Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Itaalias Torino katedraalis säilitatakse linast riidetükki, millesse on seni seletamatul viisil «sööbinud» julmalt hukatud mehe kujutis. Kuigi katoliku kirik ei väida ametlikult, et tegemist on sama surilinaga, millesse mähiti ristilt võetud Naatsareti Jeesuse surnukeha ja mis ümbritses teda ülestõusmise hetkel, peavad paljud inimesed seda ometi ehtsaks ning näevad selles kaudset tõendit, mis ei kinnita üksnes Jeesuse kannatamist, nagu sellest evangeeliumides kirjutatakse, vaid ka tema ülestõusmist. Skepti Vaata lähemalt ›
120
Juba teist aastat järjest on Iirimaa valitsus teinud midagi sellist, mille üle varasemad Iiri katoliiklaste tagakiusajad oleksid erilist uhkust tundnud – valitsus nimelt keelas vaiksel nädalal ja ülestõusmispühadel avalikud jumalateenistused. Kuid selles ei saa süüdistada ainult poliitilist võimu, sest oma panuse juhtunusse on andnud ka Iirimaa katoliku kiriku hierarhia. Kuna kirikud on taas kord kirikuaasta kõige pühamal ajal tühjad, tuleb küsida, mis on saanud katoliiklikust Iirimaast. Iirimaal kui püha Vaata lähemalt ›
102
«Surrexit non est hic.» («Ta on üles tõusnud, teda ei ole siin.») Issanda hauakambrist leitud vana ladinakeelne kiri «Kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole? Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud. Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.» Apostel Paulus, 1Kr 15:12–14 «Tõesti, apostlite... Vaata lähemalt ›
57
Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: «See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!» Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid jõude, mis püüavad meilt seda andi röövida. Nii on see olnud algusest... Vaata lähemalt ›
41
Eriti sünoptilisi evangeeliume (Matteus, Markus, Luukas) lugedes võime näha, kuidas ühel hetkel võtab Jeesuse teekond, mis on seni kulgenud siia-sinna läbi Galilea, otsustava suuna «üles Jeruusalemma». Lõpule jõuab see teekond Suurel Nädalal ja paaril sellele eelneval päeval. Issand saabub Jeruusalemma Arvatavasti neljapäeval enne Palmipuudepüha[1] jõuab Jeesus Jeerikosse. Juba seal tervitab rahvas Teda kui Messiat: «Jeesus, Taaveti Poeg!» Ööseks jääb Jeesus koos oma jüngritega tölnerite ülema Sakkeuse j Vaata lähemalt ›
4
Püha Nädal ehk Vaikne või Suur Nädal on alanud. Peagi on ülestõusmispüha. Mis tähendus sellel on? Kuidas saaksime seda sügavamalt ja isiklikumalt tõeks elada? Paasapüha oli algselt püha, millel meenutati Iisraeli rahva vabanemist Egiptuse orjusest. Kristluses nähti selles märki meie vabastamisest patu ja surma orjusest läbi Jeesuse ristisurma ja ülestõusmise. Samas kerkib küsimus: kuidas meie sellest osa saame? Kas meil tuleb lihtsalt meenutada midagi, mis toimus 2000 aastat tagasi? Kuidas... Vaata lähemalt ›
7
Paastumaarjapäeval on igati kohane avada Luuka evangeeliumi esimene peatükk, milles jutustatakse ingel Gabrieli ilmumisest neitsi Maarjale. Ingli tervitussõnade («Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga! … Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!» – Lk 1:28.30) ja Eliisabeti sõnade («Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!» – Lk 1:42) põhjal on õhtumaises kirikus koostatud palve, tuntud ladinakeelsete algussõnade järgi kui Ave Maria.[1] Tegemist on... Vaata lähemalt ›
13
Paastu vastu kuuldakse palju vaieldavat. Ja ongi kerge ta vastu vaielda ning terava sõnaga inimene võib kergesti ta vastu kahtlust sünnitada, iseäranis nende inimeste meeles, kes pole harjunud maast madalast paastuma ja paastu tähendust täielikult ei tunne. Tõtt armastades ja tõtt sihiks pidades pakume järgmised read paastu tähenduse seletuseks, tõe tunnistuseks, nõtrade kosutuseks ja tühja vaidlemise tuju vaigistamiseks. JUMAL ON PAASTU SEADNUD Jumal seadis paastu juba siis, kui Ta inimese... Vaata lähemalt ›
3
Sõnavabadust ei piirata tavaliselt otsesõnu, tunnistades, et kriitilisust valitsuse või domineeriva ideoloogia vastu soovitakse summutada. Argumendid on ikka ühiskondliku rahu taotlemine, julgeolekukaalutlused, moonutatud teabe leviku piiramine või midagi sarnast, näiteks sõnavabaduse reeglite täpsustamine, nagu väidab valitsuse kavandatava vaenukõne eelnõu puhul Rait Maruste. Reformierakond juba üritas korra rahva suud lukku lüüa, kuid 16. detsembril 2020 hääletati see eelnõu Riigikogu täiskogu menetluses Vaata lähemalt ›
11
See on väga kasulik, et meil mõnikord tuleb kanda risti ja piina, sest seeläbi läheb inimene harilikult enesesse tagasi; ta õpib tundma, et ta on siin ainult vilets rändaja ja et ta oma lootust ei tohi ajutistele kaduvatele selle maailma asjadele rajada. Ka see on meile kasuks, et meid mõnikord laimatakse, et inimesed meist kurjalt ja halvasti räägivad, ehk küll meil head tahtmised on ja me õigesti talitame. See hoiab... Vaata lähemalt ›
3
Kanal 2 eetris oli äsja «meelelahutussaade», kus n-ö parimas sovetlikus stiilis (loetagu näiteks 1950.–1960. aastate usuvastaseid üllitisi) rünnati usku, kirikut ja kristlasi. Saatejuht Eeva Esse luges oma sissejuhatavas monoloogis ette väidetavalt Mihkel Raua koostatud teksti, öeldes muuhulgas järgmist: «Ometi sai ka see usuhulluse laine [s.t 1980. aastate lõpu kirikubuum] kiiresti läbi ja Eesti muutus taas normaalseks, sekulaarseks ühiskonnaks. … See kõik aga muutus peagi. 21. sajandi alguses otsustas ki Vaata lähemalt ›
56
Missuguses pühas talituses tarvitatakse iseäranis Jumala riigi võtmete meelevalda? – Pihis. Mis teeb see, kes pihil käib? – Tema tunnistab oma pattu ja oma usku Jeesuse Kristuse sisse üles ja saab selle peale pattude andeksandmist. Mis on siis pihi kaks jagu? – 1) patutunnistus ja 2) armukuulutus. Lisa. Patutunnistuse sõnad on Väikese Katekismuse lisas: Kõigevägevam Jumal, halastaja Isa! Mina vaene patune inimene tunnistan Sinule oma patud üles, mis ma mõtte,... Vaata lähemalt ›
2
Ajaloohuvilistele on juba ammu kättesaadavad olnud aastatel 1519–1522 Saare-Lääne piiskopkonnas toimunud kirikuvisitatsioonide materjalid. Neid hoitakse Taani Riigiarhiivis, sest pärast Saaremaa minekut Taani alla viidi piiskopkonna dokumentatsioon Kopenhaagenisse. 1933. aastal avaldas Evald Blumfeldt säilinud protokollide ladina- ja alamsaksakeelsed tekstid Ajaloolises Ajakirjas. Hiljem on neid osaliselt ka eesti keelde tõlgitud ja siin-seal avaldatud. Aastal 1519 andis piiskop Johannes V Kyvel välja kihe Vaata lähemalt ›
7
Kui 2014. aastal puhkes ühiskonnas debatt kooseluseaduse üle, asusid suuremad meediaväljaanded toetama seaduse läbisurumist ning loobusid tasakaalustatuse printsiibist. 2020. aasta sügisel, mil tõusis n-ö jätkusõjana päevakorda rahvahääletuse korraldamine abielu küsimuses, valisid meediaväljaanded taas kord poole. Aga seekord viidi läbi meediauuring, mis lubab rääkida juba täpsematest numbritest. MTÜ Meedia Uurimise Keskuse juht ja endine ajakirjanik Aldo Maksimov tutvustab abielureferendumiga seotud meedi Vaata lähemalt ›
12
Issand ütleb: «Iga teie «jah» olgu «jah» ja iga «ei» olgu «ei», aga mis üle selle, see on kurjast. Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.» (Mt 5:37; Mt 12:25) Riik ei ole kiriku õpetuse järgi midagi muud kui jumaliku õigluse tööriist maa peal. On huvitav, et näiteks apostel Paulus kasutab oma kirjas roomlastele riigijuhtidest kõneldes kahte... Vaata lähemalt ›
3
«Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa!» Eesti saab vabaks! Vaata lähemalt ›
0
Luterlike usutunnistuskirjade suhtumine paastumisse on kahetine. Ühelt poolt kiidetakse ihulikud harjutused distsiplineeriva vahendina patu tõrjumiseks ja himude talitsemiseks kõhklemata heaks. Teiselt poolt hoiatatakse ikka ja jälle, et inimlikud kombed ja tavad ei tohi muutuda Jumala armu ärateenimise vahendiks. Lühidalt võtab luterliku positsiooni kokku Augsburgi usutunnistuse artikkel XXVI, mis sätestab, et «igaüks on kohustatud end ihulike harjutuste läbi nagu paastumine ja muud jõupingutused talitsema Vaata lähemalt ›
4
Halvad harjumused on mu oma võrku mässinud, aga mina rõõmustan, et olen seotud. Olen sukeldunud otse kurjuse põhja, ja see lõbustab mind. Vaenlane uuendab iga päev minu köidikuid, sest näeb, kuidas nende rohkus mind rõõmustab. See just vääribki pisaraid ja nutt, selles seisnebki häbi ja teotus, et olen oma himude vang. Veelgi hirmsam on aga see, et ma sein ennast köidikutega, millesse vaenlane mind on püüdnud, ja suretan ennast kirgedega,... Vaata lähemalt ›
11
Kirikuvalitsuse 2. veebruari otsus täiendavate juhiste kohta seoses COVID-19 viiruse levikuga on teatud mõttes rutiinne, korrates ja täpsustades suures osas paari kuu vanuseid korraldusi jumalateenistusliku ja muu koguduseelu kohta. Üks säte on siiski erakordne. Et olla täpne, esitan siinkohal tsitaadi: «Enda vaktsineerimise üle otsustamisel tuleb vaimulikel ja kiriku kaastöölistel lähtuda asjatundjate nõuannetest, oma südametunnistusest, kristlikust ligimesearmastusest ning vastutusest kaastööliste ja kõi Vaata lähemalt ›
7
Küsitakse, miks otsustasin välja anda ühekorraga kaks raamatut. Vastus on lihtne. Esiteks, nad valmisid paralleelselt koroona-aastal, mil oli kirjutamiseks rohkem aega. Teiseks väärib 60. sünnipäev topeltpauguga esiletõstmist. Kolmandaks, iga seisev asi paratamatult vananeb, sest lisandub uusi sündmusi ja vaatevinkleid. Loodan, et mõlemad raamatud – «Inimene ja teispoolsus. Teadus ja uskumused tänapäeval» ning «Venemaa ja õigeusk. Tuhandeaastane vene ortodoksia» on hästi loetavad ning aitavad valgustada mõ Vaata lähemalt ›
6
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 2 |
Õhtuleht
|
19% 3 |
ERR
|
15% 6 |
Delfi Sport
|
8% 4 |
Objektiiv
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 05:54
Viimane uuendus: 05:28.
Uudiste reiting uuendatud: 05:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)