Eessõna. Ehkki pealkiri viitab vabamüürlusele, ei ole «Murder in the 33rd Degree» vandenõuraamat. Ameerika preestri Charles Theodor Murri teos räägib jõujoontest ja intriigidest Rooma kuurias 1970. aastatel. Murr on ilmselt ainus elusolev tunnistaja neist turbulentsetest aegadest. Tänu oma kahele mentorile sattus ta noore preestrina sündmuste keerisesse, mis kulmineerusid 1978. aastal, nn «kolme paavsti aastal». Tavalugejale on ilmselt väheteada neid sündmusi saatnud massoonluse [vabamüürluse – toim.] vari. Vaata lähemalt ›
6
Kas oled kuulnud väidet, et kristluse algaegadel ei olnudki ühte «õiget õpetust», vaid hoopis kirev hulk üksteisest erinevaid kristlikke uskusid. Taolise väite kohaselt võitis õigeõpetuslik kristlus keisrivõimu abiga alles 4. sajandil, lämmatades kristluse teised vormid. Mida sellele vastata? Väide põhineb saksa teoloog Walter Baueri raamatul Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum (1934). Enne Bauerit eeldati, et kristlus põhineb Jeesuse algupärastel õpetustel ning eksiõpetused kerkisid esil Vaata lähemalt ›
21
Istanbuli konventsioon ei ole lihtsalt «Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon». Tegemist on antikristliku revolutsiooni tööriistaga, tegevuskavaga, mis näiliselt õilsate üleskutsete ja püüdluste taha peitudes püüab sooideoloogia abil kurikavalalt lammutada kunagiste kristlike ühiskondade väärtusbaasi. Valetavad need, kes kaitsevad seda raevukalt kui naiste huvides koostatud dokumenti. Selleks pole vaja konventsiooni nime kandvat paberilehte, selleks Vaata lähemalt ›
171
«Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid. Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: «Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.»» Mk 10:13–15 Augsburgi usutunnistus, artikkel IX: «Ristimise kohta õpetatakse, et see on õndsuseks vajalik ja et seeläbi... Vaata lähemalt ›
9
Hiljuti ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuselt teos: Bernd U. Schipper, «Iisraeli ajalugu vanaajal», tõlkijaks Vana Testamendi professor Urmas Nõmmik. Teose autor (1968) on Berliini Humboldti Ülikooli professor, rahvusvaheliselt tunnustatud Iisraeli ajaloo ja antiikse religiooniloo ekspert, kelle esmalt 2018. aastal ilmunud kokkuvõtlikult sale raamat on tõlgitud juba inglise, hispaania, prantsuse, korea, türgi ja eesti keelde. Piibliajalugu tänapäevases vaates Erinevalt Iisraeli ajaloo 20. sajandi klassikute. Vaata lähemalt ›
218
Igal aastal 31. oktoobril tähistavad luterlased usupuhastuspüha. Sel päeval meenutatakse, kuidas augustiinlasest preester ja õppejõud Martin Luther naelutas aastal 1517 Wittenbergis kirikuksele oma 95 väitlusteesi, millest sai alguse usupuhastusliikumine läänekirikus. Lauldakse Lutheri kirjutatud hümni «Üks kindel linn ja varjupaik» ja kõneldakse luterlikust identiteedist. Mis kasu on aga sellest välisest kombetäitmisest, kui peavoolu luterlus kaugeneb iga aastaga üha enam ja enam nii Martin Lutheri taotlu Vaata lähemalt ›
104
Eellugu Läänekiriku ajalugu oleks mõistetamatu XVI sajandi reformatsiooni käsitlemata. Reformatsioonist kujunes kirikuloo pöördepunkt; miski ei jäänud samaks, kiriku astus keskajast uusaega. Uusaeg, nagu seda kokkuleppeliselt nimetatakse, sündis põhjalikest muutustest kõigil elualadel – teaduses, filosoofias, ühiskonnakorralduses – ja selles miljöös toimus ka usumaailma uuenemine. Reformatsioonil on veenev eellugu. Mõiste reformatio oli keskaegses kõnepruugis tuttav. Alates X sajandi Cluny kloostrireformi Vaata lähemalt ›
29
Teatan, et ma ei saa enam pidada Sind oma preestri- ja piiskopivandele truuks jäänud Soome Evangeeliumi-Luterliku Kiriku peapiiskopiks. Teen seda järgmistel põhjustel: Sinu juhitud piiskoppide konverents ei ole karistanud preestreid, kes on laulatatud samasoolisi paare, kuigi see on vastuolus meie kiriku abieluõpetuse ja usutunnistusega. Te olete alistunult võtnud omaks toimuva arengu ning seeläbi otseselt ja kaudselt toetanud kirikule hukatuslikku ketserlust. Piiskopiameti kandjatena oleksite pidanud ot Vaata lähemalt ›
136
Iga inimene kummardab midagi, sest me oleme olemuselt religioossed olendid. Kui me ei kummarda tõelist Jumalat, võtavad Tema koha mitmesugused ebajumalad. Sellepärast pole isegi kõige ilmalikustunumad ühiskonnad kunagi vabanenud religioonist. Ilmalikustumisega on Jumala troonile asetatud inimene. Tuntud intellektuaal Yuval Noah Harari märgib, et «humanistlik religioon kummardab inimkonda ning ootab, et inimkond täidaks seda rolli, mida Jumal esitab kristluses ja islamis ning loodusseadused budismis ja taoi Vaata lähemalt ›
57
Luterlik kirik erineb kõigist teistest kirikutest selle poolest, et ta on loomuldasa puhta Sõna ja rikkumata sakramentide Kirik. Mitte tema rohkearvuline liikmeskond, mitte tema struktuur, mitte tema heategevuslikud ja muud asutused, mitte tema kaunid tavad ja liturgilised vormid ja nii edasi, vaid tema ususümbolites tunnistatud kallid tõed, mis on täielikus kooskõlas Pühakirjaga, on meie Kiriku tõeliseks iluks ja rikkalikuks aardeks ning tema elujõu ja väe ammendamatuks allikaks. Kõikjal, kus Kirik... Vaata lähemalt ›
36
Kindluse kaitsmiseks ei saa seda kivi kivi haaval maha lammutada. Samamoodi ei saa kristlikku usku teha usaldusväärsemaks, loobudes selle õpetustest. Kahjuks just taolisele strateegiale paljud tänapäeval loodavad. See loogika tuleb selgelt esile arutelus abielu üle, mis ei ole lihtsalt üks piiblitõlgendamise vaidlus teiste seas, vaid järjekindla usulise liberalismi rakendus. Liberaalteoloogia taustaks on valgustuse mõistuslik religioonikriitika. Selle kohaselt on usk kaotanud oma koha mõistuse sfääris nin Vaata lähemalt ›
51
Kallitele Gafconi [Global Anglican Future Conference – Globaalne Anglikaani Tulevikukonverents] perekonna vendadele ja õdedele – armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. Pärast kuid kestnud palvetamist ja pikka ootamist on uudis [Canterbury peapiiskopi nimetamisest] lõpuks saabunud. Kuid Gafcon võtab täna kurbusega vastu teate emand Sarah Mullally nimetamisest Canterbury peapiiskopiks. See ametisse nimetamine pöörab selja kogu maailma anglikaanidele, kuna Inglismaa Kirik. Vaata lähemalt ›
38
Alatasa võib kuulda ütlemist, et kristlus on alati muutunud ja olnud muutumises. Sellepärast tohib kirik ka tänapäeval muuta õpetust küsimustes, mille muutmist vajalikuks peetakse. Oleks hea küsida, mida taoline väide endas sisaldab. Esiteks on sageli selle taustal eeldus, et kristluse tõed ja õpetused ei ole mitte absoluutsed, vaid sõltuvad ajast ja kultuurist. Kui iga järgmine põlvkond saab loa kristlust täiesti ümber tõlgendada, arvestamata varasemate tõlgenduste seatud piiridega, jõuame peagi üksikisik Vaata lähemalt ›
14
Meie kiriku kodurahu on rikutud – kadunud on piiskoppide pöördumises väidetud «rahulik kord», kirjutab Sammeli Juntunen, Savonlinna koguduse juhtivvaimulik ja endine Helsingi ülikooli teoloogiateaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli dotsent. Soome evangeelse luterliku kiriku piiskoppide äsjane avalik pöördumine «Kutse rahule» on tarvilik sõnavõtt, mis käsitleb rahu üksikisiku sisemise rahuna, kogukonnas valitseva rahuna ning riikidevahelise rahuna. Järgnevaga pööran tähelepanu rahule kirikukogukonn Vaata lähemalt ›
116
Olles Misjonipiiskopkonna vaimulike seas ametistaaži pikkuselt teisel kohal, on mul au tänada kirikupäevade eestvedajaid, eriti isa Harri Lammit ning kõiki vabatahtlikke abilisi. Paljud töökad ja osavad põlluharijad minu kodukandis saavad tänavu rekordilise saagi. Nende töö ja vaev pole olnud asjatu. Teie, kirikupäevade eestvedajad ja töötegijad, olete rühmanud töötada evangeeliumi põllul ning teie töö ja vaev pole olnud asjatu. See pole iial asjatu Issanda pühas, igaveses sõnas! Vanasti oli kristlastel tu Vaata lähemalt ›
81
Avaldame järgnevalt esmaavaldaja loal ühte koondatud artiklid, mis ilmusid 1995. aasta novembrist 1996. aasta jaanuarini ajalehes «Eesti Kirik». Toim. I. Alguse algus. Varane iiri kultuur (6.–10. saj) Olematuse raskus Keeruline on rääkida millestki, mida ei ole. Aga vahetult pärast 496. aastat, mil Rooma impeerium kokku varises ja mida seetõttu antiigi ja keskaja piiriks peetakse, näib, nagu ei olekski enam Lääne-Euroopas kultuuri. Ei vana (sest see oli peaaegu täielikult hävitatud) ega... Vaata lähemalt ›
67
Lugupeetud Riigikogu esimees härra Lauri Hussar! Soovin käesolevaga väljendada minu kui Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku nördimust seoses Teie nõuniku Indrek Tarandi rünnakutega Moskva Patriarhaadiga kanooniliselt seotud Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku aadressil. Pean silmas 9. septembril väljaandes Postimees avaldatud artiklit «Kuidas mõista president Karise sõnumit Moskva patriarhaadi kohta?» Selles artiklis väljendab Indrek Tarand seisukohta, et vene õigeusklikele tuleks seadusega ette anda t Vaata lähemalt ›
143
10. septembril 2025 mõrvati USA kristlik-konservatiivne aktivist Charlie Kirk, kes oli tuntud eriti noorte seas. 31-aastane kristlane Charlie Kirk oli abielus ja kahe väikese lapse isa. Jäägu teda meenutama mõned vaimulikud mõtted, mida ta väljendas loetud päevad või kuud enne oma surma. «Jeesus võitis surma, et sina saaksid elada.» «Rist on Jumala vastus maailma kurjusele.» «Jeesuse ülestõusmine on ajaloofakt. See on tõesti aset leidnud. Jeesus tõusis surnuist üles.» «Jeesus on... Vaata lähemalt ›
157
Kui sada aastat tagasi oleks keegi ette näinud, et aastal 2025 kuulutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul jesuiidist katoliku piiskop Eestimaa pühaks meheks ning roomakatoliku preestrid ja piiskopid eesotsas Viini kardinaliga marsivad välja Jaani kiriku peauksest, oleks seda peetud peatselt saabuva viimsepäeva märgiks. Teise maailmasõja eel suhtuti Eesti luterlikus kirikus katoliiklusse (jesuiitidest rääkimata!) äärmise umbusuga ning elati konfessionaalse konfrontatsiooni paradigmas. Luterlikus polee Vaata lähemalt ›
90
Universumis on septiljon ehk triljon triljonit tähte. Kas keegi on nad kõik kokku lugenud? Jah, Looja teab: «Tema teab tähtede hulka, annab igale nime» (Pirita Psalter, Ps 147:4). Teadlase kommentaar: «Jumalal ei ole puudust ei ajast ega ruumist» (Ian Barbour, Religioon teadusajastul, 1989–1991) Filosoofi kommentaar: «Kaks asja täidavad meele aina uue ja kasvava imetluse ja aukartusega, mida sagedamini ja tõsisemalt me nende üle mõtleme: tähistaevas minu kohal ja moraaliseadus minu... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
29% 14 |
Uued uudised
|
17% 8 |
Õhtuleht
|
10% 4 |
Kroonika
|
10% 4 |
ERR
|
8% 17 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.02.2026 13:20
Viimane uuendus: 13:20.
Uudiste reiting uuendatud: 13:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)