Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab koostöös mitmete teiste jõududega laupäeval, 23. oktoobril, kell 12.00 Tallinnas Vabaduse väljakul suure meeleavalduse vaba ühiskonna kaitseks. Meeleavalduse veebilehel antakse teada: Seisame ühiselt selle eest, et Covid-19 vastases võitluses säilitataks austus vaba ühiskonna aluseks olevate põhimõtete vastu. Meeleavaldusega astutakse välja samade põhimõtete eest, mis on toodud esile «Vabade kodanike deklaratsioonis». Aga meelevaldust ei korraldata d Vaata lähemalt ›
172
Apostel Paulus kirjutab oma kirjas galaatlastele: «Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse» (Gl 4:4–6). Kirikuisad on juba ammu esitanud küsimuse: miks Jumal otsustas saada inimeseks naisest sündimise kaudu? Kristuse – uue Aadama – oleks võinud luua kohe täiskasvanuna, nii nagu loodi esimene inimene. See küsimus annab meile põhjust mõtiskleda ja järele mõelda Jumala otsuse... Vaata lähemalt ›
88
Arvatavasti on paljud kuulnud hingedeajast, mida tänapäeval seostatakse eeskätt 2. novembril tähistatava hingedepäevaga. Tõenäoliselt teavad vähemad, et tegemist on päris pika ajavahemikuga, mille alguspäevaks on mõnel pool peetud 29. septembrit ning mis üldiselt lõpeb 10. novembril (või vanema tava järgi 11. novembril) tähistatava mardipäevaga. september on kiriku- ja rahvakalendris mihklipäev ehk peaingel Miikaeli püha, millest on meie aja inimeste teadvusse jäänud ilmselt vaid kõnekäänd «igal oinal oma Vaata lähemalt ›
150
Kas EELK muudab oma suhtumist homoküsimusse ja jõuab ühiskondlikele arengutele järele, nagu ennustab Geikristlaste Kogu kaasasutaja, värske Suurbritannia luteri kiriku vaimulik Meelis Süld? «Ma ei kahtle, et EELK millalgi oma suhtumist muudab, aga see võtab veel aega,» ütles Süld intervjuus Postimehele. «EELK kui rahvakiriku positsiooni määrab suurel määral ühiskondlik suhtumine. Seni kui ühiskonnas ei kohelda LGBT inimesi võrdselt, ei saa seda oodata ka kirikult, mis kahjuks neis küsimustes sörgib ühiskon Vaata lähemalt ›
99
Euroopa Liidu ideoloogilistel suundumustel on hämmastav sarnasus iidse piibliajaloo müüdiga, mis tekitab ilmset déjà-vu-tunnet. Piiblis – Vana Testamendi Koguja raamatus – on kirjas kuldsed tarkusesõnad: Mis on olnud, see saab olema ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi, mille kohta võiks öelda: Vaata, see on uus? Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid. Ei ole... Vaata lähemalt ›
19
Viimase pooleteise aasta jooksul oleme kuulnud tohutus koguses kõikvõimalikku juttu sellest, kui väga meie ühiskonnas võimupositsioonil olevad inimesed hindavad inimelu ning kui mures nad inimeste elu ja tervise pärast on. Ometi on see jutt olnud üks suur silmakirjalikkuse manifestatsioon. Ja seejuures väga suure silmakirjalikkuse manifestatsioon. Seda väidet ei ole raske põhjendada. Küsigem, kui palju inimesi suri 2020. aastal Covid-19 tõttu? Vastus: 203 ehk keskmiselt 0,55 inimest päevas. Sellest pasund Vaata lähemalt ›
174
Kuigi võib arvata, et mu ettekande teemast lähtuvalt ootavad kuulajad, et kõnelen eeskätt Maarjast ja pühakutest, pean ma hädavajalikuks alustada siiski hoopis sellest, mis õigupoolest on üldse palve. Vahest kõige tuntum palve definitsioon pärineb pühalt Aquino Thomaselt, kelle sõnul on palve «meele – ehk hinge ja südame – pühendunud ülendamine Jumala poole täiuslikus andumuses». Niisiis ei ole palve tegelikuks sisuks, tähenduseks ega eesmärgiks mitte Jumala n-ö informeerimine meie vajadustest või... Vaata lähemalt ›
78
Ettekanne neitsi Maarja sündimise pühale pühendatud konverentsil EELK Märjamaa Maarja koguduse majas 11. septembril 2021. Sissejuhatus Käesolev ettekanne sai tõuke juubilar Illimar Toometi soovist rääkida neitsi Maarjast eesti luterlikes laulu- ja palveraamatutes. Kuna olen mingil määral tegelenud meie kiriku vanema vaimuliku kirjanduse uurimisega, siis jätsin kohe kõrvale palveraamatud. Põhjus on lihtne: eesti luterlikes palveraamatutes puuduvad Maarjaga seotud palved. Seevastu meie lauluraamatutes on Ma Vaata lähemalt ›
49
Ajakirjandus on pühendanud äsja palju tähelepanu kiriku ühiskondlikule rollile Eestis. Kuidas aga Eesti luterlik kirik ise näeb ja mõtestab oma ühiskondlikku rolli ja taotlusi? Avaldame katkendeid 2005. aastal heaks kiidetud dokumendist «Kiriku sotsiaalne sõnum. Eesti Evangeelse-Luterliku Kiriku ühiskondlik-poliitilised taotlused». Kiriku sotsiaalne sõnum (2005) Kirik on kutsutud ja seatud teenima inimest – nii igavest kui ajalikku, nii taevast kui maist silmas pidades. Seetõttu ei saa kirik olla ükskõikn Vaata lähemalt ›
44
Olen luterliku kiriku liige ja vaimulik. Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on mind ristitud, leeritatud ja laulatatud. Selle kiriku vaimulike hulka on mind ka ordineeritud. Minu jaoks on loomulik, et ma armastan seda kirikut. Nii nagu abielludes anname tõotuse oma abikaasale olla truu, nii olen mina andnud ka tõotuse olla oma kirikule truu. Vahel abielumehena võib tekkida kiusatus vaadata teisi naisi, kuid kohe tuleb oma südames meelde tuletada tõotused oma abikaasale.... Vaata lähemalt ›
199
Kaugel ääremaal asuva kiriku ette keeras buss. Selle küljele oli kirjutatud suurelt: «Riigibuss». Bussist hakkas välja tulema inimesi. Kirikuõpetaja läks neile rõõmsa näoga vastu. Juba ammu polnud siinkandis kaugeid külalisi nähtud. «Tere-tere! Rõõmustav on näha nii palju inimesi! Mis teid siia toob? Kas tahate kirikuga tutvuda?» küsis kirikuõpetaja. «Tere päevast! Tahame tõesti vaadata, kas siin kolkas ka seadustest kinni peetakse. Mina olen päästeametist ja tahaksin kontrollida, kuidas teil on täidetud Vaata lähemalt ›
497
Judaismi, kristlust ja islamit on nimetatud Aabrahami usunditeks. Kõigi kolme religiooni aluseks on monoteism ja usk väidetavalt samasse Jumalasse. Meie Kirik avaldab taas kaks meie portaalis varem ilmunud artiklit, milles võrreldakse islami ja kristluse arusaama Jumalast. Risto Soramies: JUMAL ISLAMIS JA KRISTLUSES Kuidas on võimalik Jumalast midagi rääkida? «Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset»... Vaata lähemalt ›
109
2016. aasta kevadel pidasin Põhja-Ameerikas asuvate eesti koguduste palvel ettekande, milles püüdsin selgitada paljudele aastakümneid Eestist kaugel elavatele eestlastele üsna arusaamatuna ja võõrana tunduvaid arenguid Eesti luterlikus kirikus. Viimastel päevadel Eesti ajakirjanduses ilmunut vaadates tundub, et too viie aasta vanune ettekanne kulub marjaks ära ka siin ja praegu Ettekanne Põhja-Ameerika Eesti koguduste sinodil 21. V AD 2016 Nagu sageli, nii käib ka selle ettekandega kaasas teatav kimbatus: Vaata lähemalt ›
5
Eesti Päevalehes on ilmunud esimene pikem lugu artiklisarjast, mis on pühendatud Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK). Tegemist on Eesti Päevalehe ja Levila ühise projektiga, mille tulemusena sündinud lood ilmuvad vaheldumisi nii ühes kui teises väljaandes. Avalöögis keskendutakse peapiiskop Urmas Viilma püüdlusele n-ö tükkida poliitikasse. Üldsegi mitte üllatuslikult jõutakse loo lõpus ka konservatiivse kristliku portaalini Meie Kirik, mille sisu kohta on tellitud lausa «meediaanalüüs». Sellest Vaata lähemalt ›
126
Esmaspäeval, 23. augustil kell 19 toimub Balti keti ajaloolisel marsruudil meeleavaldus ühiskonda lõhestava koroonapoliitika vastu ning vabaduse ja ühtsuse poolt. Vahendame korraldajate info nende kodulehelt: Kolmkümmend kaks aastat tagasi seisime kõik üheskoos, õlg õla kõrval, ühinedes tollase rõhumise vastu ja demonstreerides maailmale Balti inimeste ühtsust. Sel ajal liitusid inimesed üksmeelse rindena ja näitasid koos, et on valmis võitlema oma õiguste ja vabaduse eest. See oli kursimuutus meie armsat Vaata lähemalt ›
19
Väike ülevaade armastatud Taaveti psalmi tõlgetest alates esimesest eestikeelsest Piiblist kuni tänapäevaste tõlgeteni. Biibli Ramat (1739)[1]: 1 Taweti laul. Jehowa on mo karjane, ei mul põlle ühtegi waia. 2 Nore rohho made peäl laseb ta mind maas seista, ta sadab mind hingamisse wee jure. 3 Ta jahhutab mo hinge, ta sadab mind õigusse jälgede peäle, omma nimme pärast. 4 Ka siis, kui ma käin surma warjo orgus, ei karda ma... Vaata lähemalt ›
108
Läti Evangeelne Luterlik Kirik langetas otsuse liituda konfessionaalsete ja konservatiivsete luterlike kirikute koostööorganisatsiooniga, mis kannab nime Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu (International Lutheran Council). 6. augustil toimunud Läti luterliku kiriku sinodi 219 liikmest toetas liitumist ILC-ga koguni 210 liiget. Samal koosolekul otsustati ka lahkuda luterlasi ja kalviniste (reformeerituid) ühendavast Leuenbergi osaduskonnast (praeguse nimega EKOE ehk Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas) – sed Vaata lähemalt ›
0
Maarja taevassevõtmist ei tule mõista nõnda, nagu ta ei olekski surnud. Vastupidi, me võime olla kindlad, et Maarja, kes järgnes oma Pojale kõiges, läks läbi ka surmast. Kuidas oleks ta võinud käia teist teed kui Jeesus? Kuidas oleks Jumal keelanud talle seda, mida on vagalt oodanud kõik pühakud: et nad võiksid saada Tema surma sarnaseks (Fl 3:10)? Surm on küll patu tagajärg, kuid Jeesus tegi sellest veel viimase võimaluse. Alates... Vaata lähemalt ›
207
Luterlaste rahvusvaheline hukkamõist ebaõiglase kriminaalmenetluse asjus õp dr Pohjola ja dr Räsäneni vastu ja üleskutse kõikidele hea tahtega inimestele toetada usulist väljendusvabadust Soomes «Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust. Kui me ütleme: «Meil ei ole pattu», siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.» (1Jh... Vaata lähemalt ›
23
Esmaspäeval viidi Eestis sisse apartheidi- ehk eraldusrežiim, mis võimaldab kohelda erinevalt vaktsineerituid ja mittevaktsineerituid. See puudutab ka kirikuid – kui kiriku uksel küsitakse nn koroonapassi, võib sisse astuda rohkem inimesi. On täiesti võimalik, et varsti lubatakse avalikele üritustele, sealhulgas jumalateenistusele, üksnes vaktsineeritud või äsja testitud inimesi. Teised kui võimalikud nakkuselevitajad peavad ukse taha jääma. Kuidas on see kooskõlas Jeesuse sõnadega: «Tulge minu juurde kõik Vaata lähemalt ›
459
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 1 |
Uued uudised
|
14% 2 |
ERR
|
9% 10 |
Õhtuleht
|
9% 0 |
Ärileht
|
7% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.02.2026 02:28
Viimane uuendus: 01:36.
Uudiste reiting uuendatud: 02:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)