Märtsi inforuum näitas taas, kui kiiresti võivad väikesed või kunstlikult võimendatud teemad kasvada julgeoleku, identiteedi ja usalduse küsimuseks. Eesti suunalises mõjutustegevuses joonistus eriti selgelt välja muster, kus üksikuid sündmusi, sotsiaalmeediakontosid ja emotsionaalseid väiteid kasutatakse palju suurema loo ehitamiseks: justkui oleks Eesti ebastabiilne, sisemiselt lõhestunud ja ise ohu allikas. Levima pandi narratiiv, mis kujutab Eestit ebastabiilse, sisemiselt lõhestunud riigi ja potentsiaal Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa meediaruumi ilmusid „Eesti ajakirjanikud“, kes olevat leidnud Ukraina droonide stardikohad. Lähemal kontrollimisel selgub, et nende taga on tuttavad propagandategelased ning „tõendid“ taanduvad oletustele ja juba olemasoleva narratiivi kordamisele. Vaata lähemalt ›
0
„Eestit läbiva rohelise koridori“ narratiiv ehitati üles tundidega. Seejärel jätkusid nii droonijuhtumid kui ka need, kes seda narratiivi edasi kandsid. Analüüsi teises osas vaatleb Propastop, kes seda võimendasid ja kuidas see edasi arenes. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina droon, mis oli suunatud Venemaa naftaterminali pihta, tabas hoopis Eesti elektrijaama korstnat. Mõne tunni jooksul muudeti see juhuslik juhtum „tõendiks“ NATO teadlikust kaasosalususest. Nii ehitati üles „rohelise koridori“ narratiiv. Kes selle lõid ja miks see siiani töötab? Vaata lähemalt ›
0
Internet ei kao, vaid muutub kontrollitavaks. Venemaa testib, kui palju võrku saab kinni keerata nii, et see veel toimiks. Vaata lähemalt ›
0
Tehisaru roll sõjapidamises ei seisne otsuste tegemises, vaid nende ettevalmistamises. Küsimus on aga selles, millise info põhjal need otsused kujunevad ja kuidas see info infoväljas tõlgendatakse. Vaata lähemalt ›
0
Iraani konflikti ajal hakkasid levima LEGO-stiilis videod, mis kujutasid sõda mängulises vormis. Tegelikkuses ei olnud need lihtsalt naljaklipid, vaid selge narratiiviga propagandavideod, kus vastaseid kujutati lihtsustatud ja moonutatud kujul ning sündmused pöörati „võiduloooks“. Vaata lähemalt ›
0
Küllap sujus fotograafi leidmine tõrgeteta. Kuidas hästi said aga hakkama aadressi tuvastamisega? Vaata lähemalt ›
0
Kaks küsimust, üks pigem lihtne, teine aga paras pähkel. Liea vastus neile mõlemale. Vaata lähemalt ›
0
Hiina ei püüa Euroopas mõjutada valjult, vaid nähtamatult. Sõnumid levivad „laenatud suude“, infopesu ja varjatud allikate kaudu, sulandudes märkamatult kohaliku arutelu osaks. Vaata lähemalt ›
0
Kui Eestis räägitakse Venemaa mõjust, mõeldakse tavaliselt propagandakanaleid ja infosõda. Palju harvem küsitakse, mida tähendas Venemaa pehme jõud nende noorte jaoks, kes puutusid sellega kokku juba kooliajal, näiteks laagrites, õpilasreisidel või ajaloomäluga seotud üritustel. Tartu Ülikoolis valminud Polina Zelenskaja bakalaureusetöö püüab sellele küsimusele vastata. Uurimus keskendub 2000–2006 sündinud venekeelsetele noortele, kes õppisid Eesti venekeelsetes koolides ajal, mil Venemaa kaasmaalaste polii Vaata lähemalt ›
0
Veebruar tõi Eestiga seotud inforuumi tavapärasest rohkem tähelepanu. Välisluureameti aastaraport jõudis sadadesse välismeedia lugudesse, NATO õppused tõid siia ajakirjanikke üle Euroopa ning mitmed Eesti poliitikute avaldused tekitasid reaktsioone ka Moskvas. Samal ajal kasvas märgatavalt Kremli-meelses ruumis leviv desinformatsioon ja sagenes tehisintellekti kasutamine propagandasisu tootmiseks. Vaata lähemalt ›
0
Propastop on loodud selleks, et jälgida mõjutustegevust inforuumis ning aidata Eesti avalikkusel olla toimuvast teadlik. Informeeritus on parim kaitse mõjutustegevuse vastu. Vaata lähemalt ›
0
Kristiina KajuEesti Rahvusraamatukogu See raamat räägib masinast, mis on loodud sind vihale ajama. Sellise lausega alustab autor raamatut „Outrage machine: how tech amplifies discontent, disrupts democracy – and what we can do about it“. Ajakirjanik Tobias Rose-Stockwell uurib ja kirjeldab, kuidas tänapäeva sotsiaalmeedia kujundab märkamatult seda, kuidas inimesed mõtlevad, suhtlevad ja maailma tajuvad. Alustuseks kirjeldab autor telefone, arvuteid, nutiseadmeid kui kaste, mida me näeme ärgates ja enne maga Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalmeedias levivad kontod, mis kujutavad Narvat eraldi poliitilise üksusena ning räägivad nn Narva Rahvavabariigi loomisest. Telegramis, VKontaktes ja TikTokis levivad postitused kasutavad militaarset sümboolikat, territoriaalseid kaarte ja autonoomia narratiivi, mis meenutab Ida-Ukrainas kasutatud „rahvavabariikide“ propagandat. Vaata lähemalt ›
0
KOOS-liikumisega seotud aktivist Igor Hopp väidab YouTube’i videos, et Eestis on käimas venekeelsete elanike genotsiidi ettevalmistus. Selle tõestamiseks kasutab ta „genotsiidi etappide“ skeemi ja püüab sobitada sinna Eesti poliitikaid alates hallidest passidest kuni haridusreformini. Vaata lähemalt ›
0
Iraani konflikti ajal hakkasid sotsiaalmeedias levima videod, mis näisid näitavat värskeid lahingukaadreid. Tegelikkuses pärinesid mitmed neist videomängudest. Üks klipp kogus üle 4 miljoni vaatamise, teise jagas Texase kuberner Greg Abbott, kolmas levis paroodiakonto kaudu. Kolm juhtumit näitavad, kui lihtsalt võivad mängukaadrid muutuda sotsiaalmeedias „sõjaks“. Vaata lähemalt ›
0
Lääne reisiblogijate videod Venemaalt näitavad täis poeriiuleid, rahulikke tänavaid ja toimivat argielu. Kuid kui need kaadrid jõuavad riiklikku meediasse ja sotsiaalvõrgustikesse, muutuvad need osaks laiemast narratiivist: sanktsioonid ei tööta ja Lääs liialdab. Kuidas visuaalne „normaalsus“ infosõjas toimib? Vaata lähemalt ›
0
Kui Таллиннцы vaikseks jäi, ei rahunenud Eesti venekeelne Facebook maha. See killustus väiksemateks sõlmpunktideks, mida käivitab sama kütus: pahameel, naeruvääristamine ja kommentaariumis üles köetud viha. Vaata lähemalt ›
0
Kas oskad märgata sõnumites kahtlasi detaile, mis viitavad pahatahtlikule saatjale? Vaata lähemalt ›
0
Kümne aastaga on Propastop kasvanud vabatahtlikust blogist andmepõhiseks monitooringuplatvormiks. Oleme kaardistanud mõjutustegevuse mustreid, loonud Propamoni, seisnud kohtus oma analüüsi eest ning jälginud Kremli propagandakanalite piiramise mõju. Mis on selle ajaga muutunud ja mis on jäänud samaks? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.04.2026 07:24
Viimane uuendus: 07:18.
Uudiste reiting uuendatud: 07:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)