatuid võimalusi. Mõned saavad süüdistada tähti, teised algoritme, kolmandad Lääne moraali. Siin on kaksteist tüüpi, kelle „tähed“ uuel aastal eriti eredalt või ohtlikult säravad. Vaatame, mida tähed lubavad neile, kes painutavad tegelikkust. Narratiivisepp Narratiivisepp on inimene, kes ei valeta otseselt, vaid jutustab. Ta valib loo, jätab mõned faktid kõrvale ja seob ülejäänud emotsionaalselt köitvaks tervikuks. Tema tugevus pole info, v Vaata lähemalt ›
35
Endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem hoiatas septembris antud intervjuus Venemaa alahindamise eest ning kirjeldas Venemaa edusamme infosõjas lääne vastu. Samas tunnustas kindral Herem Ukraina tööd kaitsetahte hoidmisel: „Täisväärtuslikku, et mitte öelda “läänelikku elu” püütakse edasi elada. Prügi koristatakse isegi Kramatorskis ja Hersonis. Kõige sellega tõstetakse end kasvõi visuaalselt kõrgemale agressorist ja demonstreeritakse oma elulaadi eeliseid võrreldes Venemaa omaga.“ Vaata lähemalt ›
43
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Sirp
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.03.2026 00:12
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)