Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Head sõbrad, ma olen oma mõtted võtnud kokku kolme punkti, ehkki öelda oleks palju rohkem. Need punktid puudutavad eelkõige praeguse kriisi moraalset aspekti ja on järgmised: Esiteks, valitsus peab tingimusteta austama põhiseadusega tagatud elementaarseid õigusi ja vabadusi. See tuleneb inimväärikuse austamise põhimõttest. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et Eestis ei ole sundvaktsineerimine lubatud ja inimesed, kes ei soovi end vaktsineerida, tuleb rahule jätta. Minu meelest lõpeb siin igasugune ar Vaata lähemalt ›
111
«Inimene sooviks minna kohvikusse või üritusele, ent see minek on raskendatud või üldse keelatud. Nii et me toome nende ellu selle väikese valu. … Nii me jõuame sellele territooriumile, et poliitiliselt tuleks konkreetselt öelda: meid ei huvita sinu tahe, vaid see tuleb ära teha!» Need sõnad kuuluvad valitsust nõustava teadusnõukoja liikmele Andero Uusbergile, näidates ilmekalt, milline on ülakorrustel valitsev mõtteviis. Võim suhtub inimestesse kui kariloomadesse, keda võib väikese valu abil... Vaata lähemalt ›
267
Käesoleva aasta 22. septembril lahkus igavikku Saksamaa Iseseisva Evangeelse Luterliku Kiriku endine piiskop Jobst Schöne, kes oleks 20. oktoobril saanud 90-aastaseks. Avaldame siin ja edaspidi tema mälestuseks mõned Meie Kiriku vanal veebilehel ilmunud ettekanded. 1. «Kirikuvalitsemine» ja «kirikukord» Augsburgi usutunnistuses 25. juunil 1530, laupäeva pärastlõunal kell kolm, alustas Saksi kuurvürsti kantsler – nime poolest Christian Beyer – Augsburgi usutunnistuse saksakeelse versiooni ettelugemist kei Vaata lähemalt ›
12
Portaalide Objektiiv ja Meie Kirik peatoimetajate ning väljaande Uued Uudised ühine pöördumine avalikkuse poole: Taunime peaminister Kaja Kallase poolt väljendatud mõtet, et vaktsineerimise edendamiseks tuleks vaktsineerimata inimeste ravivõimalusi vähendada ja nad peaksid oma ravikulud ise kandma. Eesti Vabariigi peaminister ei tohi endale lubada taolisi ebainimlikke ja ühiskonda lõhestavaid mõttekäike. Samuti taunime Kaja Kallase seisukohta, et vaktsineerimata inimestele tuleks kehtestada täiendavad pi Vaata lähemalt ›
1,187
Peaminister Kaja Kallas tuli teisipäeval lagedale kohutava ebainimlikkusega. Ta veeretas mõtet, et vaktsineerimata inimesi tuleks ravijärjekorras tahapoole lükata. Ta jätkas, et arutuse all on ka mõte nõuda mittevaktsineeritutelt ravikulud tagasi. Lisaks väljendas ta seisukohta, et vaktsineerimata inimestele tuleb kehtestada veelgi rangemad piirangud ja edaspidi kaob ära võimalus testiga paljudesse avalikesse kohtadesse sisse pääseda. Taolisi mõtteid on mõnda aega haudunud mitmed Kallase erakonnakaaslased. Vaata lähemalt ›
1,588
Avaldame Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulike ja ilmikute pöördumise peapiiskopi ja piiskoppide poole. Pöördumise tekst on ilmunud ajalehes Eesti Kirik ja see edastati täna ühes kõigi liitunute nimedega piiskoppidele ja kirikuvalitsusele. Pöördumine Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi ja piiskoppide poole Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Mt 7:15 Augsburgi usutunnistus õpetab, et piiskopiamet seisneb «jumaliku õiguse kohasel Vaata lähemalt ›
476
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab koostöös mitmete teiste jõududega laupäeval, 23. oktoobril, kell 12.00 Tallinnas Vabaduse väljakul suure meeleavalduse vaba ühiskonna kaitseks. Meeleavalduse veebilehel antakse teada: Seisame ühiselt selle eest, et Covid-19 vastases võitluses säilitataks austus vaba ühiskonna aluseks olevate põhimõtete vastu. Meeleavaldusega astutakse välja samade põhimõtete eest, mis on toodud esile «Vabade kodanike deklaratsioonis». Aga meelevaldust ei korraldata d Vaata lähemalt ›
172
Apostel Paulus kirjutab oma kirjas galaatlastele: «Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse» (Gl 4:4–6). Kirikuisad on juba ammu esitanud küsimuse: miks Jumal otsustas saada inimeseks naisest sündimise kaudu? Kristuse – uue Aadama – oleks võinud luua kohe täiskasvanuna, nii nagu loodi esimene inimene. See küsimus annab meile põhjust mõtiskleda ja järele mõelda Jumala otsuse... Vaata lähemalt ›
88
Arvatavasti on paljud kuulnud hingedeajast, mida tänapäeval seostatakse eeskätt 2. novembril tähistatava hingedepäevaga. Tõenäoliselt teavad vähemad, et tegemist on päris pika ajavahemikuga, mille alguspäevaks on mõnel pool peetud 29. septembrit ning mis üldiselt lõpeb 10. novembril (või vanema tava järgi 11. novembril) tähistatava mardipäevaga. september on kiriku- ja rahvakalendris mihklipäev ehk peaingel Miikaeli püha, millest on meie aja inimeste teadvusse jäänud ilmselt vaid kõnekäänd «igal oinal oma Vaata lähemalt ›
150
Kas EELK muudab oma suhtumist homoküsimusse ja jõuab ühiskondlikele arengutele järele, nagu ennustab Geikristlaste Kogu kaasasutaja, värske Suurbritannia luteri kiriku vaimulik Meelis Süld? «Ma ei kahtle, et EELK millalgi oma suhtumist muudab, aga see võtab veel aega,» ütles Süld intervjuus Postimehele. «EELK kui rahvakiriku positsiooni määrab suurel määral ühiskondlik suhtumine. Seni kui ühiskonnas ei kohelda LGBT inimesi võrdselt, ei saa seda oodata ka kirikult, mis kahjuks neis küsimustes sörgib ühiskon Vaata lähemalt ›
99
Euroopa Liidu ideoloogilistel suundumustel on hämmastav sarnasus iidse piibliajaloo müüdiga, mis tekitab ilmset déjà-vu-tunnet. Piiblis – Vana Testamendi Koguja raamatus – on kirjas kuldsed tarkusesõnad: Mis on olnud, see saab olema ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole... Vaata lähemalt ›
19
Viimase pooleteise aasta jooksul oleme kuulnud tohutus koguses kõikvõimalikku juttu sellest, kui väga meie ühiskonnas võimupositsioonil olevad inimesed hindavad inimelu ning kui mures nad inimeste elu ja tervise pärast on. Ometi on see jutt olnud üks suur silmakirjalikkuse manifestatsioon. Ja seejuures väga suure silmakirjalikkuse manifestatsioon. Seda väidet ei ole raske põhjendada. Küsigem, kui palju inimesi suri 2020. aastal Covid-19 tõttu? Vastus: 203 ehk keskmiselt 0,55 inimest päevas. Sellest pasund Vaata lähemalt ›
174
Kuigi võib arvata, et mu ettekande teemast lähtuvalt ootavad kuulajad, et kõnelen eeskätt Maarjast ja pühakutest, pean ma hädavajalikuks alustada siiski hoopis sellest, mis õigupoolest on üldse palve. Vahest kõige tuntum palve definitsioon pärineb pühalt Aquino Thomaselt, kelle sõnul on palve «meele – ehk hinge ja südame – pühendunud ülendamine Jumala poole täiuslikus andumuses». Niisiis ei ole palve tegelikuks sisuks, tähenduseks ega eesmärgiks mitte Jumala n-ö informeerimine meie vajadustest või... Vaata lähemalt ›
78
Ettekanne neitsi Maarja sündimise pühale pühendatud konverentsil EELK Märjamaa Maarja koguduse majas 11. septembril 2021. Sissejuhatus Käesolev ettekanne sai tõuke juubilar Illimar Toometi soovist rääkida neitsi Maarjast eesti luterlikes laulu- ja palveraamatutes. Kuna olen mingil määral tegelenud meie kiriku vanema vaimuliku kirjanduse uurimisega, siis jätsin kohe kõrvale palveraamatud. Põhjus on lihtne: eesti luterlikes palveraamatutes puuduvad Maarjaga seotud palved. Seevastu meie lauluraamatutes on Ma Vaata lähemalt ›
49
Ajakirjandus on pühendanud äsja palju tähelepanu kiriku ühiskondlikule rollile Eestis. Kuidas aga Eesti luterlik kirik ise näeb ja mõtestab oma ühiskondlikku rolli ja taotlusi? Avaldame katkendeid 2005. aastal heaks kiidetud dokumendist «Kiriku sotsiaalne sõnum. Eesti Evangeelse-Luterliku Kiriku ühiskondlik-poliitilised taotlused». Kiriku sotsiaalne sõnum (2005) Kirik on kutsutud ja seatud teenima inimest – nii igavest kui ajalikku, nii taevast kui maist silmas pidades. Seetõttu ei saa kirik olla ükskõikn Vaata lähemalt ›
44
Olen luterliku kiriku liige ja vaimulik. Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on mind ristitud, leeritatud ja laulatatud. Selle kiriku vaimulike hulka on mind ka ordineeritud. Minu jaoks on loomulik, et ma armastan seda kirikut. Nii nagu abielludes anname tõotuse oma abikaasale olla truu, nii olen mina andnud ka tõotuse olla oma kirikule truu. Vahel abielumehena võib tekkida kiusatus vaadata teisi naisi, kuid kohe tuleb oma südames meelde tuletada tõotused oma abikaasale.... Vaata lähemalt ›
199
Kaugel ääremaal asuva kiriku ette keeras buss. Selle küljele oli kirjutatud suurelt: «Riigibuss». Bussist hakkas välja tulema inimesi. Kirikuõpetaja läks neile rõõmsa näoga vastu. Juba ammu polnud siinkandis kaugeid külalisi nähtud. «Tere-tere! Rõõmustav on näha nii palju inimesi! Mis teid siia toob? Kas tahate kirikuga tutvuda?» küsis kirikuõpetaja. «Tere päevast! Tahame tõesti vaadata, kas siin kolkas ka seadustest kinni peetakse. Mina olen päästeametist ja tahaksin kontrollida, kuidas teil on täidetud Vaata lähemalt ›
497
Judaismi, kristlust ja islamit on nimetatud Aabrahami usunditeks. Kõigi kolme religiooni aluseks on monoteism ja usk väidetavalt samasse Jumalasse. Meie Kirik avaldab taas kaks meie portaalis varem ilmunud artiklit, milles võrreldakse islami ja kristluse arusaama Jumalast. Risto Soramies: JUMAL ISLAMIS JA KRISTLUSES Kuidas on võimalik Jumalast midagi rääkida? «Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset»... Vaata lähemalt ›
109
2016. aasta kevadel pidasin Põhja-Ameerikas asuvate eesti koguduste palvel ettekande, milles püüdsin selgitada paljudele aastakümneid Eestist kaugel elavatele eestlastele üsna arusaamatuna ja võõrana tunduvaid arenguid Eesti luterlikus kirikus. Viimastel päevadel Eesti ajakirjanduses ilmunut vaadates tundub, et too viie aasta vanune ettekanne kulub marjaks ära ka siin ja praegu Ettekanne Põhja-Ameerika Eesti koguduste sinodil 21. V AD 2016 Nagu sageli, nii käib ka selle ettekandega kaasas teatav kimbatus: Vaata lähemalt ›
5
Eesti Päevalehes on ilmunud esimene pikem lugu artiklisarjast, mis on pühendatud Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK). Tegemist on Eesti Päevalehe ja Levila ühise projektiga, mille tulemusena sündinud lood ilmuvad vaheldumisi nii ühes kui teises väljaandes. Avalöögis keskendutakse peapiiskop Urmas Viilma püüdlusele n-ö tükkida poliitikasse. Üldsegi mitte üllatuslikult jõutakse loo lõpus ka konservatiivse kristliku portaalini Meie Kirik, mille sisu kohta on tellitud lausa «meediaanalüüs». Sellest Vaata lähemalt ›
126
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 2 |
Õhtuleht
|
16% 1 |
ERR
|
15% 6 |
Delfi Sport
|
8% 4 |
Objektiiv
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 03:12
Viimane uuendus: 03:10.
Uudiste reiting uuendatud: 03:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)