Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Seepärast, rahvas, vaatasa Preestri peale nüüd,kes jõuab lepitadakõik meie patusüüd.(Kiriku Laulu- ja Palveraamat 75) Sõna «preester» tuleneb kreeka keelest ja tähendab «vanem» (või «kogudusevanem»). Eesti keeles kasutatakse sõna «preester» aga ka ühe teise kreekakeelse sõna vastena, mille otsetõlge oleks «pühitsetu» või «pühamees». Sellele vastavat heebreakeelset sõna võiks tõlkida kui «vahendaja» või «vahemees». Just kahele viimati nimetatud tähendusele – «pühitsetu» ja «vahendaja» – peame pöörama tähel Vaata lähemalt ›
65
Me mõistame armulaua tähendust alles siis, kui küsime, mida see tähendab kiriku elu jaoks. Kui vaatame, mida Uus Testament armulaua kohta ütleb, siis ilmneb tähelepanuväärne tõsiasi, et pühakirja autorid kõnelevad väga harva Issanda söömaajast otse, ja ometi eeldatakse seda kõikjal Uue Testamendi ajaloolistes jutustustes ja apostlite kirjades. Näiteks räägib Apostlite tegude raamat «leivamurdmise» tähtsusest algkoguduse jaoks, kuid ei ütle midagi selle kohta, milles see seisnes ja mismoodi seda tehti. Kris Vaata lähemalt ›
64
Abielu on inimkonna põhiüksus ning inimelu peamine raamistik. Loomulikult ei saa kõik inimesed olla abielus, aga abielu mõjutab kõigi inimeste elu. Abielu on avalik asi. See on ühe mehe ja ühe naise eluaegne liit mõlema abikaasa ja nende laste elu kaitsmiseks. Kõikides ühiskondades on peetud vajalikuks, et abikaasad annavad avalikult, kooskõlas seadusega teineteisele siduva tõotuse. Kehv lugu, kui inimesed, kes muudes asjades oma lubadustest ja antud sõnast kinni peavad, aga... Vaata lähemalt ›
150
Seda küsimust võib tihti kuulda hea tahtega kristlaste suust, kes tahavad aidata teisi Jeesus Kristust tundma õppida. Katoliiklastena, kelle usk keskendub Temale, võime me tunnustada nende häid kavatsusi ja imetleda nende valmisolekut rääkida Jumalast. Kuid isegi siis võib katoliiklastel olla raske mõista, mida see küsimus üldse tähendab. Mida inimesed mõtlevad, kui nad räägivad juba praegu «päästetud» olemisest? Seda küsimust esitavad kristlased mõtlevad pääsemisest tihti kui minevikusündmusest, mis toim Vaata lähemalt ›
51
Paastumaarjapäeva, 25. märtsi, õhtul Vatikani Peetruse basiilikas aset leidnud jumalateenistusel pühendas paavst Franciscus Ukraina ja Venemaa Neitsi Maarja puhtaimale südamele. Pühendamisakt toimus Eesti aja järgi veidi pärast kella poolt kaheksat õhtul. Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele pühendamise akt Püha Peetruse basiilika, Vatikan 25. märts 2022 Oo, Püha Jumalaema Maarja, meie Ema, sel katsumuse tunnil pöördume me Sinu poole. Emana armastad ja tunned Sa meid kõiki ning ükski mure, mida südames kanna Vaata lähemalt ›
31
Veebileht Meie Kirik avaldab roomakatoliku kiriku Eesti apostelliku administraatori, piiskop Pihilipp Jourdani läkituse seoses Venemaa ja Ukraina pühendamisega Neitsi Maarja puhtaimale südamele eeoleval reedel, 25. märtsil. Paavst Franciscus kutsub kõiki hea tahtega inimesi palves sellega ühinema. Armsad vennad ja õed Kristuses! Nagu palju teie seast on juba kuulnud, paavst Franciscus pühendab Ukraina ja Venemaa Neitsi Maarja Puhtaimale Südamele sel reedel, 25. märtsil, Neitsi Maarja kuulutamise suurpühal Vaata lähemalt ›
12
Roomakatoliku kiriku Eesti apostelliku administratuuri teatel pühendab paavst Franciscus 25. märtsil 2022, Issandakuulutamise suurpühal ehk paastumaarjapäeval, Venemaa ja Ukraina Neitsi Maarja pärispatuta südamele. Pühendamine toimub pihiliturgia ajal Vatikani Püha Peetruse basiilikas. «Iga pühendamine tähendab kindlat veendumust, et Jumal on tegev konkreetses pühendamise aktis. Jumal annab pühendumise kaudu osa oma pühadusest meile. Kui võetakse vastu otsus, et paavst pühendab mõne riigi või rahva Jumala Vaata lähemalt ›
65
Eesti Kirikute Nõukogu ja liikmeskirikute juhtide avaldus seoses sõjategevusega Ukrainas ja sõjapõgenike vastuvõtmisega Eestis 24. veebruarist 2022 pole maailm enam endine. Oleme tunnistajaks kohutavatele arengutele sõjatandril Ukrainas. Tuhanded inimesed on hukkunud, sealhulgas süütud lapsed, noorukid, eakad. Kümned tuhanded on saanud haavata. Sajad tuhanded on jäänud koduta või kannatavad väljapääsmatus olukorras hirmu, külma, nälja ja janu ning tervisehädade all. Miljonid on sunnitud põgenikena kodust v Vaata lähemalt ›
30
Teie Pühadus, nendel süngetel päevadel, mil Venemaa Föderatsiooni sõjalise sekkumise tulemusena Ukrainas möllab keset Euroopat sõda, lubage mul Teile edasi anda kogu meie peapiiskopkonna nördimus ja täielik solidaarsus selle konflikti ohvritega. Selle vägivaldse rünnakuga tekitatud mured ja korratused kogu maailmas pole säästnud Lääne-Euroopa õigeusu kogukonda ja eelkõige Lääne-Euroopa vene traditsiooniga õigeusu koguduste peapiiskopkonda, mis koondab erineva päritoluga usklikke. Tekkinud olukord ohustab m Vaata lähemalt ›
62
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Eugeni pöördumine ülemkarjaste, karjaste, munkade-nunnade ja kõigi Eesti Õigeusu Kiriku ustavate laste poole Hetkel on kogu maailma tähelepanu keskendunud Venemaa ja Ukraina vahelisele sõjalisele konfliktile. Kirik palvetab kõikidel aegadel rahu eest kõigi rahvaste jaoks. Kirik on eraldatud riigist ning ei saa otseselt poliitikasse sekkuda. Kuid me kutsume vaenutsevaid pooli ühes Kiievi ja kogu Ukraina õndsaima metropoliit Onufriga, toetudes meile Jumala poolt antud mõi Vaata lähemalt ›
0
Armsad Kristuses, kõrgesti pühitsetud piiskopid, isad, vennad ja õed! Kallid ukrainlased! Kurvastuse ja valuga tõdeme, et sõda on tulnud meie kodumaale Ukrainasse. Meie peale on langenud rasked katsumused. Pea kogu Ukrainas kestavad lahingud Vene Föderatsiooni vägede ja Ukraina Relvajõudude vahel, surevad sõdurid ja tsiviilisikud, kasvab põgenike arv. Tuumarelvade kõrgemasse valmisolekusse seadmine paneb teravalt küsimuse alla inimkonna ja maailma edasikestmise väljavaate. Selles keerulises olukorras kuts Vaata lähemalt ›
44
Tähistasime äsja Eesti Vabariigi sünnipäeva. Vähesed mäletavad, et 23. veebruaril, mil idanaaber peab «meestepäeva» ehk Armee aastapäeva, oli kunagi sünnitähtpäev Eesti esimesel presidendil Konstantin Pätsil. Erinevalt nõukogude mütoloogia ühest alustalast, Punaarmee aastapäevast koos selle sangarlike väljamõeldistega (mis oleks omamoodi lugu jälle, aga millele ei raatsi praegu ei enda ega heade lugejate aega raisata), oli Pätsu Kosta igati reaalne isiksus. Ta oli teenekas riigitegelane, rahva eest võitleja Vaata lähemalt ›
78
Vabariigi aastapäeva eelõhtul rääkis peaminister Kaja Kallas, et Eesti vabadust rünnatakse siseriiklikult: «Vabadust rünnatakse nii rahvusvaheliselt kui kahjuks ka siseriiklikult.» Ilmselt pidas Kallas silmas inimesi, kellest tema valitsus on koroonaapartheidi käigus teinud teise sordi kodanikud, kes on selle peale protestima hakanud ja kellele ta on põlglikult politsei koos koertega kallale ässitanud. Raske on kujutleda jultunumat ja küünilisemat valet kui see, mille esitab poliitik, kes oma ülbe ja hooli Vaata lähemalt ›
156
Ajakirjanikutoolile on istunud silmakirjalikud kirjatsurad ja ärklevad variserid. Nad ei vahenda teile seda, mis maailmas päriselt sünnib, vaid seda, mismoodi te peaksite nende arvates sellest mõtlema. Häda teile, kirjatsurad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te kuulutate end neljandaks võimuks ja võtate poose, et rõhutada oma sõltumatust, aga tegelikult teenite lojaalselt režiimi, mis sobib teie maailmavaatelise baaskonsensusega. Te olete õigupoolest režiimimeedia ja mitte ajakirjandus. Te mõnitate ja h Vaata lähemalt ›
433
Sõbrapäeval, 14. veebruaril 2022, jätkus Helsingi esimese astme kohtus nn piibliprotsess. Inimrühma vastase vaenu õhutamises süüdistatuna olid kohtu all parlamendiliige Päivi Räsänen (kristlikud demokraadid) ning tunnistuslikke luterlasi ühendava Misjonipiiskopkonna piiskop Juhana Pohjola. Räsäneni süüdistati homoseksuaalse käitumise ja kristliku inimesekäsituse vahelist konflikti kirjeldava pamfleti kirjutamises 2004. a, rahvusringhäälingu raadiosaates väidetavalt homoseksuaalse kalduvusega inimeste halvus Vaata lähemalt ›
185
«On sul Piibel kaasas?» küsis keegi ajakirjanikest. «On ja kavatsen seda nähtaval hoida ka kohtusaalis,» tõdes Räsänen laialt naeratades ja võttis piibli oma käekotist, vahendab teoloogiamagister ja misjoniseltsi «Patmos» tegevjuht Pasi Turunen Soome poliitiku Päivi Räsäneni üle käivat protsessi. Jeesuse sõnad said tõeks: «…teid antakse ülemkohtute kätte ja teid … seatakse maavalitsejate ja kuningate ette, tunnistuseks neile» (Markuse 13:9). Nüüd on see meil teoks saanud. Milles on küsimus? Juulis 2019 Vaata lähemalt ›
70
Eesti kristlikud usuühendused on olnud üsna riigitruud. Vastutasuks on saadud näpuotsaga remondiraha lagunevatele pühakodadele ja riik on loonud mõned töökohad kaplanitele. Nüüd tahab riigivõim kutsuda ühiskonnas esile muutuse suhtumises seksuaalvähemustesse. Ka kogudused peavad hakkama inimesi võrdselt kohtlema. Riigikokku jõuab võrdset kohtlemist ja ka kogudusi puudutav eelnõu Nimelt jõuab eeloleval nädalal riigikogu saali vabariigi valitsuse esitatud seaduseelnõu, millega on kavas muuta kahte seadust Vaata lähemalt ›
149
Läbi sajandite on usutud, loetud ja uuritud Piiblit kui püha raamatut. Kuid 18. sajandist peale on piibliteaduses aegamisi omaks võetud arusaam, et Piibli õige mõistmise tagab alles ajaloolis-kriitiline meetod (Historisch-kritische Methode, historical criticism, historical-critical method, higher criticism). See on piiblitõlgendamise menetlus, mis kujunes koos ajalooteaduse üldiste põhimõtetega. «See meetod välistab igasuguse üleloomuliku jumaliku sissehaaramise ajalukku ja tunneb üksnes ajaloosiseseid seos Vaata lähemalt ›
71
Teoloogia ehk usuteadus on valdkond, millest eriti palju ei teata. Kirikuväliste inimeste jaoks on tegemist maagilise ritualismiga, millel teadusega palju pistmist ei ole. Kirikuinimesed kardavad, et teoloogia abil hiilib kirikusse kirikuvastane vaim, mis hävitab õige õpetuse. Need kartused võivad olla ka õiged, kuid ei pruugi. Segadust aitab süvendada ka see, et teoloogia mõistet kasutatakse erinevate mõistete seletamiseks. Teoloogial puudub ühene määratlus ja sellega on võimalik tähistada küllaltki erinev Vaata lähemalt ›
161
Ettekanne EELK vaimulike konverentsil 25. jaanuaril 2022. aastal Nelijärvel. Ettekande pealkiri on konverentsi juhatuse poolt antud ja paistab väljendavat arvamust, et liiga palju leidub tänapäeval hirmu, unustades, et kristlase elu on tegelikult armu all. Et armu puhul on mõeldud kahtlemata Jumala armu, tuleb ilmselt ka hirmu mõistet vaadelda Jumalaga seoses. Inimlik arm ja loomulik hirm või kartus konkreetsete ohtude ees, millest on samuti juttu Piiblis, ei tule käsitlemisele selles ettekandes.... Vaata lähemalt ›
88
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 0 |
Õhtuleht
|
16% 1 |
ERR
|
15% 6 |
Delfi Sport
|
7% 3 |
Objektiiv
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 00:52
Viimane uuendus: 00:44.
Uudiste reiting uuendatud: 00:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)