Kõigi eelduste kohaselt toob Vabariigi Valitsus peagi Riigikokku kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub eesmärgist luua sotside esimehest siseminister Lauri Läänemetsale seaduslik toetuspunkt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ja Pühtitsa kloostri tegevuse sundlõpetamiseks. Hiljuti räägiti sellest (ootuspäraselt kriitikavabalt) ka «Aktuaalses kaameras». Läänemetsa jutt, et ettevõtmine lähtub eesmärgist lõpetada ära Moskva Patriarhaadi mõju MPEÕK-le ja Pühti Vaata lähemalt ›
26
Isa Thomas Hopko (1930–2015) tegi oma elutöö New Yorki Püha Vladimiri õigeusu teoloogilise seminari õppejõu ja rektorina Piibli juhiseid pühade kirjade lugemisest Vanas Testamendis Mõtisklust Piibli lugemisest võime alustada Piibli endaga. Vanas Testamendis on arvukalt kohti, kus räägitakse, kuidas Jumala rahvast kutsuti üles vajutama Seaduse sõnad oma südamesse ja hinge, hoidma neid jätkuvalt silma ees, kirjutama need seintele ja uksepiitadele ning hoolikalt õpetama oma lastele (vrd 5Ms 11:18). Vanast T Vaata lähemalt ›
24
Sest need on tõelikult kolm kuningat – Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Nad kõik kolm on koos, kui Kristus laseb end ristida. Kui Ta oleks tahtnud, siis oleks selline ilmutus sündinud kõrves või Jeruusalemma templis; aga see pidi sündima ristimise juures meile õpetuseks; nagu ma sageli olen ütelnud: hoidkem ristimist kõrgel ja kui oleme ristitud, siis pidagem end Issanda uuestisündinud pühadeks. [Ristimises] pole üksnes vesi, vaid ka... Vaata lähemalt ›
73
Venelastele näidati aastavahetusööl televiisorist… loomulikult muutinit. Meie rahvusringhääling andis väärilise vastulöögi ja näitas punni. Ning seda parimal võimalikul viisil, akadeemiliste üliõpilaste esituses rahvusteatri laval, näidendis «Identiteedikabaree». Meie rahvusringhääling edastas selle vaieldamatult kõrgkultuuri kuuluva lavastuse kümnetesse tuhandetesse eesti kodudesse aasta ühel vaadatumal teleõhtul. Kui venelastel ajas muutin oma «asja» nagu ikka, siis meie punn ei jäänud alla, vaid ajas ka Vaata lähemalt ›
29
Aasta 2025 – täpsemalt ajavahemik 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 – on kuulutatud «Eesti raamatu aastaks». Selle motoks on Hando Runneli luulerida «Rahvas algab raamatust.» Nimelt täitub tänavu 500 aastat teadaolevalt esimese eestikeelseid tekste sisaldanud raamatu trükkimisest. Mõnda aega peeti selleks Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koelli koostatud luterlikku katekismust, mis trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti t Vaata lähemalt ›
110
«Pühitsetud saagu sinu nimi!» Matt. 6, 9. Jumalat tänades ja paludes astume oma töö ning tegemistega uue aasta sisse. Meie vaatame tagasi Jumala juhtimisele ja näeme, kuidas isa helde käsi aasta jooksul meid on saatnud oma armuvalgusega ja meid kasvatanud oma armutundmises. Uue aasta lävel vaatame aga ka ettepoole. Ja seal näeme uusi eluraskusi ja usuvõitlusi ees. See ajab meid palvetades silmi üles tõstma taevase Isa poole, keda paluma meid... Vaata lähemalt ›
6
Lubage mul alustada meenutusega ühest jõuluõhtust siinsamas kirikus millalgi 1980. aastate keskpaiku. Olin ka varem jõuluõhtul kirikus käinud, aga siin kirikus olin esimest korda. Kirik oli puupüsti rahvast täis – ma mõtlen tõepoolest puupüsti, ka vahekäigud ja seinaääred, inimesed seisid tihedalt külg vastu külge. Et midagigi näha ja kuulda, ronisin ühte aknaorva – kuskil seal, minu poolt vaadates paremal pool. Võiks arvata, et sellises õhkkonnas ei jõua jumalateenistusel kõlav vaimulik... Vaata lähemalt ›
90
Armsad kaasmaalased! Jõulude ajal on ikka kombeks üksteisele midagi soovida ning tihti soovitakse just rahulikku jõuluaega. Rahu on hinnaline and nii üksikisiku jaoks kui ka ühiskonnale laiemalt. Paraku mõistetakse rahu väärtust kõige rohkem just siis, kui see on hingest või omavahelistest suhetest kadunud. Vaimse tervise muredele, stressirohkusele, pingetele omavahelistes suhetes või maailma sõjakolletele mõeldes tekib südamesse suur igatsus, et maailmas peaks olema palju rohkem rahu. Rahusoov on jõulude Vaata lähemalt ›
3
Neil sõnadel, armas rahvas, on sama mõte kui eelnenud sõnadel, mida te laulu alguses kuulsite. «Nüüd tulgu Õnnistegija, kes neitsist pidi sündima» jne., et kogu ilma Õnnistegija Jeesus Kristus tõesti Püha Vaimu kaudu süütust neitsi Maarjast on sündinud. Nende sõnade juures (see neitsi käima peale sai) peame kindlalt uskuma, et neitsi Maarja enne ja pärast lapse sündimist ning selle ajal on ilusaks, süütuks ja kasinaks neitsiks jäänud. Kuna see sünd... Vaata lähemalt ›
101
Austatud kolleegid, iga EELK preestriordinatsiooniga vaimulik on andnud ametivande, mille kehtiv versioon on järgmine: «Mina, NN, olles kutsutud ja astudes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku preestri ametisse, tõotan ja vannun Jumala ees ja Tema püha sõna juures, et ma selles ametis tahan kuulutada ja levitada ainult kiriku õpetust, mille aluseks on Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordia Vaata lähemalt ›
172
Nii kristluses kui buddhismis me peame vahet tegema keskse ja sektantliku traditsiooni vahel. Kristlus tekkis Vahemeremaade idaosas ning keskne traditsioon sai areneda vaid seal. Euroopa kaugetes paikades, kas siis meretaguses Walesis, Šotimaal ja Rootsis või Vahemeremaade kultuuri naabruses asuvates Wittenbergis ja Böömimaal avaldus ristiusk hoopis uutes ja harjumatuis rõivais. Kuna elaval traditsioonil polnud küllalt jõudu levida terviklikult nii kaugele, siis asendati ta fantastiliste ideedega, mis kutsu Vaata lähemalt ›
99
Pärast viis aastat ja kaheksa kuud kestnud taastamistöid avas Pariisi Jumalaema katedraal nädalavahetusel taas uksed. 15.aprillil 2019. aastal nägi maailm šokeerivaid kaadreid leekides katedraalist. Tulekahjus hävis Jumalaema kiriku haritorn ning varises sisse katus. Pühakoja süttimise põhjus on siiani välja selgitamata. Restaureerimistööd läksid maksma ligikaudu 700 miljonit eurot. Laupäeva, 7. detsembri, õhtusele tseremooniale olid kogunenud maailma riigipead ja teised tähtsad külalised, keda tervitas P Vaata lähemalt ›
61
Ma võin julgelt öelda, et minu õpinguaastad Concordia Teoloogia Seminaris olid mu elu ja karjääri mõttes parimad aastad. Vaevalt et kusagil mujal võib leida nii tohutus koguses luterluse klassikalist pärandit ja konfessionaalset teoloogiat. Hiljem Novosibirski seminari rajades püüdsin ma üle võtta parimat, mida Fort Wayne’i seminaril pakkuda oli. Kuid üsna varsti pärast seminari õppima asumist üllatas mind siiski üks asjaolu. Näib, et asi pole mitte niivõrd seminaris kui sellises (vastupidi,... Vaata lähemalt ›
87
Aga küsime kõigepealt: mida mõtleme me, kui kõneleme Jumala riigist või palvetame selle pärast? Maa peal on juba olnud palju riike ja on neid praegugi palju. Muistsest ajast peale siiamaani. Juba tuhandeid aastaid enne Kristust ja nüüd – ligi kaks tuhat aastat pärast teda. Selle aja jooksul on olnud vägevaid ja vanu kultuurriike: Hiina, Egiptuse, Aleksander Suure, Džingis-khaani, Cäsari ja Napoleoni. Suure maailmasõja tagajärjel tekkis juurde palju uusi suuremaid ja... Vaata lähemalt ›
42
Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu! Usutunnistus laseb selgelt mõista, mis on kirik, nimelt pühade osadus, see on hulk ehk kogum selliseid inimesi, kes on kristlased ja kuulavad Jumalat. Kuid sõna «kirik» on paljutähenduslik ja segane ega edasta seda tähendust ning mõtet täpselt, mida kolmandast usuartiklist peaks järeldama. Sest Ap 19:39j nimetab linnakirjutaja rahvast, kes oli hulgiti turule jooksnud,... Vaata lähemalt ›
12
Ajaloolased on juba ammu märkinud, et 15. sajandi lõpukümnenditel ja 16. sajandi alguses tunnustati üldiselt kiriku põhjaliku reformimise vajadust alates «peast kuni iga liikmeni», kuid puudus üksmeel selles, mida see reform peaks sisaldama.[1] Selle tulemusena tekkisid erinevad reformatoorsed liikumised, milles etendasid oma rolli erinevad faktorid, nii poliitilised, sotsioloogilised, majanduslikud kui eklesioloogilised ja teoloogilised. Ühel juhul välditi reformipüüetes algselt mistahes viidet «protestant Vaata lähemalt ›
53
Ülevaade Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja enne selle loomist Eestis tegutsenud luterliku kiriku õpetuse aluseid määratlevatest sätetest riigiseadustes ja kiriku põhikirjades ja -määrustes. Rootsi kirikuseadus (1686), Cap. I, § 1 In Unserm Königreiche und dessen zugehörigen Landen, sollen sich alle, einzig und allein zu der Christlichen Lehre und Glauben bekennen, welche in dem Göttlichen Heiligen Wort, denen Prophetischen und Apostolischen Schriften Alten und Neuen Testaments gegrindet, in denen Haupt Vaata lähemalt ›
17
Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Olen veendunud, et kõik kodanikud, kes peavad oluliseks vaba ja õiglase ühiskonna ideaalide säilimist ning seda, et valitsus ei allutaks meid diktatuurilisele riigikorraldusele, peavad astuma riigivõimu kuritarvitamisele vastu – ka siis, kui need kuritarvitused on suunatud kellegi teise kui meie endi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste mahasurumisele. See ongi põhjus, miks võtsin vastu kutse konverentsil kõneleda, omistamata otsuse langetamisel mingit tähtsust sellele, et valelikud oponendid (ka rahvuslast Vaata lähemalt ›
29
Ateismile rajatud ühiskond ei suuda mitte kunagi inimestevahelisi suhteid ära korraldada. Sest ta on üles ehitatud valedele ja egoismile. Ühiskonnal peab olema eetiline alus. Ateismil ei ole eetikat. Ateisti meelest on eetiline kõik, mis temale meeldib või kasulikuna tundub. Euroopa tsivilisatsioon ja kultuur rajaneb kristlusel, on läbi kasvanud kristlusega, kristlased ehitasid selle üles – ateistlikud võltsliberaalid ja isekad rumalad rahakummardajad tahavad selle kultuuri ära hävitada. Liberaalne demokr Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 5 |
Õhtuleht
|
13% 3 |
ERR
|
12% 1 |
Delfi
|
11% 8 |
Uued uudised
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.04.2025 15:59
Viimane uuendus: 15:54.
Uudiste reiting uuendatud: 15:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)