Tuhkapäev tähistab paastuaja algust. Kirikukalendris on tuhkapäev märgitud palvepäevaks. Mõtleme palves oma maale ja rahvale ning asetame oleviku ja tuleviku Jumala ette. Prohvet Joeli kombel palume: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! (Jl 2:17a) Ammuse tava kohaselt loetakse palvepäeva jumalateenistusel ette Jumala kümme käsku. Käskude valguses peegelduvad meile kõik teod ja tegematajätmised. Saame hinnata neidki otsuseid, mida on langetanud rahva nimel meie Vaata lähemalt ›
3
Käesolev artikkel sai algselt saadetud vastulausena Postimehele, kuna selle väljaande Fookuse rubriigi toimetaja Martin Ehala käsitles eraldi artiklis kolme EELK vaimuliku avalikku kirja siseministrile. Postimehe arvamustoimetuse juht aga keeldus siinkirjutaja vastuartiklit avaldamast, leides, et nad on metropoliit Eugeni teemat juba piisavalt käsitlenud ja valeväiteid, mida oleks vaja ümber lükata, pole siinkirjutaja kohta esitatud. Eestis võib arvamusvabaduse raames, lähtudes oma maailmavaatest või polii Vaata lähemalt ›
180
Täna (6. veebruaril) siis ongi see päev, mil Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Eugeni ehk Eesti suurima usuorganisatsiooni juht on sunnitud Eestist lahkuma. Kokkuvõtlikult öeldes on see tingitud asjaolust, et ta pole nõustunud sekkuma poliitikasse, väljendades valitsusele piisavalt meelepäraseid poliitilisi seisukohti. See, kui kiuslikult ja valelikult on valitsus metropoliidi elamisloa pikendamisest keeldumise otsust põhjendades käitunud, on piinlik. Jutud, et Eesti riigi enesek Vaata lähemalt ›
119
Pius X Vennaskonna kindralülema isa Davide Pagliarani ettekanne Courrier de Rome XVII Teoloogilisel Kongressil Pariisis, 13. jaanuaril 2024. Minu ülesandeks on kokkuvõtlikult selgitada [Pius X] Vennaskonna seisukohta seoses erinevate nähtustega, mida «sinodaalne Kirik» kannab. Kõigepealt peame püüdma pisut korda luua erinevate elementide seas, mis puudutavad sinodaalset Kirikut ja eriti hiljutist dokumenti Fiducia supplicans, mis on juba tekitanud märkimisväärsel hulgal vastukaja. Selle dokumendi ilmumine Vaata lähemalt ›
59
Kogu kristlaskond käärib – käib elav arutelu selle üle, kas karjase- ehk preestriametit võib avada naistele, traditsiooniliselt on seda tõrjutud. Laialdast üksmeelt selles küsimuses siiski ei paista. Teema on juba pikka aega olnud esil nii suurtes kui vähemuskirikutes, aga ka väiksemates kogukondades. Arutelu on alguse saanud ja peamiselt toimunud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Just neis piirkondades on ühiskondlike olude muutus olnud kõige ulatuslikum ning traditsioone on vaidlustatud jõulisemalt kui kuskil. Vaata lähemalt ›
42
Kinnitan, et Eesti riigi asjaomased ametiisikud lihtsalt valetavad ja vassivad, püüdes avalikkusele põhjendada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni elamisloa pikendamata jätmist. Öeldakse, et tegemist ei ole sammuga kiriku vastu ja see pole üldse seotud sellega, et Eugeni on kirikujuht. Seda väitis näiteks siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt kohtumisel Eesti Kirikute Nõukogus. See väide on otsene vale, mille lükkab ümber kasvõi PPA pressiteade, mida kajastas Rahvusringhääl Vaata lähemalt ›
54
On saanud teatavaks, et Politsei- ja Piirivalveamet ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni (Rešetnikov) elamisluba ja ta peab Eestist lahkuma 6. veebruariks 2024. Seda otsust põhjendati avalikkusele asjaoluga, et metropoliit Eugeni ei ole oma käitumist muutnud, mistõttu olevat tema tegevus riigile julgeolekuohuks. Meile teada oleva info kohaselt saab metropoliit Eugenile tehtud etteheiteid pidada meelevaldseiks ja üksnes poliitiliselt motiveerituteks. Eesti Vabariigil e Vaata lähemalt ›
173
On saanud teatavaks, et Politsei- ja Piirivalveamet ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni (Rešetnikov) elamisluba ja ta peab Eestist lahkuma 6. veebruariks 2024. Seda otsust põhjendati avalikkusele asjaoluga, et metropoliit Eugeni ei ole oma käitumist muutnud, mistõttu olevat tema tegevus riigile julgeolekuohuks. Meile teada oleva info kohaselt saab metropoliit Eugenile tehtud etteheiteid pidada meelevaldseiks ja üksnes poliitiliselt motiveerituteks. Eesti Vabariigil e Vaata lähemalt ›
809
Miks ei mõista teletegijad, et kiriku püha rituaali ülekannet tuleb teha teisiti kui uudistelõiku või meelelahutussaadet? Selle ülekande eesmärgiks peab olema kiriku avamine, inimestele lähemale toomine, mitte lihtsalt ühe pisut teistsuguse ajaviite või meelelahutuse pakkumine. Teletegijad peaksid olema teadlikud oma võimust vaataja üle. Ja sellega seoses ka vastutusest. Vahetpidamatult hüplev kaamera, kiirelt vahelduv telepilt ei lase vaatajal keskenduda, sagedane televaataja kaotab lõpuks üldse võime mil Vaata lähemalt ›
65
Konfessionaalsete teoloogide koosolekul Helsingi Pauluse kirikus 8. märtsil 1976 võeti vastu alljärgnev avaldus vaimuliku ameti küsimuses. Koosolekust välja kasvanud konfessionaalsete preestrite, õppejõudude, teoloogiatudengite, jutlustajate, teiste vabatahtlike töötegijate ja kirikuinimeste ühendus kannab nime Pauluse Sinod. Sinodi liikmeskonnaga ja ettevõtmistega saab liituda käesolevat avaldust allkirjastades. Pauluse Sinodi arutelude ja tegevusvaldkond on põhimõtteliselt laiem kui huvi kiriku ametiküsim Vaata lähemalt ›
83
Uue aasta esimesel päeval jõustus Eestis mittelegitiimse parlamendi poolt heaks kiidetud ja põhiseadusega põhimõtteliselt vastuolus olev seadus, mis annab abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele. Ja ennäe, juba 2. jaanuaril esitati üleskutse, mille esitas Rostocki ülikooli usuteaduskonna nooremprofessor Johann-Christian Põder, et samasooliste paaride õnnistamist tuleks arutama hakata ka Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Selle artikli juures väärib tähelepanu nooremprofessori argument, et «kiriku a Vaata lähemalt ›
3
Aasta 7 eKr oli saatuseaasta, fatalis annus. Taevas astus planeet Jupiter «coniunctio magna’sse» ning kuulutas kuldse lõpuaja valitsejat. Roomas saavutas Augustus oma karjääri kõrgpunkti ja Tiberius korraldas suure triumfikäigu ad maiorem gloriam Augusti patris. Niiluse ääres ülistatakse keisrit kui Zeus Eleutheriost. Eufrati kaldalt asuvad teele tähetargad, et külastada Palestiinas tõotatud rahukuningat. Iisraelimaal aga oli äikesemeeleolu. Heroodes oli paar viimast kuud degradeeritud. Quirinuse loenduskom Vaata lähemalt ›
66
Vahetult pärast teadet Petlemma tähe kohta jutustab Matteus loo laste tapmisest Petlemmas. Selle loo ajaloolise usutavuse vastu kerkib mitmesuguseid kahtlusi. Me piirdume nelja punktiga: 1) sellest jutustab ainult Matteus. 2) Kas selline massimõrv Heroodese poolt on üldse võimalik? 3) Kas on mõeldav, et Augustus on sellist asja sõnatult sallinud? 4) Matteuse jutustusel on silmatorkav sugulus antiikse saagatraditsiooniga ning näib järgivat kindlat kirjanduslikku skeemi. Ad. 1. Siin tuleb viidata ühele mär Vaata lähemalt ›
24
Detsembrikuu kahekümne viiendal päeval aastal viis tuhat ükssada ja üheksakümmend üheksa pärast seda, kui Jumal lõi alguses taeva ja maa, aastal kaks tuhat üheksasada ja viiskümmend seitse pärast veeuputust, aastal kaks tuhat ja viisteist pärast Aabrahami sündi, aastal üks tuhat viissada ja kümme pärast seda, kui Iisraeli rahvas koos Moosesega Egiptusest välja läks, aastal üks tuhat ja kolmkümmend kaks pärast seda, kui Taavet kuningaks võiti, kuuekümne viiendal aastanädalal Taanieli ettekuulutuse... Vaata lähemalt ›
45
«Kus on vastsündinud juutide kuningas? Me oleme näinud tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.» Nii ütlevad Hommikumaa targad Mt 2:2. Võib-olla mõtleb ka Paulus Gl 4:3 j sellele astronoomilisele nähtusele. Nii igatahes mõistab teda Antiookia Ignatius, kui ta ühes apokalüptilises advendihümnis Mt 2 ja Gl 4 motiivid täiesti endastmõistetavalt ühendab. Juba Kepler seostas Matteuse teksti Petlemma tähest Jupiteri omapärase teega aastal 7 eKr. Selle aasta kevadel kohtus planeet... Vaata lähemalt ›
11
Pärimuse kohaselt seadis esimese jõulusõime üles Püha Franciscus. See juhtus kaheksasada aastat tagasi, nimelt aasta 1223 jõulude paiku Itaalias, Latiumis Greccio küla lähedal. Pühal Maal viibinud ja ka Petlemma külastanud Franciscus soovis kristlaste silma ette tuua jõulustseeni, nii nagu Luuka evangeelium sellest kõneleb: «Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks... Vaata lähemalt ›
52
Mt 2:1 jj ja Lk 2:4 järgi on Jeesus sündinud Petlemmas. Ka siin on tegevuses teoloogia, mis otsib tõendust pühakirjast. Petlemm on Messiase tõotatud sünnilinn (Mi 5:1; Mt 2:5; Jh 7:42). Niisiis «peab» Jeesus olema sündinud Petlemmas. Nii võiks järeldada. Kuid ka siin ei vasta eeldused tõele. Messiase ootamine Petlemmast on ainult ühe eelkristliku apokalüptika paljudest messiaseootustest. Jeesuse ajal on küllalt messiaanlikke tulevikupilte, milles Petlemm ei etenda mingit osa (vrd... Vaata lähemalt ›
20
«Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses,» seisab apostel Pauluse teises kirjas Timoteusele (3:16). Pühakirja inspireeritusest tulenevalt on luterlaste jaoks Piibel ehk Vana ja Uue Testamendi prohvetlikud ja apostlikud kirjutised Jumala sõnana «ainsaks reegliks ja juhtnööriks, millest tuleb juhinduda ning mille järgi tuleb vaagida ja hinnata kõiki õpetusi ja õpetajaid». Nii deklareeritakse konkordiavormelis (1577), ühes evangeelset õpetust Vaata lähemalt ›
23
Mõlema suurevangeeliumi (Matteus, Luukas) alguslugudes peetakse Jeesust neitsi Maarja pojaks (Mt 1:20 jj; Lk 1:35). Kas Jeesuse imepärane sündimine on ajalooline fakt? Või on see üksnes usuväide, mis pääseb maksvusele alles pärastapostellikul ajal, esile kutsutud Js 7:14 ja antiikse maailma arvukate neitsistsünni-legendide poolt? Religiooniloolised «paralleelid» ei tõesta iseendast veel midagi ajaloolise teate vastu. Küll aga on tõsine probleem, et neitsistsünnist kõnelevad ainult Matteus ja Luukas, seevast Vaata lähemalt ›
41
EELK peapiiskop Urmas Viilma puudutas Tallinna toomkirikus peetud advendikõnes ka mitmeid ühiskondlikke teemasid, väljendades muret ühiskonna lõhestamise ning demokraatia lagunemise pärast. Samuti käis peapiiskop välja ettepaneku rahvahääletusest usundiõpetuse küsimuses. Toome lugejateni mõned nopped peapiiskopi kõnest. Rahvahääletus mittekonfessionaalse usundiõpetuse küsimuses «Eesti kristlased tunnevad muret, et Eesti viiesajas munitsipaal- ja riigikoolis ei ole erinevalt enamikust Euroopa riikidest või Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Postimees
|
25% 4 |
Õhtuleht
|
18% 3 |
ERR
|
12% 2 |
Uued uudised
|
5% 1 |
Äripäev
|
4% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.04.2024 20:18
Viimane uuendus: 20:14.
Uudiste reiting uuendatud: 20:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)