Kristiina KajuEesti Rahvusraamatukogu See raamat räägib masinast, mis on loodud sind vihale ajama. Sellise lausega alustab autor raamatut „Outrage machine: how tech amplifies discontent, disrupts democracy – and what we can do about it“. Ajakirjanik Tobias Rose-Stockwell uurib ja kirjeldab, kuidas tänapäeva sotsiaalmeedia kujundab märkamatult seda, kuidas inimesed mõtlevad, suhtlevad ja maailma tajuvad. Alustuseks kirjeldab autor telefone, arvuteid, nutiseadmeid kui kaste, mida me näeme ärgates ja enne maga Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalmeedias levivad kontod, mis kujutavad Narvat eraldi poliitilise üksusena ning räägivad nn Narva Rahvavabariigi loomisest. Telegramis, VKontaktes ja TikTokis levivad postitused kasutavad militaarset sümboolikat, territoriaalseid kaarte ja autonoomia narratiivi, mis meenutab Ida-Ukrainas kasutatud „rahvavabariikide“ propagandat. Vaata lähemalt ›
0
KOOS-liikumisega seotud aktivist Igor Hopp väidab YouTube’i videos, et Eestis on käimas venekeelsete elanike genotsiidi ettevalmistus. Selle tõestamiseks kasutab ta „genotsiidi etappide“ skeemi ja püüab sobitada sinna Eesti poliitikaid alates hallidest passidest kuni haridusreformini. Vaata lähemalt ›
0
Iraani konflikti ajal hakkasid sotsiaalmeedias levima videod, mis näisid näitavat värskeid lahingukaadreid. Tegelikkuses pärinesid mitmed neist videomängudest. Üks klipp kogus üle 4 miljoni vaatamise, teise jagas Texase kuberner Greg Abbott, kolmas levis paroodiakonto kaudu. Kolm juhtumit näitavad, kui lihtsalt võivad mängukaadrid muutuda sotsiaalmeedias „sõjaks“. Vaata lähemalt ›
0
Lääne reisiblogijate videod Venemaalt näitavad täis poeriiuleid, rahulikke tänavaid ja toimivat argielu. Kuid kui need kaadrid jõuavad riiklikku meediasse ja sotsiaalvõrgustikesse, muutuvad need osaks laiemast narratiivist: sanktsioonid ei tööta ja Lääs liialdab. Kuidas visuaalne „normaalsus“ infosõjas toimib? Vaata lähemalt ›
0
Kui Таллиннцы vaikseks jäi, ei rahunenud Eesti venekeelne Facebook maha. See killustus väiksemateks sõlmpunktideks, mida käivitab sama kütus: pahameel, naeruvääristamine ja kommentaariumis üles köetud viha. Vaata lähemalt ›
0
Kas oskad märgata sõnumites kahtlasi detaile, mis viitavad pahatahtlikule saatjale? Vaata lähemalt ›
0
Kümne aastaga on Propastop kasvanud vabatahtlikust blogist andmepõhiseks monitooringuplatvormiks. Oleme kaardistanud mõjutustegevuse mustreid, loonud Propamoni, seisnud kohtus oma analüüsi eest ning jälginud Kremli propagandakanalite piiramise mõju. Mis on selle ajaga muutunud ja mis on jäänud samaks? Vaata lähemalt ›
0
Venemaa meedias räägitakse Balti tudengite arvu kasvust Venemaa ülikoolides. Tegelik muutus on 17 inimest, kuid sellele antud tähendus on märksa suurem kui arv ise. Propamoni koondatud lood näitavad, kuidas statistika ja tõlgendus hakkavad elama eri suurustes. Vaata lähemalt ›
0
Poliitiline propaganda ei tähenda ainult valetamist. Mõju sünnib sageli olemasolevate hoiakute kinnitamisest ja keerulise maailma lihtsustamisest. Kuidas sellist mõjutamist ära tunda? Vaata lähemalt ›
0
Anna-Maria Vaskovskaja, Eesti Rahvusraamatukogu Carla R. Chamberlin on Pennsylvania State University Abington College’i rakenduslingvistika ja kommunikatsiooni õppejõud. Tema õpetamis- ja uurimistöö keskendub teise keele õppimisele ja õpetamisele uue meedia keskkondades ning sellele, kuidas keel ja meedia kujundavad identiteete ja hoiakuid, sh arusaamu kakskeelsusest ja keelepoliitikast. Chamberlini raamat Media Work: Language Teaching Through Media Literacy püüab näidata, kuidas meediapädevus saab olla kee Vaata lähemalt ›
0
Telegram on ühtaegu desinformatsiooni võimendi, küberkuritegevuse tööriist ja autoritaarsele võimule ebamugav platvorm. Propastop vaatab lähemalt, miks. Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris kujundasid Eestit puudutavat välismeediapilti USA sisepoliitilised pinged, Gröönimaa ümber tekkinud julgeolekuküsimused ning taas esile kerkinud narratiiv „Narva is next“. Samal ajal jätkus Kremli meediaruumis tuttavate süüdistuste ja pilkava retoorika kordamine, kus Eesti kujutati NATO provokatsioonide osana ja Lääne sisemise lõhestumise näitena. Vaata lähemalt ›
2
3. veebruaril avaldas Kremli-meelne meedia loo, mis väitis, et sõja korral algaks Eestis nälg juba nädala jooksul. Tegemist ei ole eraldiseisva hirmuloo, vaid osaga laiemast narratiivist, kus energiahinnad, toimetulek ja kriisivalmidus seotakse Eesti ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikide väidetava allakäiguga. Propastop vaatab, miks selliseid lugusid avaldatakse ja mida neist järeldada. Vaata lähemalt ›
0
Uus Euroopa Liidu rahastatud uuring kaardistas, kuidas kuus suurt keelemudelit vastavad Ukraina sõda puudutavatele küsimustele kolmes keeles. Tulemused näitavad selget keelepõhist kallutatust: vene keeles on propaganda ja eksitused märgatavalt sagedasemad. Vaata lähemalt ›
0
Pane proovile oma detektiivioskused ning tõesta, kas tegemist on õige postitusega või aetakse somes vaatajatele kägu? Vaata lähemalt ›
26
2025. aasta teisel poolel kordas Venemaa meedia samu Eesti nimesid ja samu „Balti provokatsiooni“ lugusid. Eesti oli kord agressiivne, kord lagunev, kuid tegelaste ring ei muutunud. Need on kümme eestlast, keda Venemaa väljaanded kõige sagedamini esile tõstsid, ja võtted, millega seda narratiivi hoiti. Vaata lähemalt ›
2
Kristiina Kaju,Eesti Rahvusraamatukogu Trolling democracy : how trolls distort digital discourse Autorid: J. Benjamin Taylor ja Sean Richey “Trolling democracy : how trolls distort digital discourse” käsitleb üht tänapäeva digiajastu keerulisemat ja samas ühiskonnale mõjusat nähtust – internetitrolle ja nende mõju demokraatiale. Autorid, kes on mõlemad poliitikateaduse eksperdid, analüüsivad põhjalikult, kuidas trollimine kahjustab konstruktiivset veebipõhist arutelu, mõjutab demokraatlikke protsesse ja s Vaata lähemalt ›
0
2025. aastal sattus Eesti annetuste kogumisega tegelev vabatahtlik Triinu Perve Venemaa propaganda sihtmärgiks. Teda ründas muu hulgas Telegrami kanal Two Majors (1,3 miljonit jälgijat) ning tema nimi ilmus ka Venemaa koostatud nimekirjas „Ukrainat abistavad välismaalased“. Vestlesime Triinu Pervega ning intervjuust kujunes 2025. aasta loetuim lugu. Hiljem pälvis ta ka tunnustuse Missiooniinimene 2025, mille andis talle üle Eesti president Alar Karis. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Keila linn
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 01:37
Viimane uuendus: 01:10.
Uudiste reiting uuendatud: 01:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)