Judaismi, kristlust ja islamit on nimetatud kolmeks Aabrahami usundiks. Ajaloolises mõttes on kristlus välja kasvanud juutide usutraditsioonist ning islami rajaja Muhamed tundis omakorda mingil määral nii judaismi kui kristlust. Kõik kolm on monoteistlikud religioonid. Kas see tähendab, et neis religioonides austatakse sama Jumalat – Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalat, Jeesus Kristuse Isa? Kristlasi ja juute eristab otsustavalt küsimus suhtumisest Kristusesse, täpsemalt sellesse, kas Naatsareti Jeesus, M Vaata lähemalt ›
78
Luterlik kirik lähtub põhimõttest, et kiriku õpetus ja praktika peab tuginema Pühakirjale, mis on «ainsaks reegliks ja juhtnööriks, millest tuleb juhinduda ning mille järgi tuleb vaagida ja hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid» (Konkordiavormel). Sama elementaarne peaks olema arusaam, et ühtki piiblitsitaati ei saa kontekstist lahus ja tervikut arvestamata rakendada mingisuguse õpetuse põhjendamiseks. See käib ka naiste preestriks ja piiskopiks ordineerimise kohta. Ajalehes Eesti Kirik küsiti piiskopikandid Vaata lähemalt ›
68
Katkend Virumaa praosti ja Kadrina koguduse õpetaja Reiner Brockmanni (1609–1647) matusel peetud kõnest, mis illustreerib luterlikku ars moriendi’t ehk suremise kunsti – parimas meheeas surija pihib viimse tunni lähenedes ametivennast pihiisale oma patud ja võtab suurima austusega vastu armulaua sakramendi, jätab hüvasti omastega, keda manitseb jumalakartlikkusele, ning lahkub õndsalt usus, et kuigi ta on patune inimene, on Issand Kristus teda ristimisel oma süütu verega puhtaks pesnud. Kui tal [Reiner Bro Vaata lähemalt ›
26
Kristlaste pühakiri, Piibel, jaguneb kaheks osaks: Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks. Need osad on teineteisega lahutamatult seotud: Vana Testamenti läbib Lunastaja tulemise tõotus, Uus Testament kõneleb täitumisest. Tabavalt on öelnud kirikuisa Augustinus: «Uus Vanas peitub, Vana Uues täitub» (Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet). Mahukam neist kahest testamendist on esimene, mille moodustavad juutide pühad kirjutised. Juudid jaotavad oma pühakirja kolmeks osaks: Seadus (Moosese raamatud) Vaata lähemalt ›
93
Helsingi ringkonnakohus lükkas tagasi kõik kolm Päivi Räsäneni vastu esitatud süüdistust ja samuti piiskop Juhana Pohjola vastu esitatud süüdistuse. Päivi Räsänen avaldas tänu Jumalale, oma advokaadile ja tema meeskonnale ning kõigile, kes teda on toetanud. Nagu Räsänen märkis, oli otsus ootuspärane ning ta ei arvanud kogu uurimis- ja kohtuprotsessi ajal kordagi, et ta oleks oma kirjutistes või avalikes väljaütlemistes kuidagi seadust rikkunud. Ringkonnakohtu kolm liiget on üksmeelselt kinnitanud, et üksk Vaata lähemalt ›
260
Katoliku kirik kannatab praeguse paavsti ajal juhtimiskriisi käes, kuid siin võib näha ka jumaliku plaani elemente, kui heita pilk seitsmele viimasele pontifikaadile, mis tähistavad üleminekut stabiilselt, kuid üsna stagneerunud vastureformatsiooniliselt kirikult millekski, mis on loodetavasti apostlikum kirik ja mis ei pea enam ühiskonna soosingut enesestmõistetavaks, kirjutab dr Jeff Mirus veebiväljaandes Catholic Culture. «Pange tähele, et see ei tulene sellest, et ma arvan, et paavst Franciscus on apos Vaata lähemalt ›
11
Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad –, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael, nagu on kirjutatud: «Siionist tuleb vabastaja, tema kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse. Ja see on minu leping nendele, kui ma kustutan ära nende patud.» (Roomlastele 11:25–27) Seoses Lähis-Idas järjekordselt valla pääsenud vägivallalainega otsivad paljud inimesed... Vaata lähemalt ›
142
On olnud aeg, kus ma uskusin kindlalt, et ma nägin kummitust. See lugu on liiga klišee selleks, et olla lihtsalt välja mõeldud. Oli tormine öö (täpsemini 2005. aasta jaanuaritorm). Magamisega oli tol ööl kehvasti. Selle toa uks, kus ma magasin, oli lahti. Ning teatud hetkel sel ööl nägin, kuidas minu kõrvaltoas ilmus nurga tagant välja mingi valgus. See oli inimene, kes hoidis oma peos põlevat küünalt. See valgustas tema rinnaesist.... Vaata lähemalt ›
14
Milline on luterliku kiriku ametlik seisukoht judaismi suhtes? Luterlikud usutunnistuskirjad ei käsitle judaismi küsimust põhjalikumalt, sest see ei olnud luterlike reformaatorite jaoks oluline vaidlusküsimus, mis vajanuks selgitamist, vaid sellele pööratakse tähelepanu teiste teemade kontekstis ja vastavalt vajadusele. Kui usutunnistuskirjades kõneldakse juutidest, siis enamasti ei peeta silmas rahvust, etnost, vaid usulist kogukonda, «seaduse rahvast» ehk Moosese seaduse järgijaid. (Sarnaselt peetakse tü Vaata lähemalt ›
27
Nagu ülal täheldatud, Kristuse surmaga lahkus tema hing kehast nagu see leiab aset teistegi inimeste puhul. Jumalik loomus on aga Kristuse kui inimesega nii lahutamatult seotud, et kuigi hing ja keha on üksteisest lahutatud, on jumalikkus kõige täiuslikumal moel alati mõlemas kohal. Nõnda oli Jumala Poeg nii hauas asuvas kehas kui ka hinges, mis laskus põrgusse. Seepärast ütlesid pühad apostlid: «Alla läinud surmavalda.» On neli põhjust, miks Kristus hingena alla... Vaata lähemalt ›
35
Eesti keeles «usupuhastuseks» nimetatud usulist ja ühiskondlikku liikumist, mis raputas põhjalikult 16. sajandi kristlikku Euroopat, tuntakse üldiselt kui reformatsiooni. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast reformatio, mis tähendab ümberkorraldust, parandust või taastamist. Kirikuelu reformimisest protestantismini Õhtumaise kirikuelu parandamise vajadust tajuti pikka aega enne 16. sajandit. Kiriklike reformide küsimusega tegelesid nii kirikukogud kui Püha Rooma keisririigi riigipäevad. Protestantliku re Vaata lähemalt ›
37
Piibel on raamatukogu, mis koosneb erinevatel aegadel ja erinevates olukordades kirjutatud tekstidest. Selles on ka raskesti mõistetavaid kohti. Sellepärast on kristlased alati püüdnud sõnastada põhimõtteid, mille abil Piiblit õigesti mõista. Teoloogia keeles võiks neid nimetada Piibli tõlgendamise võtmeteks. Sellisteks, juba varajaste kristlaste poolt soositud tõlgendamisvõtmeteks on Kristus Piibli Issandana, vana ja uue lepingu erinevus ning «usu reegel» ehk praktilises mõttes apostlik usutunnistus. Need Vaata lähemalt ›
8
Pärast valimistulemuste võltsimist riigikogu 2023. aasta valimistel, täpsemalt elektroonilisel hääletamisel, puudub Eestis seaduslik riigivõim. Praegune riigikogu ei ole seaduslik ja kõik selle otsused on automaatselt tühised. Praegune Kaja Kallase juhitud valitsus on punt isehakanuid. Valitsust toetav riigiaparaat viib ellu omavoli. Kirik teeks targasti, kui hoiab ebaseaduslikust võimust eemale. Selles mõttes on arusaamatu soov jätkata 1. jaanuarist 2024 abielude riiklikku sõlmimist, ehkki võimuhaarajad m Vaata lähemalt ›
350
181. Mis on ristimise sakrament? Ristimine on sakrament, mille läbi me Jumala armus uuesti sünnime ja kristlasteks saame. 182. Millised on ristimise sakramendi mõjud? Ristimise sakrament kustutab pärispatu ning samuti senised isiklikud patud, kustutab kõik nende läbi teenitud karistused, jätab meile hinge Jeesus Kristuse Ihu liikme pitseri, teeb meid Jumala ja Kiriku lasteks ja Taeva pärijateks ning võimelisteks vastu võtma ülejäänud sakramente. 183. Kes on tavaliselt ristimise teener? Ristimise teener Vaata lähemalt ›
33
Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, siis ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. Tt 3:4–5 Sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Gl 3:27 Uue Testamendi kirjutised annavad tunnistust algkoguduse veendumusest, et Jumal on otsustanud kinkida maailmale uue, kadumatu elu, läkitades oma Poja Jeesuse Kristuse tegema... Vaata lähemalt ›
27
2017. aastal meenutasid Uus-Meremaa roomakatoliku kirik ja Uus-Meremaa luterlik kirik ühiselt reformatsiooni teemaga «konfliktist osaduseni». Kumbki kirik võttis oikumeenilisel jumalateenistusel endale viis kohustust. VIIS KOHUSTUST 1. Katoliiklased ja luterlased peaksid alati lähtuma ühtsuse, mitte lõhestumise vaatenurgast, et tugevdada seda, mis on ühine, kuigi erinevusi on kergem näha ja kogeda. 2. Luterlased ja katoliiklased peavad laskma end pidevalt muuta, kohtudes teineteisega ja tunnistades vasta Vaata lähemalt ›
6
29. septembril tähistatakse peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Kristliku arusaama kohaselt on inglid vaimsed, kehatud, nähtamatud, surematud ja isikulised loodud olendid, kel on mõistus ja tahe. Nad on Jumalaga vahetus osaduses ning ülistavad ja teenivad Teda – inglite tähtsaimaks tööks ongi lakkamatu Jumala kiitmine. Samuti täidavad nad Jumalalt saadud ülesandeid ning tegutsevad Tema käskjalgadena. Inglite tööks on ka kristlaste kaitsmine. «Iga uskliku kõrval seisab ingel kui tema kaitsja ja... Vaata lähemalt ›
52
Tänavu juulis heiskasid ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge ning luuletaja Andres Aule Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinal asuva Juhan Smuuli bareljeefi juures Eesti NSV lipu, et väljendada sellega protesti nõukogude võimuga koostööle läinud küüditajast kirjaniku avaliku austamise vastu. Täna selgus, et Politsei- ja Piirivalveamet on otsustanud Aulet ja Valget trahvida väärteo toimepanemise eest. Väärtegu seisnevat nimelt avaliku korra rikkumises kolmandate isikute häirimise teel. Nendeks isikut Vaata lähemalt ›
24
I. Mina usun ainsasse Jumalasse... Esimene asi, mis kristlasel peab olema, on usk. Ilma selleta ei saa kellegi kohta öelda, et ta on tõeline kristlane. Usk annab neli head asja. Esiteks on usu kaudu hing seotud Jumalaga, sest kristliku usu kaudu heidab hing Jumalaga justkui abiellu: «Ma kihlan sind enesele usu pärast [ja sina pead tundma Issandat]» (Ho 2:22). Seepärast inimese ristimisel öeldakse talle esmalt: «Kas sa usud Jumalasse?», sest... Vaata lähemalt ›
3
Laupäeval, 16. septembril, pidas Eestis visiidil viibiv Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeus Värska lauluväljakul jumalateenistuse, millest kujunes tema külaskäigu kõige rahvarohkem sündmus ning millega tähistati ühtlasi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia sajandat aastapäeva. Värskasse oli kokku tulnud tuhatkond õigeusklikku ja õigeusu sõpra Eesti eri paigust Saaremaast Setomaani. Iseäranis torkasid rahva seast silma rahvarõivais Kihnu naised. Liturgial teenisid kaasa Tallinna ja ko Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
Postimees
|
37% 24 |
Uued uudised
|
10% 5 |
Õhtuleht
|
8% 1 |
ERR
|
7% 13 |
MinuAeg
|
5% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.02.2026 20:44
Viimane uuendus: 20:38.
Uudiste reiting uuendatud: 20:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)