Meie ilma on maandunud neoonroosa wolf cut’iga inglilaadne olend, vöö küljes tilbendamas Minecrafti-mõõk ja jalge all vurisemas Zeitgeist’i ununenud tasakaaluliikur. Üle põldude kajab: „Raul siin!” Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe muusikatoimetaja annab melomaanidele soovitusi suvisteks seiklusteks. Eestis tegutses kunagi räppar nimega M.N.D, kelle loomingust suur osa on kahjuks maha võetud. Tõsi, mõned lood leiab netiavarustest üles küll, aga minu isiklik lemmik „Suvi” on jäljetult kadunud. Seal käis reggaeton’i-biit, millele räpiti peale: „Soe, suvi, suits, alko, naised, haigeeee kui hea.” Kui rääkida fenomenist „Eesti suvi”, siis kuidagi on artist suutnud selle aegruumi kinni püüda ja ära destilleerida. Kaheksa sõnaga võ Vaata lähemalt ›
0
Tervislikke valikuid prorpageerivates sõnumites domineerib tihti autoritaarne toon, mis tekitab hirmu, süüd ja häbi. Vaata lähemalt ›
0
Jah, suvi tähendab jäätist ja arbuusi ja ujumist ja logelemist, mida kõike, aga – või ennekõike – ka seda, et viimaks on aega lugeda. Neile, kel pole olnud mahti end kirjandusturul toimuvaga kursis hoida, ulatab taaskord abikäe Müürilehe erakorraline esoteerikatoimetus. Vaata lähemalt ›
0
Baltoscandal 2026 toolis mugavleda ei lasknud, Näha sai oksendamist, karussellihobustel ratsutavaid meelaid mehi, laulda nilbeid ballaade, osaleda klouni juhitud spiritualistlikul seansil ja – iga teatrikülastaja suurim hirm – etendusel, kus polnudki näitlejaid. Vaata lähemalt ›
0
Negatiivsus on vajalik võimule, mitte indiviidile. Lõppeks ei ole isegi katsumuste saabudes mingit kasu aastatepikkuses piinavas ootuses elamisest. Vaata lähemalt ›
0
Mark Alexander Ummelas ja 𝗚Ø𝗞𝟮 räägivad Erdoğani-vastastest protestidest, kuude viisi Abletonis nuppude vajutamisest ja Amon Amarthi kuulamisest Istanbuli metroos. Vaata lähemalt ›
0
KARJU LAURISTIN on Tartu Ülikooli ajakirjandustudengite 2024. aastal algatatud bänd, mis sai nime TÜ emeriitprofessori Marju Lauristini (snd 1940) järgi. Liikmete sõnul oli ta oma iseloomu, ideede ja suhtumisega bändile suureks inspiratsiooniks. Vaata lähemalt ›
0
„Secretly Dangerous” ei tee mitte midagi valesti, kuid see ei tee ka piisavalt õigesti. Vaata lähemalt ›
0
Kas arvutimängud on siis kunst või ei ole? Miks peavad nad oma olemasolu eest võitlema nagu kunagi Mozart, hiljem filmitööstus ja telesarjad? Mänguvaldkonna kõige kriitilisemale küsimusele annab lõpliku vastuse Märten Rattasepp. Vaata lähemalt ›
0
Metsade ümber käiv arutelu on toonud nähtavale, kuidas loodushoiust on kujunenud strateegilise kommunikatsiooni väli, mis omakorda võimendab ebavõrdset häält aruteludes ja mõju otsustele. Samal ajal ei ole elurikkuse kriis kommunikatsiooniprobleem. Kas lahenduseks ongi lihvida sõnumiseadmist, teha rohkem turundust ja palgata üha parem suhtekorraldusbüroo? Vaata lähemalt ›
0
Looduse mälestusmärgid peegeldavad inimese ja looduse suhte ajaloolisi kihistusi, ulatudes loodusest jagusaamise heroiseerimisest ohustatud ja kadunud looduse kaitse ning mälestamiseni. Vaata lähemalt ›
0
20. sajandi keeleteadlased nägid keelt masinavärgina, mille osiseid putitades ja timmides saab süsteemist välja rookida problemaatilised kõrvalekalded. Tänapäevasem vaade näeb keelt aga pigem iseorganiseeruva süsteemina. Ehk tasuks niisiis masina asemel hoopis Valdur Mikita kombel metsale mõelda. Vaata lähemalt ›
0
Inimene osaleb paberi valmistamise protsessis ainult alguses ja lõpus, vahepealsel ajal töötab tehas iseseisvalt, organismina. Ja selle mõtte peal tulebki albumit kuulates mediteerida. Vaata lähemalt ›
0
Masin töötab kahes taktis: vabastab vood ja püüab need uuesti kinni. Kui 1990ndate kultusliku teooriakollektiivi CCRU liige Nick Land kustutab sellest skeemist teise takti, saab kiirendusest ettemääratud saatus, tehnoloogiast lunastus ja inimesest toormaterjal. Vaata lähemalt ›
0
Grete Kaio arvustab Eia Uue raamatut „Eluisu”, mis tabas ootamatult isiklikult ja emotsionaalselt. Vaata lähemalt ›
0
Aigar Vals suudab luua 40 minutiga ebaproportsionaalselt suured helimaailmad, milles leidub nii emotsionaalset rikkust kui ka humoorikat kerglust. Psühhedeelia ja unine vaib garanteeritud. Vaata lähemalt ›
0
Kuidas konverteerida surnud nahkhiired hingamisteede haigusteks? Miks loevad poliitikud inimeste arvamust keskkonnateemadel valesti? Mispärast Eestis kodanikualgatused maha materdatakse? Neil ja paljudel teisetel teemadel vestles professor Laur Kangeriga Peeter Kormašov. Vaata lähemalt ›
0
Olukorras, kus tehisaru on – kas otsesemalt või kaudsemalt, aga igal juhul juba paratamatult – meie kõigi igapäevaellu tunginud, mõjub kainestavalt keelemudelite eesti keelt ja kultuuri puudutavate teadmiste mõõtmine. Miks, kuidas ja kes peaks aga meie oludes pädevat tehisaru arendama? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Lasnamäe Leht
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.07.2026 09:38
Viimane uuendus: 09:34.
Uudiste reiting uuendatud: 09:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
