Mulle kui teoloogile, vaimulikule ja kirikuajaloolasele on isiklikult vastumeelne kõneleda kirikutest kui vabaühendustest või mittetulundusühingutest. See ei ole eklesioloogiline või kanooniline, vaid ilmalik määratlus, mis näeb Kirikus üksnes inimeste poolt «usuliste vajaduste rahuldamiseks» asutatud ühingut. Erinevad kristlikud konfessioonid – õigeusklikud, katoliiklased, luterlased ja teised – tunnistavad Nikaia usutunnistuse sõnadega oma usku ühteainsasse, pühasse, katoolsesse ja apostlikku Kirikusse, m Vaata lähemalt ›
88
Tänavu möödub viissada aastat reformatsiooniga seotud sündmuste jõudmisest Eestisse. Tegelikult olid juba kaks aastat varem Riias ametisse saanud uue usu kuulutajad Andreas Knopken ja Sylvester Tegetmeyer ning 1523. aastal saatis Martin Luther liivimaalastele esimese kirja. Tallinna jõudis usupuhastusliikumine pildirüüste näol 1524. aastal. Juba 1523. aastal kirjutas reformatsiooni algataja Martin Luther liivimaalastele: «Kogu asi seisab usus Kristusse ja armastuses ligimese vastu. Patukustutus, pühakute t Vaata lähemalt ›
8
Ootuspäraselt võttis riigikogu õigeusklike teisel ülestõusmispühal häältega 75 : 8 vastu avalduse, millega kuulutas Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Sellist avaldust on soovinud eeskätt sotsialistist siseminister Lauri Läänemets, kes plaanib seda kasutada Eesti suurima kiriku – Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku – sundlõpetamiseks. «Arvestades kogu konteksti ei ole mul siseministrina võimalik midagi muud teha, kui teha ettepanek riigikogule, et nad kuuluta Vaata lähemalt ›
68
Homme (neljapäeval, 2. mail) tuleb Riigikogus hääletusele avaldus, mis kannab pealkirja «Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks» (420 AE). Kui seni olen Riigikogus hoidnud välispoliitiliste avalduste hääletustel osalemisest, sest need täidavad ennekõike meelsuskontrolli funktsiooni (vt lähemat selgitust siit), siis sel korral hääletan avaldusele vastu ja seda alljärgnevatel põhjustel. (1) Esiteks on kõnealusest avaldusest rääkides keskse täht Vaata lähemalt ›
54
Mõne aasta eest, kui olin väljumas St Louisi Ajaloomuuseumist, köitis mu tähelepanu kõnniteele paigutatud suur kiviplaat, millesse uuristatud kirjast torkasid silma intrigeerivad sõnad: ilu ja ike. Peatusin, et lähemalt vaadata, ja leidsin järgmise huvitava tsitaadi tuntud kohalikult autorilt Eddy L. Harriselt: «Minevik on ilu. Ja samas ka ike. Ta paneb paljusid meie seast küsima, kes me oleme, ja vahetevahel laseb meil seda isegi mõista.» Kiriku ajalugu on ilus ike. Niisugune... Vaata lähemalt ›
33
Austatud hr peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Kirikute Nõukogu president! Kallid vennad ja õed Jeesus Kristuses! Kõigi kohalike kirikute kristlased, kelle jaoks Kristus on elus olev Jumal! Pöördume teie kui vendade ja õdede poole Kristuses. Meid innustas seda tegema äärmiselt murettekitav olukord, mis on antud hetkel kujunenud meie kloostri ümber. Maailmas – tolles maailmas, mis on väljaspool kloostri müüre – lõõmavad kired, tekivad vastuolud, lahvatavad sõjad, sealhulgas ka veel eilsete Venemaa... Vaata lähemalt ›
726
Jüripäeval, 23. aprillil, pühitseti Tallinna toomkirikus piiskopiametisse Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan. Meie Kiriku toimetus soovib äsja pühitsetud piiskoppidele Kristuse koguduse teenimisel rohkesti Jumala Vaimu juhatust ja tarkust ülevalt. Teeme seda sõnadega, mis on võetud meie usutunnistuskirjadest. Augsburgi usutunnistus, XXVIII: Niisiis õpetavad meie omad, et võtmete ehk piiskoppide meelevald tähendab evangeeliumi järgi meelevalda ja Jumala käsku evangeeliumi kuulutada, patte andeks anda Vaata lähemalt ›
42
Soome usulisest ajakirjast «Vartija» loeme, et Soomes kogu talve on vaidluse all olnud küsimus Kristuse ülestõusmisest. Vaidlus on alguse saanud sellest, et Soome peapiiskop Johansson keeldus kutsumast suvel ärapeetavale Turu Toomkiriku 700-aastasele juubelile Rootsi peapiiskoppi N. Söderblomi, sellepärast, et viimane oma uuemas teoses, «Kristuse kannatuse ajalugu» (Kristi pinas historia), on mahasalanud Kristuse ihuliku ülestõusmise surnuist. Küsimus on «Vartija» arvates veel seda imelikumaks kujunenud, et Vaata lähemalt ›
17
Soome evangeelse-luterliku kiriku piiskoppide kogu argumentatsioon uue abielukäsituse põhjendamiseks paistab teoloogiliselt nõrgana ning tundub juhatavat tõsisesse kristoloogilisse hereesiasse. Jeesus kinnitab Uues Testamendis mehe ja naise vahelise abielu: «Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks? Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks. Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal... Vaata lähemalt ›
38
Stalini ajastut iseloomustasid nõiajahid ja riiklikud repressioonid nende suhtes, kes kaldusid Partei ametlikust kursist kõrvale. Eksinuid hurjutati ja mõisteti hukka parteipleenumitel, paljusid neist represseeriti. Ühiskonnas valitses hirmu- ja pealekaebamise õhkkond. Süü konstrueeriti enamasti loogikavabalt, suvaliselt – sa oled süüdi, sest sa oled süüdi – ning mitte keegi ei võinud olla kindel, et ühel heal päeval ei osutu ka tema kodanlikuks natsionalistiks või imperialismi agendiks. Sarnased mustreid. Vaata lähemalt ›
33
Eelkõige tahaksime selgitada meie Kiriku staatust Eestis ja suhet Moskva Patriarhaadiga. 1. Meie Kirik. Me oleme Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (lühendatult MPEÕK). Eesti keele grammatika sunnib meid sõnu selliselt seadma, et kõigepealt kuuleme-näeme MP ja siis EÕK. Tegelik pilt on ikkagi selline, et meie Kirik on ajalooliselt siin Eestis tegutsev Õigeusu Kirik, mis on nii ajalooliselt kui kanooniliselt seotud MP-ga. Kirikusse kuuluvad Eestis elavad inimesed. Nende seas on erineva... Vaata lähemalt ›
12
Hiljuti heaks kiidetud dokument «EELK teoloogilise arutelu strateegia aastateks 2024–2029» vajab lähemat tähelepanu. Dokumendi aluspõhimõtted ja lähtekohad on küsitavad ja vildakad, samas tahetakse selle abil reguleerida teoloogiliste arutelude pidamist meie kirikus. Saan ruumikitsikuse tõttu peatuda vaid mõnel aspektil. Dokumendi teine lõik algab väitega: «Meie kiriku liikmete vaheline osadus lähtub sellest, et Jumal on meid kõiki loonud». Kirikuliikmete vaheline osadus seisneb eeskätt osaduses õiges kris Vaata lähemalt ›
19
«Ära karda! MINA OLEN – Esimene, Viimane ja Elav. Mina olin surnud – ent ennäe: ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on Surma ja Allmaailma võtmed.» (Kristuse sõnad Johannese ilmutuse 1:17–18 Vello Salo ja Indrek Hirve tõlkes) Vaata lähemalt ›
23
Keskpäeva ajal saadab Pilaatus ühe tsentuurio hukkamiskomisjoniga ja kolme surmamõistetuga väikesele künkale linna loodemüüri ees. Vajalikud ristpalgid seisid väljas hukkamisplatsil juba varasematest eksekutsioonidest. Põikpuid pidid kolm surmamõistetut ise kandma. Jeruusalemma suursugused naised toovad vaba kombe kohaselt kruusi veini uimastavate essentsidega hukkamisplatsile. Nutunaised saadavad kurba rongkäiku professionaalse halamisega. Jeesus pöördub ümber: «Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu, vaid e Vaata lähemalt ›
69
«See mees on süütu,» mõtles Pilaatus ei tea mitmendat korda. Varahommikul olid juutide usupapid tirinud tema peatuspaiga ette kellegi galilealase, keda nad nimetasid Jeesuseks. See mees oli juutide pühakojas märuli korraldanud. Pilaatusele kanti ette, et galilealase nimi kõlas paljude huulil, ja ta nõustus, et avaliku korra rikkuja tuleb igal juhul kinni võtta. Need kiviajas elavad habemikud olid ettearvamatud. Südaöö paiku saatis ta pappide palvel välja terve väeosa, et see tüüp... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Peetruse evangeeliumiks» nimetatud ebakanoonilise tekstikatkendi, mis leiti aastal 1886 Egiptusest ühe kopti munga hauast, tõlkis eesti keelde ja andis 1894. aastal välja pastor Matthias Johann Eisen, märkides saatesõnas: «Et tarvis ei oleks seda käsikirjas ümber käia lasta ja et valearvamisi uue evangeeliumi kohta ei tekkiks, näen tarviliku olevat evangeeliumi Eestigi keeles välja anda ja ühtlasi ta kohta oma arvamist avaldada.» Avaldame järgnevalt üksnes tõlke. 1. Juutidest ei pesnud aga keegi... Vaata lähemalt ›
48
Kui raskeks peab selle juures süda saama, kui tuletame meelde tõeasja, et Eesti Vabariigis on usuõpetus koolidest välja heidetud. Siin ei tohi siis mitte enam õpetada, et pühapäeva tuleb pühitseda, isa ja ema tuleb austada, et verevalamine, abielurikkumine, varastamine, vale ja võera koja himustamine patt on! Küll aga tohitakse koolimajasid tantsu- ja joomapaikadeks teha, kus ka kallimatel ristiusu pühadel tralli lüüakse ja neid ka miitingute pidamiseks välja antakse meestele, kes... Vaata lähemalt ›
48
Soome luterliku kiriku piiskoppide kogu ettepanek, et kirikus võiks paralleelselt kehtida kaks erinevat ja vastandlikku kontseptsiooni abielust – piibellik ja liberaal-progressiivne –, peab saama äratavaks kellahelinaks Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Ehkki esialgu on tegemist ettepanekuga, mis pole veel saanud kirikukogu heakskiitu, on siiski kõnekas, et selline on Soome luterlike piiskoppide pea üksmeelne seisukoht. Meenutame, et 2009. aastal deklareeris EELK kirikukogu Rootsi luterliku kiriku. Vaata lähemalt ›
220
Soome evangeelse-luterliku kiriku piiskoppide kogu otsustas 12. märtsil 2024. a häältega 9–1 esitada kirikukogule regulatsioon paralleelsetest abielukäsitustest. See tähendab, et abielu mõistetakse ühelt poolt mehe ja naise vahelise liiduna ning teisalt kahe inimese vahelise liiduna. See avab tee samasooliste kiriklikuks laulatamiseks. Sellega otsitakse kompromissi aastaid kestnud arutelule. Tunnistan, et kuuludes teise luterlikku kirikusse ei ole mul otsest sõnaõigust Soome evangeelse-luterliku kiriku sis Vaata lähemalt ›
137
Soome evangeelse-luterliku kiriku piiskoppide kogu otsustas 12. märtsil taotleda kirikukogult kirikukorra muutmist nõnda, et kirikus kehtestatakse kaks võrdväärset arusaama abielust. Edaspidi soovitakse abieluna tunnustada nii mehe ja naise liitu kui ka kahe inimese liitu (nn homoabielu). Kiriku vaimulikel oleks õigus otsustada, kumba abielukäsitust järgida, kuid kõik kogudused peavad võimaldama laulatust mõlemat tüüpi paaridele. Kuopio piiskop Matti Salomäki lisas piiskoppide kogu otsusele oma eriarvamus Vaata lähemalt ›
59
Täna, 11. märtsil 2024, on peapiiskop Kuno Pajula 100. sünniaastapäev. Tähistame seda väljavõttega tema karjasekirjast 1990. aasta palvepäevaks. Taas kord on selle karjasekirja sõnad aktuaalsed. Ennast Jumala ees läbi katsudes saame ettekujutuse sellest, millised oleme Tema ees rahvusena. … Meil on Õnnistegija tõotus: Mina elan ja ka teie saate elama! (Jh 14,19), aga see sünnib siis, kui me jääme Temasse, Tema armastusse, kui me ei ela enam patu orjadena. Patuorjuses... Vaata lähemalt ›
200
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
24% 11 |
Postimees
|
21% 1 |
ERR
|
10% 2 |
Ärileht
|
6% 5 |
Pärnu Postimees
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 14:09
Viimane uuendus: 14:04.
Uudiste reiting uuendatud: 14:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)