Hiljuti juhiti minu tähelepanu uudisele, et Eesti Apostellikus Administratuuris olevat uus missatõlge valmis saanud, nagu kuulutab kiriku koduleht (iroonilisel kombel küll üpris kohmakas keeles ja õigekirjavigadega). Üldiselt ma Eesti Apostellikus Administratuuris toimuvatesse asjadesse ei sekku, hoolimata sellest, kas need lähevad mulle korda või mitte. Esimest korda oma 29 de facto paguluses veedetud aasta jooksul teen siiski erandi – seda põhjusel, et kolmandate isikute kaudu, nö tagauksest jõudis minun Vaata lähemalt ›
39
Saateks. Seoses paavst Franciscuse poolt öelduga, et kõik religioonid viivad Jumala juurde, avaldame uuesti Leif Nummela artikli aastast 2015, mis käsitleb sama küsimust. Nummela leiab, et kirik, mis salgab Kristuse ainulaadsuse, ei saa tõeliselt kanda Tema nime. Viis Rootsi kiriku vaimulikku avaldasid ajalehes Dagens Nyheter (19.08.2015) artikli, milles nad kutsuvad erinevate religioonide esindajaid ühisele jumalateenistusele. Vaimulikud kuulutavad: «Kas me julgeme kirikuna avalikult tunnistada, et juudid Vaata lähemalt ›
104
Rooma paavst Franciscus ütles hiljuti, et kõik religioonid on teed, mis viivad Jumala juurde. Seevastu Kristus ütleb Johannese evangeeliumis: «Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu» (Jh 14:6). Mida õpetab selle kohta evangeelne-luterlik kirik? Osundagem alljärgnevas (kohandatul viisil) leeriõpikut «Väike katekismus ja usuõpetus», mille on 1992. aastal välja andnud EELK Konsistooriumi kirjastuse ja informatsiooni osakond. Kogu õigeuskliku kirikuga tunnistame patus Vaata lähemalt ›
48
14. IX. 1524, risti ülendamise päeval, puhkes Tallinnas altarite ja piltide rüüstamine lahti, kõige enam munga-kirikus (n. n. Katariina kirik), sest et mungad ordumeistrile ja vasallidele kaebanud olid. Edasi rüüstati Pühavaimu kirik ja Oleviste kirik: pildid, altarid, pühad kujud, pühurite jäänused hävitati ära, rahakirstud murti lahti. Kallid kirikuriistad ja kirikukirstud viidi ära. 400 kuni 500 isikut võtsid osa, sakslased ja eestlased, 3 tunni jooksul oli kõik tehtud. Niguliste kirik jäi... Vaata lähemalt ›
36
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kõrge esindaja osales hiljuti Islandi luterliku kiriku uue piiskopi Gudrún Karls Helgudóttiri ametisse pühitsemisel, mida juhtis ametist lahkuv piiskop Agnes M. Sigurdardóttir. Selles justkui pole midagi ebatavalist, sest luterlikud kirikud on üksteisega altari- ja kantsliosaduses ning on loomulik, et piiskopid osalevad sama osaduskonna piires uute piiskoppide ametisse seadmisel. Näiteks EELK esimese piiskopi seadsid ametisse Rootsi luterliku kiriku Uppsala peapiiskop ja S Vaata lähemalt ›
5
Ukraina valitsusel on suveräänne õigus ja kohustus kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust ja kaitsta oma kodanikke, iseäranis Venemaa ebaseadusliku sissetungi ja relvastatud agressiooni valguses. Kirikute Maailmanõukogu (KMN) on järjekindlalt hukka mõistnud Venemaa sõja Ukraina vastu ja me jääme vankumatult selle juurde. Ukraina võimudel on õigus kaitsta Ukraina suveräänsust ja iseseisvust ning anda kohtu alla Ukraina huvide vastastes kuritegudes süüdi olevad isikud. Samal ajal on KMN sügavalt mures v Vaata lähemalt ›
80
Rahvas ütles: «see oleks meile teotavaks, kui meie Jehoova maha jätaksime, et meie teisi jumalaid teeniksime. Sest Jehoova, meie Jumal, on see, kes meid hoidnud kõige tee peal.» Ja Joosua ütles rahva vastu: «Teie olete tunnistusmehed iseeneste vastu, et teie olete enestele ära valitsenud Jehoova, teda teenida.» Ja nemad ütlesid: «Tunnistusmehed oleme!» «Saatke siis ära võõrad jumalad, mis teie seas on, ja pöörake oma süda Jehoova poole.» Ja rahvas ütles... Vaata lähemalt ›
66
Valdav osa kristlaskonnast austab Neitsi Maarjat, meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse ema. Ja see on igati piibellik, õige ja hea, sest, nagu Maarja ütleb oma kiidulaulus: «vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev…» (Lk 1:48j). Kui Johannese evangeeliumi pidulik algus kuulutab: «Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja... Vaata lähemalt ›
54
Meie, Luterliku Maailmaliidu ja Õigeusu Kiriku esindajad, oleme kokku tulnud armastuse ja kristliku osaduse vaimus, et arutada Kirikut lõhestavat küsimust Püha Vaimu lähtumisest. Me mõlemad kinnitame Püha Vaimu täielikku jumalikkust ja isikulisust, mida on ida ja lääne traditsioonis väljendatud erineval viisil. Me teame, et ladina kirik lisas Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistusse sõnad Filioque [«ja Pojast» – toim.] mitusada aastat pärast Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse koostamist vastusena arianismi Vaata lähemalt ›
32
Tänapäeva lääne ühiskonnad endasse haaranud revolutsiooniline liikumine võitleb kiriku ja kristluse vastu mitte ainult selle tõttu, et kristlaste massid on jäänud leigeks ning paistab, et neist saab kerge vaevaga jagu. Revolutsioon võitleb avalikult õhtumaa, s.o lääne dekristianiseerimise eest – antikristlik suunitlus on moodsa «euroopalikkuse» olemus ja tuum. Revolutsiooni siht on kristluse kui Euroopa kultuuri moraalse ja vaimse aluse täielik hävitamine. Kristliku pärandi avalik halvustamine, mõnitamine. Vaata lähemalt ›
42
Tahaksin kõneleda ühest eesti talumehest. Ma ei mäleta, kas ta oli minu isa või vanaisa, või koguni keegi teine. Võib-olla ta oli, lugeja, sinu isa või vanaisa. Ja see polegi tähtis, kes ta oli, tähtis on vaid, et ta oli eesti talutaat, nagu neid oli palju. Lauakirikus käis ta harva, üks või kaks korda aastas. Kirik oli kaugel, mitu või mõnikord mitukümmend versta eemal. Iga päeva jaoks olid oma tööd... Vaata lähemalt ›
113
Ja ehk see vaherahu [Rootsi ja Venemaa vahel aastal 1583] küll pisike ja vähene oli, oli ta siiski suur ja tähtis tegu ja Kõigevägevama Jumala ime. Sest avalik on, et moskvalane Liivimaa sõja algusest saadik kõik keisrite ja kuningate sobitused Liivimaa pärast tagasi lükkas ja iialgi ei tahtnud, et Liivimaast pidi räägitama, ja avalikult kuulutas, et tema ka kõige vähemat Liivimaa kindlust käest ei anna, kui ka Rootsi, Poola ja... Vaata lähemalt ›
15
Tuntud näitleja ja režissööri Mel Gibsoni kiri äsja Vatikani poolt ekskommunitseeritud peapiiskop Carlo Maria Viganò toetuseks. Armas peapiiskop! Olen kindel, et te ei oodanud Jorge Bergogliolt [paavst Franciscus – toim.] midagi muud. Ma tean, et teate, et tal pole üldse mingeid volitusi – nii et ma pole kindel, kuidas see teid edasi mõjutab. Loodan, et jätkate ise missa pidamist ja sakramentide vastuvõtmist – see on tõesti aumärk, kui kontsiilijärgne valekirik... Vaata lähemalt ›
44
Luterlik teoloogiline positsioon suhtumises paavstiametisse on formuleeritud erinevates usutunnistuskirjades, millest peamistena tulevad antud küsimuses kõne alla Martin Lutheri «Kristliku õpetuse artiklid» (ehk Schmalkaldeni artiklid, 1537) ja Philipp Melanchthoni «Traktaat paavsti võimust ja meelevallast» (samuti 1537). Üldist kirikukogu silmas pidades kirjutatud Schmalkaldeni artiklites esitab Luther teoloogilise positsiooni, et paavst ei ole jumalikust õigusest ehk Jumala sõnast lähtuvalt kogu kristlas Vaata lähemalt ›
72
Aga me ei unista, nagu mõned jumalatult arvavad, mitte Platoni riigist, vaid ütleme, et see kirik on olemas, nimelt tõelised usklikud ja õiged, kes on hajutatud üle terve maailma. Ja me lisame tundemärgid: puhas evangeeliumiõpetus ja sakramendid – selline kirik on tegelik tõe sammas [1Tm 3:15]. Ta peab kinni puhtast evangeeliumist ja, nagu Paulus ütleb, alusest [1Kr 3:12], see tähendab tõelisest Kristuse tundmisest ja usust. Ja kuigi selles kirikus on... Vaata lähemalt ›
45
Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Issand, meie Isa Jeesuses Kristuses, Sinu isasüdamesse saadame oma igatsused ja palved. Varja ja hoia meie põlist kodu ja rahvast! Juhata oma Vaimuga valitsust ja kõiki, kes seisavad meie rahva teenistuses, et nad kõikumatult käiksid õiguse ja armastuse teel! Õpeta meid elama rahulist ja vaikset elu jumalakartuses ja aususes! Hoia ja õnnista meie rahva laialipillatud lapsi nende teedel ja kinnita meie hinge kahtlustes ning kannatustes!... Vaata lähemalt ›
94
Libertas ecclesiae ehk «kiriku vabadus» on kontseptsioon, mis rõhutab kiriku sõltumatust sekulaarsest võimust ja on asjahuvilistele tuttav keskaja kirikuloost. Mina kõneleksin sellest oma tänases ettekandes kui Kiriku huvist ja taotlusest täita takistamatult oma jumalikku missiooni, ja teen seda eeskätt kirikuajaloolisest perspektiivist. Augsburgi usutunnistus, luterlaste peamine usutunnistuslik ja õpetuslik dokument, defineerib Kiriku missiooni järgmiselt: et inimesed saaksid üldse jõuda päästva ehk õndsa Vaata lähemalt ›
23
«Kui piiskopid tahavad olla õiged piiskopid ja kanda hoolt kiriku ja evangeeliumi eest, siis olgu see pealegi armastuse ja üksmeele, mitte sunni pärast nii, et nad ordineerivad ja konfirmeerivad meid ja meie sõnakuulutajaid, kuid jättes kõrvale kogu mittekristliku eluviisi ja toreduse teeskluse ning pettuse,» kirjutas reformaator Martin Luther 1537. aastal Schmalkaldeni artiklites, mis olid mõeldud esitamiseks üldisele kirikukogule, kus kirikureformid pidid kõneks tulema. «Aga kuna nad ei ole õiged piiskop Vaata lähemalt ›
27
Aastal 325 kiitis Nikaia oikumeeniline kirikukogu heaks usutunnistuse, mida täiendati aastal 381 Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul ja mida tuntakse kui Nikaia usutunnistust või Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust (ehk ususümbolit, kreeka keeles Σύμβολον τῆς Νικαίας). See üldkristlik usutunnistus leiab kasutamist nii õigeusu, roomakatoliku kui protestantlikes kirikutes (lääne traditsioonis koos filioque-lisandiga ehk sõnadega «ja Pojast») ning kujutab endast katoolse ristiusu kokkuvõtlikku esitu Vaata lähemalt ›
9
Meie ajal on kristlaste seas palju juttu kultuurisõdadest, [kiriku] suhtlemisest kultuuriga ja kultuurilisest teenimisest. Seetõttu on üsna oluline mõista, et luterlaste arusaam kultuurist ja kultuuriga seonduvatest küsimustest on teiste teoloogiatega võrreldes üsna erinev. (Kultuuri all mõistetakse siinses artiklis laiemalt ühiskonda ja selle elukorraldust, alusprintsiipe ja tegevusalasid. Tlk.) Kaks kuningriiki Luterlased usuvad kahe kuningriigi õpetusse. Jumal valitseb oma vaimuliku kuningriigi üle, mi Vaata lähemalt ›
48
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 4 |
Õhtuleht
|
19% 1 |
ERR
|
17% 6 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Kroonika
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.12.2024 10:42
Viimane uuendus: 10:39.
Uudiste reiting uuendatud: 10:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)