Mitmes Venemaa piirkonnas kurdavad lapsevanemad, et isegi heade õpitulemustega noori ei võeta 10. klassi. Samal ajal investeerib riik miljardeid kutseharidusse ja soovib 2028. aastaks koolitada miljon uut oskustöölist. Kas tegemist on üksnes haridusreformiga või märgiga laiematest muutustest Venemaa prioriteetides? Vaata lähemalt ›
0
Kellest räägib Vene meedia, kui jutuks tuleb Eesti, ja miks? Propastop analüüsis 2026. aasta esimesel poolel Vene meedias enim mainitud kümmet Eesti avaliku elu tegelast ning leidis tuttava mustri: nimed muutuvad, kuid rollid jäävad samaks. Eestit kujutatakse vastavalt konkreetse loo vajadustele agressiivse, russofoobse, lõhestunud või ebastabiilse riigina. Vaata lähemalt ›
0
Mitmes Venemaa piirkonnas kurdavad lapsevanemad, et isegi heade õpitulemustega noori ei võeta 10. klassi. Samal ajal investeerib riik miljardeid kutseharidusse ja soovib 2028. aastaks koolitada miljon uut oskustöölist. Kas tegemist on üksnes haridusreformiga või märgiga laiematest muutustest Venemaa prioriteetides? Vaata lähemalt ›
0
Jõgeveste monumendi eemaldamise järel algatatud kriminaalasi ei ole üksik propagandavõte. Venemaa on loonud süsteemi, millega muudab teiste riikide otsused Nõukogude monumentide kohta enda kriminaalõiguse küsimuseks ning kuulutab oma ajalookäsitluse ainsaks seaduslikuks tõeks. Vaata lähemalt ›
0
Paavsti puhvis jope, AI loodud sõjavideod ja automaatselt kirjutatud propagandapostitused. Tehisintellekt on muutnud mõjutussisu loomise kiiremaks ja odavamaks kui kunagi varem. Seda uut nähtust kirjeldab üks sõna – slopaganda. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa väikeste sabotaažiaktide eesmärk ei ole alati suur füüsiline kahju. Hoopis olulisem on poliitiline mõju: panna Euroopa rohkem kartma, rohkem kulutama ja Ukraina toetamisel kõhklema. Vaata lähemalt ›
0
Pealtnäha süütu töökuulutus võib olla esimene samm Venemaa sabotaaživõrgustikku. Kuidas toimub värbamine sotsiaalmeedias ja miks hoiatavad selle eest Euroopa julgeolekuasutused? Vaata lähemalt ›
0
Kuidas värbab Venemaa interneti kaudu tavalisi inimesi sabotaaži toime panema? Leedu IKEA süütamise juhtum näitab, kuidas raha, sotsiaalmeedia ja killustatud ülesanded on kujundanud uue hübriidsõja tööriista – ühekordsed agendid. Vaata lähemalt ›
0
Margus Tsahkna kriitika animasarja „Maša ja karu“ aadressil vallandas Vene meedias kiire vastureaktsiooni. Mõne tunniga ehitati multifilmi ümber mitu erinevat propagandalugu, mille keskmes polnud enam „Maša ja karu“, vaid Eesti. Vaata lähemalt ›
0
Hiina riiklik meedia kujutab Venemaad strateegilise partnerina, kuid sotsiaalmeedias levivad samal ajal ka teravad Venemaa-vastased narratiivid. Ajaloolised territoriaalsed vaidlused, stereotüübid ja Ukraina sõda on kujundanud kuvandi, mis erineb märgatavalt ametlikust retoorikast. Vaata lähemalt ›
0
„Venemaa surus Eesti põlvili,“ ütleb J.J. Green. „Aga nad ei arvestanud sellega, et Eesti tõuseb uuesti jalule. Ja Eesti ei tõusnud lihtsalt püsti, vaid hüppas püsti.“ Greeni hinnangul jõuab Lääs alles nüüd arusaamisele, et Eesti on pidanud ja võitnud seda sõda juba kakskümmend aastat. Vaata lähemalt ›
0
Lisaks pildi tegemise kohale on lahendamiseks antud artiklist võimalik järeldada veelgi fakte. Lahendus näitab, et luureinfot on võimalik kaevata ka süütuna mõjuvatest andmetest. Vaata lähemalt ›
0
Kui palju oskad leida infot Kaitseväe kohta meedias avaldatud artikli põhjal? Kas suudad tuvastada pildi tegemise koha? Vaata lähemalt ›
0
Prantsusmaa uurijad avastasid 13 veebilehest koosneva võrgustiku, mis esitles end sõltumatu meediana, kuid levitas tegelikult Hiina riikliku telekanali CGTN sõnumeid. Uurimine paljastas, kuidas mõjutustegevuses kasutatakse üha enam tehisaru, automatiseeritud sisuloomet ja tavalise uudismeedia vormi. Vaata lähemalt ›
0
„Kõigist kunstidest on meile kõige tähtsam kino“ — Leninile omistatud lause võtab hästi kokku varase bolševistliku arusaama filmi poliitilisest jõust. Alexander Rojavini ja Helen Hafti toimetatud kogumiku "Modern Russian Cinema as a Battleground in Russia’s Information War" käsitleb nüüdisaegset Vene kino infomõju, kultuuripoliitika ja poliitilise kommunikatsiooni ristumiskohas. Vaata lähemalt ›
0
Mais piisas ühest droonist, et Eesti tõuseks maailma pealkirjadesse. Rahvusvahelises meedias põimusid arutelud NATO usaldusväärsusest, Balti riikide julgeolekust ja Venemaa hübriidohtudest. Samal ajal muutus Narva taas sümboliks, mille kaudu räägiti nii Euroopa piiridest kui ka võimalikest konfliktidest. Mida räägivad need lood Eestist ja mida püüab nende kaudu saavutada Venemaa? Vaata lähemalt ›
0
Kui Eesti Riigikohus tunnistas kirikute seaduse muudatused põhiseadusega kooskõlas olevaks, kujunes sama otsus Vene meedias kiiresti looks õigeusu tagakiusamisest. Propastop vaatab, kuidas õigusvaidlusest sai mõne päevaga narratiiv kiriku keelamisest, usuvabaduse piiramisest ja survest õigeusule. Vaata lähemalt ›
0
Kremli narratiivid ei jõua Eesti sotsiaalmeediasse ainult Vene kanalite kaudu. Sageli ilmuvad need kohalikus kuues ja kohalike probleemide võtmes. Vaadates lähemalt mõningaid populaarseid protestipostitusi, hakkavad silma sõnumid, mis kõlavad tuttavalt ka Vene propagandast. Vaata lähemalt ›
0
2025. aastal Eestist Venemaale kolinud Artur Butkevitšus algatas petitsiooni, milles nõuab vastutust Mihhail Kõlvartilt pärast seda, kui viimane võttis Kiievis vastu Tallinnale antud tunnustuse Ukraina toetamise eest. Vaata lähemalt ›
0
Vene sõduritele öeldi, et neid võetakse vastu lilledega. Tegelikkuses kohtasid nad Javeline. See on enamuseillusioon, mis jõuab lõpuks täisringi. Kui riik ujutab piisavalt kaua kõik kanalid üle kunstlikult loodud konsensusega, lakkab signaal olemast propaganda ja hakkab toimima luureinfona. Venemaa ei müünud maailmale ainult lugu ukrainlastest, kes igatsevad „vabastamist”. Ta müüs selle loo ka iseendale ning saatis tankid sisse just selle eelduse põhjal. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna kohal kõrguv Aleksander Nevski katedraal ei kerkinud Toompeale juhuslikult ega ainult usulistel põhjustel. Selle rajamine oli osa Vene impeeriumi laiemast poliitikast, mille eesmärk oli kinnistada oma võimu Baltikumis usu, arhitektuuri ja linnaruumi kaudu. Kuidas kujunes sellest kirikust üks Vene imperialismi nähtavamaid sümboleid Eestis ning miks jäi see alles ka pärast iseseisvumist ja korduvaid lammutamisplaane? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 13:14
Viimane uuendus: 13:10.
Uudiste reiting uuendatud: 13:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)