Joosep kuuletus täielikult inglilt saadud sõnumile ning tegi mida tal kästi. Ta oli tõepoolest õiglane mees, kes ei hakanud küsima inimeste arvamuse järele, vaid toimis nii, nagu pidi. Kuivõrd ta kõike lõpuni mõistis, ei ole meie arvata, küll aga on oluline rõhutada tema vankumatut ja alandlikku usaldust Jumala ja Tema sõna suhtes ühes sama vankumatu ustavusega oma kohustuste täitmisel. Vaata lähemalt ›
41
Kristlik teoloogia kasutab patust rääkides erinevaid mõisteid. Mida mõeldakse pärispatu ehk algpatu, põhipatu ja surmapatu all? Vaatleme lääne kiriklikus õpetustraditsioonis väljendatud seisukohti. Pärispatt ehk algpatt (peccatum originale) Katoliku kiriku õpetuse kohaselt «on kahte liiki pattu: pärispatt ja isiklik patt. … Pärispatt on patt, millega me kõik sünnime ja mille me saame kaasa pärandina meie esiisalt Aadamalt. … Isiklik patt on see, mille me ise toime paneme siis, kui me juba... Vaata lähemalt ›
3
Advendiaeg on liturgiline periood, mil Kirik valmistab meid ette jõuludeks. Nelja nädala jooksul kutsub Kirik meid jagama Iisraeli patriarhide ja prohvetite ootust, kes igatsesid Messia saabumist Tema kahekordses tulemises, nii armus kui auhiilguses. Kuid on veel kolmaski tulemine: Jeesuse Kristuse armurikas tulemine meie hinge. Kristus on tulnud ja tuleb taas Vana Testamendi prohvetid kuulutasid Kristuse tulemist. Kuid nende sõnad osutavad kahele erinevale ajaloosündmusele. Ühelt poolt on mõeldud halast Vaata lähemalt ›
106
Armsad usklikud, sõbrad ja toetajad, ajaloos on üsna sageli juhtunud, et maailm on oma hämmastuseks üles ärganud teistsugusena. Näiteks kristluse algsajanditel ärkas maailm ühel hetkel üles «ariaanlikuna», kui kasutada kuulsat Püha Hieronymuse väljendit. Samamoodi ärkas 16. sajandil kolmandik Euroopast üles protestantlikuna. Tegelikkuses ei tekkinud need nähtused üleöö, vaid neid valmistati ette järk-järgult. Sellegipoolest tundusid need üllatavana, sest kaasaegsed ei mõistnud neid katastroofe ette valmista Vaata lähemalt ›
110
Kristuse tulemise ehk adwendiaeg on kirikuaastas ajajärk, mis on rikkaim mitmesuguste tähenduste poolest. Kuna kõik teised kirikuaasta tähtpäewad, erandi moodustab siin waid pikk pühadeta aeg Pärast Kolmainu Jumala Püha, wihjawad m i n e w i k u l e, s.t. nad tuletawad meelde sündmusi, mis kord on olnud, siis tuletab adwendiaeg ka olnut meelde, aga mitte ainult seda. Adwendiaeg näitab ette tulewikule, aga ta haarab samahästi ka o l... Vaata lähemalt ›
33
Jumala juures on kogu kurjus ja valu viimaks möödanik, selle asemel on lõputu rõõm. «Mis tähendust asjul, mis proovimata ning lauludel, mis laulmata jäid, ei taevas meelt need paina,» laulab muusik Maria Lappi oma äsjase plaadi kaunis laulus Ei taevas ole leina. Ta suudab sõnadesse panna selle, kui palju enamat on taevas võrreldes selle maailmaga. See ületab kõik, mida siinses elus võib kogeda ja saavutada. Taevas ei oma enam tähendust... Vaata lähemalt ›
75
«Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.» – Jeesus Jeesus rääkis hukatusest üllatavalt palju ning jahmatavalt tõsisel toonil. Ta hoiatas inimesi, et kui nad päästet vastu ei võta, võivad nad sattuda põrgusse. Hukatus on inimajaloo jooksul paelunud ja hirmutanud lugematul hulgal inimesi. Tänapäeval kaaluvad mõned, kas nõrgematele inimestele, näiteks lastele, peaks sellest üldse rääkima. Teised omakorda leiavad, et kogu põrgut puudutav... Vaata lähemalt ›
56
Uues Testamendis on ligikaudu 300 Jeesuse tagasituleku teemat riivamisi või otseselt puudutavat kohta. Kristliku usu jaoks on tegemist keskse teemaga. Kreekakeelne sõna parousia on leitav evangeeliumide vahendatud Jeesuse kõnedes (Mt 24:3,27,37,39). Antiik-Roomas viidati paruusiaga keisri ametlikule külaskäigule mingis linnas. Keisri teenijatel tuli kiirustada teda vastu võtma, et ühineda piduliku protsessiooniga. Jeesuse teine tulemine ongi suur pidu- ja rõõmupäev just neile, kes juba on Tema teenijad, ni Vaata lähemalt ›
21
Piibli järgi on surm maise elu lõpp, aga see ei ole inimene täielik hävimine Paljude Piibli õpetuste puhul on meil olemas isiklik kogemus. Me teame, mis on rõõm, mis on kannatus, mis on armastus. Samas on surm müsteerium. Tõsi küll, mõned inimesed on surma piiril viibinud. Nad räägivad erinevatest kogemustest, mis on neid vapustanud või võtnud ära surmahirmu. Ometigi me ei tea, mida tähendab lõplikult siit maailmast lahkumine. Mis on... Vaata lähemalt ›
63
Osad inimesed usuvad, et pärast surma ei ole mitte midagi – ajutegevus lakkab ja surm lõpetab meie teadvustatud eksistentsi. Kui me sureme, siis meid pole enam olemas. Elule järgneb mitteolemine. Umbes nõnda arvavad näiteks materialistliku ja ateistliku maailmavaatega inimesed. Teised usuvad, et surres lõpetab meie maine, füüsiline keha funktsioneerimise, kuid inimese entiteet teadvuse, hinge vms näol jätab selle maha ning liigub edasi, et leida endale asupaik uues kehas ja hakata... Vaata lähemalt ›
98
Pole vast kirjanduslik liialdus öelda, et me elame murrangulisel ajal. Õhtumaa vaimses keskkonnas on toimunud «tektoonilised nihked», nii et «vaimsete mandrite» välispidised piirid ja kujud on tundmatuseni muutunud. Institutsionaalne kirik koos kõigega, mis on selle osa, on samuti teinud läbi ulatusliku metamorfoosi. Ma ei taha selle kirjutise sissejuhatust koormata liiga paljude näidetega – piirdun vaid kahe ilmeka seigaga muusikavaldkonnast. (1) Ma mäletan aega (möödunud sajandi 90ndad), mil kirikukontser Vaata lähemalt ›
114
Ukraina õigeusklikud on nii geopoliitiliste kui kirikupoliitiliste tõmbetuulte võimuses. Lisaks Konstantinoopoli ja Moskva patriarhaatide rivaalitsemisele mõjutavad neid Washingtoni ja Kremli geopoliitilised ambitsioonid, kirjutab kirikuajaloolane Veiko Vihuri algselt portaalis Objektiiv ilmunud pikemas ülevaates Ukraina kirikutüli kujunemisest ja käigust. Ukraina kirikutülist on Eesti väljaannetes kirjutatud peamiselt lääne vaatevinklist ja kooskõlas meil domineeriva narratiiviga ning on eiratud kanoonili Vaata lähemalt ›
0
Õigupoolest tuntakse seda eesti keeles pigem kui kahe riigi õpetust (Zwei-Reiche-Lehre; Lehre von den beiden Reichen (Regimenten)). Tegemist on arusaamaga, mille kohaselt on olemas kaks Jumala poolt seatud võimuvaldkonda: vaimulik (kiriklik) ja ilmalik (riiklik, ühiskondlik), millele inimene peab ennast allutama ja milles inimene peab tegutsema – vastukaaluks keskajal levinud seisukohale, mille kohaselt inimene, kes on üheaegselt nii Jumalariigi kui maise riigi kodanik, on nii ühes kui teises allutatud kiri Vaata lähemalt ›
44
Kiriku on rajanud Jumal, riigi on rajanud rahvas. Rahvas peab end allutama Jumalale, riik peab teenima Jumalat kui kõrgeimat võimu. Kui pühakiri ja põhiseadus lähevad konflikti, kehtib korraldus: «Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna» (Ap 5:29). Kes iganes Jumalale ja Tema kehtestatud korrale vastu hakkab, on mässaja ja revolutsionäär. Samas on Kiriku ülesanne kuulutada evangeeliumi ja talitada sakramente, pidades silmas igavest elu, riigi ülesanne on korraldada kodanike ja... Vaata lähemalt ›
160
Trükist on ilmunud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preestri Roland Tõnissoni, vaimulikunimega isa Romani teos «Retk uude ellu», mille tutvustuses öeldakse: «See raamat on pilguheit tulevasse ellu, kuhu me kõik ükskord astume». Veiko Vihuri: Isa Roman, Sa selgitad saatesõnas asjaolusid, mis ajendasid sind seda raamatut koostama. Ütle alustuseks, kellele see teos on mõeldud – kas ainult õigeusklikele või kõigile kristlastele või üldse kõigile inimestele, kes tunnevad huvi selle vastu, mis juhtub meiega... Vaata lähemalt ›
95
Juhtkiri: rünnak MPEÕK vastu on rünnak kogu Eesti kristlaskonna vastu Siseminister Lauri Läänemets (SDE) on esitanud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhile metropoliit Eugenile ultimaatumi: kui metropoliit ei ole 1) 12. oktoobriks esinenud patriarh Kirilli sõnavõtust taanduva avaldusega ja 2) ei veena nii siseministeeriumit kui Eesti avalikkust selles, et vastavat mõjutustegevust Moskva patriarhaadile alluvas Eesti kirikus ei tehta, tühistatakse tema elamisluba. Justiitsminister Lea Danilson-Järg Vaata lähemalt ›
63
Tänavu möödub 720 aastat paavst Bonifatius VIII bulla «Unam sanctam» väljakuulutamisest 18. novembril 1302. aastal. Seda bullat on nimetatud kõige kuulsamaks vaimuliku ja ilmaliku võimu vahekorda käsitlevaks keskaegseks dokumendiks. Väljaandes Meie Kirik ilmus bulla tõlge esmalt 2007. aastal. Toim. UNAM SANCTAM Bonifatius, piiskop Jumala sulaste sulane igaveseks meelespidamiseks Oma usu tõttu oleme kohustatud uskuma ja alal hoidma tõsiasja, et Kirik on üks, püha, katoolne ja apostellik. Me usume temasse. Vaata lähemalt ›
3
«Maarja psalter» on ajalooliselt püha Bonaventurale (1221–1274) omistatud Maarja ülistuslaulude kogu. Bonaventura Maarja-psaltreid on kaks – suurem ja väiksem. Suurem psalter (Psalterium maius beatae Mariae Virginis), millest tuleb siin allpooll juttu, koosneb Taaveti lauluraamatu eeskujul koostatud saja viiekümnest psalmist, mis on adresseeritud Emandale (Domina). Psaltri lõpus on kaheksa Vana Testamendi ainelist laulu (Cantica), Ambrosiuse Te Deum laudamus hümnist inspireeritud hümn (pühendatud samuti Nei Vaata lähemalt ›
1
Siin osundatud mõtted on reformaator Martin Lutheri isiklikud seisukohad, ehkki tema arusaama kohaselt Pühakirjaga põhjendatud. Ühes evangeelse-luterliku kiriku siduvas õpetuslikus alusdokumendis, nimelt Augsburgi usutunnistuses, öeldakse sel teemal lühidalt järgmist: «Avaliku korra ja ilmaliku valitsuse kohta õpetatakse, et iga valitseja siin ilmas, iga ametisse seatud valitsus ja kehtestatud seadus on Jumala loodud ja kehtestatud hea kord ja et kristlased võivad pattu tegemata valitseja-, vürsti ja kohtun Vaata lähemalt ›
12
«Kas Jumal on olemas?» See on niiöelda igavikuline küsimus. Arvatavasti kõik inimesed on seda kunagi küsinud ning võtnud selles asjas mingi seisukoha. Mõned vastavad «jah», mõned «ei» ja ülejäänud midagi nende kahe vahepealt. Nagu kunagi möödaminnes ütlesin, võib see iseenesest keskne küsimus olla eksitav. Põhjus on selles, et suur hulk inimesi tõlgendab seda läbi sellise jumalapildi ning selliste eksistentsi olemust puudutavate eelarvamuste kaudu, mis juba iseenesest moonutavad kogu küsimuse mõtet.... Vaata lähemalt ›
47
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 5 |
Delfi
|
13% 10 |
Kroonika
|
11% 5 |
ERR
|
10% 5 |
Õhtuleht
|
7% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
09.05.2025 13:48
Viimane uuendus: 13:44.
Uudiste reiting uuendatud: 13:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)