Ajaloolased on juba ammu märkinud, et 15. sajandi lõpukümnenditel ja 16. sajandi alguses tunnustati üldiselt kiriku põhjaliku reformimise vajadust alates «peast kuni iga liikmeni», kuid puudus üksmeel selles, mida see reform peaks sisaldama.[1] Selle tulemusena tekkisid erinevad reformatoorsed liikumised, milles etendasid oma rolli erinevad faktorid, nii poliitilised, sotsioloogilised, majanduslikud kui eklesioloogilised ja teoloogilised. Ühel juhul välditi reformipüüetes algselt mistahes viidet «protestant Vaata lähemalt ›
53
Ülevaade Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja enne selle loomist Eestis tegutsenud luterliku kiriku õpetuse aluseid määratlevatest sätetest riigiseadustes ja kiriku põhikirjades ja -määrustes. Rootsi kirikuseadus (1686), Cap. I, § 1 In Unserm Königreiche und dessen zugehörigen Landen, sollen sich alle, einzig und allein zu der Christlichen Lehre und Glauben bekennen, welche in dem Göttlichen Heiligen Wort, denen Prophetischen und Apostolischen Schriften Alten und Neuen Testaments gegrindet, in denen Haupt Vaata lähemalt ›
17
Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Olen veendunud, et kõik kodanikud, kes peavad oluliseks vaba ja õiglase ühiskonna ideaalide säilimist ning seda, et valitsus ei allutaks meid diktatuurilisele riigikorraldusele, peavad astuma riigivõimu kuritarvitamisele vastu – ka siis, kui need kuritarvitused on suunatud kellegi teise kui meie endi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste mahasurumisele. See ongi põhjus, miks võtsin vastu kutse konverentsil kõneleda, omistamata otsuse langetamisel mingit tähtsust sellele, et valelikud oponendid (ka rahvuslast Vaata lähemalt ›
29
Ateismile rajatud ühiskond ei suuda mitte kunagi inimestevahelisi suhteid ära korraldada. Sest ta on üles ehitatud valedele ja egoismile. Ühiskonnal peab olema eetiline alus. Ateismil ei ole eetikat. Ateisti meelest on eetiline kõik, mis temale meeldib või kasulikuna tundub. Euroopa tsivilisatsioon ja kultuur rajaneb kristlusel, on läbi kasvanud kristlusega, kristlased ehitasid selle üles – ateistlikud võltsliberaalid ja isekad rumalad rahakummardajad tahavad selle kultuuri ära hävitada. Liberaalne demokr Vaata lähemalt ›
0
Ateismile rajatud ühiskond ei suuda mitte kunagi inimestevahelisi suhteid ära korraldada. Sest ta on üles ehitatud valedele ja egoismile. Ühiskonnal peab olema eetiline alus. Ateismil ei ole eetikat. Ateisti meelest on eetiline kõik, mis temale meeldib või kasulikuna tundub. Euroopa tsivilisatsioon ja kultuur rajaneb kristlusel, on läbi kasvanud kristlusega, kristlased ehitasid selle üles – ateistlikud võltsliberaalid ja isekad rumalad rahakummardajad tahavad selle kultuuri ära hävitada. Liberaalne demokr Vaata lähemalt ›
48
Austatud Riigikogu liikmed! Austatud Eesti Kirikute Nõukogu liikmed! Pöördume Teie poole meie kloostri saatust otsustaval ajal. Pühtitsa klooster on muutunud pantvangiks poliitiliste jõudude kokkupõrkes, mis kokkuvõttes on ohuks tema eksistentsile. Aga nagu Teile peaks teda olema, on klooster ja tema nunnade tegemised olnud alati poliitikavälised. Kõik meie ootused on pööratud Taeva poole ehk teisisõnu tulevase elu poole. See on meie eksistentsi aluseks. Aga praegusel ajal on asjaolud kujunenud selliseks, Vaata lähemalt ›
61
Tihtipeale nähakse Naatsareti Jeesuses revolutsionääri, kes astus välja rõhutute ja tõrjutute kaitseks ning arvustas teravalt oma kaasaja ühiskondlikku eliiti – paganlikku okupatsioonivõimu teenivat templihierarhiat ning enesega rahulolevaid kitsarinnalisi ja käsumeelseid fundamentaliste-varisere. Tõepoolest, Jeesuse käitumine pahandas paljusid ennast vagaks ja usklikuks pidavaid inimesi Iisraelis. Naatsaretlane seltsis patustega ja sõi nendega ühes lauas. Mitmed Tema õpetused ja teod näisid minevat vastuo Vaata lähemalt ›
77
Esiteks ma palun, et minu nimest suvatsetaks vaikida ja ennast mitte luterlikuks, vaid kristlaseks nimetada. Mis on Luther? See pole ju minu õpetus. Samamoodi pole mind ka kellegi eest risti löödud. P. Paulus I. Korint. III ei suutnud kannatada, et kristlased nimetaksid ennast Pauluse või Peetruse omadeks, vaid kristlaseks.[1] Kuidas võiksin siis mina, vaene haisev tõugukott, tulla selle peale, et Kristuse kuulutajaid peaks minu põlastusväärse nimega nimetama? Ei mitte nii,... Vaata lähemalt ›
69
Olles president, kirjutas Barack Obama Valge maja vaibale: «Moraalse universumi kaar on pikk, aga see kaldub õigluse poole» (The arc of the moral universe is long, but it bends toward justice). Tsitaat näitab hästi, kuidas paljud tänapäeva inimesed usuvad inimkonna vääramatusse progressi ning sellesse, et ajalool on kindel suund. Arvatakse, et inimkond suundub järjepidevalt suurema õigluse, võrdõiguslikkuse ja üksikisiku vabaduste poole. Lääne inimene peab ennast taolise arengu tipuks. Sellepärast tuleb... Vaata lähemalt ›
71
Siseminister Lauri Läänemets kuulutas täna riigikogu ees välja uue manöövri Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) vastu. Nimelt esitatakse valitsuse kaudu parlamendile kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt Eestis ei või tegutseda kirik või kogudus, mis on seotud sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga. Seadusemuudatuse abil loodetakse saada kohtus paremat positsiooni, juhul kui ühel hetkel tuleb taotlema hakata MPEÕK sundlõpetamist. Minister möönis, et eelnõu välja Vaata lähemalt ›
12
Kas sa oled ilmeksimatu, kitsarinnaline, väiklane, kohut mõistev, moralistlik, diskrimineeriv padufundamentalist? Seega oled kristlane, kes tunneb oma Piiblit ja usub selles öeldut? Või oled avatud, vabameelne, salliv, sarnaselt enamusega individualistlikult mõtlev, oma õiges arvamuses vankumatult kindel ning sellepärast «valesid» arvamusi nulltolereeriv postmodernne inimene? Teisisõnu, kas oled inimene, kes vaevu tunneb Piiblit ja mäletab valesti isegi seda, mida arvab end mäletavat? Eelarvamuslik inimene Vaata lähemalt ›
42
Viimastel aastatel oleme tunnistuslike luterlaste seas näinud üllatavaid lahkumisi. Mitmed pastorid ja mõned ilmikudki on erinevatest luterlikest tunnistuskirikutest ja -liikumistest läinud üle teistesse konfessioonidesse, eelkõige õigeusu kirikusse. Kindlasti on lahkumiseks erinevaid põhjusi. Neid võib vaadelda erinevatelt tasanditelt, näiteks vaimselt, konfessiooni või lahkuja aspektist. Kõik tasandid toovad esile midagi erilist. Vaimulikult Jumal ning Tema kaunis evangeeliumiõpetus võistleb Saatana iniml Vaata lähemalt ›
174
Väljavõtteid luterlikest usutunnistuskirjadest (Liber concordiae), mida on tõotanud järgida iga EELK vaimulik, modernse teoloogilise valeõpetuse vastu, et Jumala kirikus võib õpetusküsimustes eksisteerida «paljusus ühtsuses» ja «osadus erisustes». Kirik on seal, kus õpetatakse õigesti Samuti nad õpetavad, et üks püha kirik peab püsima igavesti. Kirik on nimelt pühade osadus, milles õpetatakse õigesti evangeeliumi ning jagatakse õigel viisil sakramente (tõlge Augsburgi usutunnistuse ladinakeelsest versioon Vaata lähemalt ›
43
Luterlastele on vahel ette heidetud, et neil pole õpetusametit ehk magisterium’it sel kujul, nagu näiteks roomakatoliku kirikus, kus õpetusküsimuste üle otsustavad piiskopid ühenduses paavstiga. Kas ei tulene nüüdisaegse luterluse probleemid, mis on seotud kiriku usutunnistuse ja õpetusega, just kindlakujulise õpetusameti puudumisest? Koguni luterlaste endi seast kostab hääli, nagu oleksid usk ja õpetus inimliku kokkuleppe küsimus. Kuna evangeelsel kirikul puuduvat õpetusamet iure divino (st Jumala poolt Vaata lähemalt ›
81
Luterliku kiriku õpetus ei samastu sugugi mitte kõigi Martin Lutheri või teiste reformaatorite ja protestantlike teoloogide poolt väljendatud seisukohtadega, vaid on rajatud 1530. aastal koostatud Augsburgi usutunnistusele ja teistele seda laiendavatele ja täpsustavatele usutunnistuskirjadele, mis on koondatud 1580. aastal välja antud Liber Concordiae’s (Konkordiaraamat, Üksmeele raamat). Järgnevalt võivad luterlased ja ka teised kristlased end proovile panna, kui hästi nad tunnevad Augsburgi usutunnistuse Vaata lähemalt ›
21
Inglid on Jumala nähtamatud vaimolendid. Neid on kahesuguseid – häid ja langenud ehk halbu. Millised on head inglid? Head inglid on pühad vaimolendid, kellele Jumal on juba kindlustanud igavese õndsuse. Neid on määratu hulk ja nende jõud on tohutu. Inglid ülistavad Jumalat ja täidavad käske. Nad olid Kristuse lunastustöö juures selle erinevatel etappidel ja nad on kohal ka siis, kui Kristus tuleb kohut mõistma. Lisaks sellele teenivad nad inimesi, eelkõige... Vaata lähemalt ›
75
Soome luterlikud piiskopid on viimastel aastakümnetel järjepidevalt kinnitanud kiriku õpetust, et abielu on ning kirik laulatab üksnes mehe ja naise liitu. Ühiskondlike muutuste tuules on aga viimastel aastatel üha enamad kogudused hakanud korraldama «vikerkaaremissasid» ehk homoseksuaalsele sihtrühmale suunatud missasid. Samuti teatab pea igal nädalal mõni kogudus, et nende pühakojas laulatatakse nüüd «kõiki paare» – tõlkes: meil pole vahet, kas altari ette astub eri- või samasooline paar. Seejuures tasub Vaata lähemalt ›
80
Hiljuti juhiti minu tähelepanu uudisele, et Eesti Apostellikus Administratuuris olevat uus missatõlge valmis saanud, nagu kuulutab kiriku koduleht (iroonilisel kombel küll üpris kohmakas keeles ja õigekirjavigadega). Üldiselt ma Eesti Apostellikus Administratuuris toimuvatesse asjadesse ei sekku, hoolimata sellest, kas need lähevad mulle korda või mitte. Esimest korda oma 29 de facto paguluses veedetud aasta jooksul teen siiski erandi – seda põhjusel, et kolmandate isikute kaudu, nö tagauksest jõudis minun Vaata lähemalt ›
39
Saateks. Seoses paavst Franciscuse poolt öelduga, et kõik religioonid viivad Jumala juurde, avaldame uuesti Leif Nummela artikli aastast 2015, mis käsitleb sama küsimust. Nummela leiab, et kirik, mis salgab Kristuse ainulaadsuse, ei saa tõeliselt kanda Tema nime. Viis Rootsi kiriku vaimulikku avaldasid ajalehes Dagens Nyheter (19.08.2015) artikli, milles nad kutsuvad erinevate religioonide esindajaid ühisele jumalateenistusele. Vaimulikud kuulutavad: «Kas me julgeme kirikuna avalikult tunnistada, et juudid Vaata lähemalt ›
104
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 2 |
Õhtuleht
|
16% 2 |
ERR
|
9% 3 |
Uued uudised
|
8% 2 |
Delfi
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.11.2024 11:35
Viimane uuendus: 11:32.
Uudiste reiting uuendatud: 11:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)