Tuletan lühidalt meelde kristlikku kontseptsiooni õiglasest sõjast, mille peamiseks sõnastajaks läänekristluses on püha Aquino Thomas. - Sõjal peab olema õiglane põhjus ja eesmärk – näiteks oma maa ja vabaduse kaitsmine, rahva säästmine hävitamise eest jne. - Sõda peab olema seaduslikult välja kuulutatud legaalse võimu poolt. - Sõja aluseks ei saa olla pelgalt soov tasuda kurja, vaid selleks peab olema kindel tahe saavutada head – näiteks päästa/säästa rahvast, saavutada püsivat rahu... Vaata lähemalt ›
3
Tuhkapäeva Evangeelium kõneleb paastuaja algusele sobivalt paastumisest. Siiski ei taha ma tänases jutluses keskenduda üksnes paastumisele, vaid vaadelda laiemat konteksti, mis tuleb esile Matteuse evangeeliumi kuuenda peatüki esimeses pooles, kust tänane Evangeelium on võetud. Jeesus räägib selles Mäejutluse lõigus kolmest kõige tähtsamast heast ja vagast teost, mis peaksid enesestmõistetavana kuuluma iga uskliku inimese ellu. Need kolm tegu on almuste ehk armastuseandide jagamine, palvetamine ja paastumi Vaata lähemalt ›
76
Tuhkapäevaga algab paastuaeg. Mida ütleb luterlaste peamine usutunnistuslik tekst, Augsburgi usutunnistus, ihulike harjutuste, sealhulgas paastumise kohta? Lühidalt öeldes õpetab Augsburgi usutunnistuse kirik (ehk luterlik kirik), et ihulike harjutuste läbi tuleb pattu tõrjuda ja oma liha talitseda, ent neid ei sooritata Jumala armu ärateenimiseks. Aga kui meie omadele pannakse süüks seda, nagu keelaksid nad Jovinianuse kombel ära lihasuretamise ja distsipliini, siis nende kirjutistes kohtab küll hoopis te Vaata lähemalt ›
68
Kolm aastat tagasi, 24. veebruari hommikul, sõitsin Haapsalust Tallinna, kus kohtusin tuttavaga, kelle näol peegeldus sügav mure. Tema lähedased olid just Ukrainast põgenemas alanud sõja eest. Ukraina rahva jaoks oli see sõja ja sõjaga kaasnevate raskete katsumuste aja algus. Pommitamiste käigus said kahjustada ja hävinesid paljud pühakojad, inimesed pidid põgenema oma kodudest, jättes maha ka oma harjumuspärased kirikud ja kogudused. Ukraina Õigeusu Kirik seisis silmitsi mitte ainult kirikute füüsilise häv Vaata lähemalt ›
131
Põhiseadus ütleb, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. See tähendab, et riik peab austama vabaduse aadet, funktsioneerima õigusriigina ning hoiduma ülekohtust. Riigikogus esimese lugemise läbinud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 SE on vastuolus kõigi kolme nimetatud printsiibiga. Riigil puudub õigus sekkuda usuliste ühenduste sisemisse korraldusse. Õigusriigis tuleb austada põhiseadusega tagatud õigusi ja vabadusi ning teostada riigivõimu üksnes kooskõlas põh Vaata lähemalt ›
104
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu (EKRE fraktsioon) kõne kirikute ja koguduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 SE esimesel lugemisel 19. veebruaril 2025. aastal. Kõigepealt kaks põhimõttelist, sissejuhatavat tähelepanekut. Esiteks, me oleme kategooriliselt vastu kogu selle arutelu sellise raamistamisega, mis näitab, et eelnõu esitajad ja selle pooldajad on Eesti julgeoleku tagajad ja kõik, kes suhtuvad sellesse eelnõusse kriitiliselt, seisavad vastu Eesti julgeoleku tagamisele ja õõnestavad seda. Tõde on. Vaata lähemalt ›
106
Pöördumist tutvustas Riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil 18. veebruaril 20205 Augsburgi Usutunnistuse Seltsi esindaja Veiko Vihuri. Austatud Riigikogu õiguskomisjon! Peame vajalikuks märkida seoses eelnõuga 570 SE järgmist. I. VASTUOLU USUVABADUSEGA Meie hinnangul on otseselt põhiseadusvastane taotlus lisada KiKoSi eelnõu § 3 lõikes 2 prim sisalduv ja mujalgi korratud säte, mis keelab Eestis tegutseval usulisel ühendusel omada formaalseid suhteid välismaal asuva juhi või keskusega, kui seda peeta Vaata lähemalt ›
107
Kas tänapäeval on veel ateiste? Sellel sõnal on suuresti minevikust kaasapäranduv tähendusväli. Ateismi kui jumalaeitust leidus juba vana-ajal, seda tuntakse Piiblis ning see võimendus maise tsivilisatsiooni eduga uusajal. Aegajalt öeldakse tänapäevalgi bravuurikalt: «Mina olen ateist!» Samal ajal on ilmunud mitmeid teoseid marksismi kui ateismi ühe pealevitaja kohta: hoolimata suurest kollapsist 20. sajandil näib see edasi elavat ning uusi võrseid ajavat. Kõigest hoolimata jätkub katse maailma ilmalikustad Vaata lähemalt ›
259
Mida kujutavad endast usutunnistuskirjad ja milline on nende koht luterliku kiriku elus? Mis on luterliku kiriku usutunnistuskirjad? Luterliku kiriku usku ja õpetust siduvalt väljendavad usutunnistuslikud kirjutised on koondatud Konkordiaraamatusse (Liber concordiae), mis ilmus saksa keeles 1580 ja ladina keeles 1584. Sellesse kuuluvad järgmised teosed: Apostlik, Nikaia-Konstantinoopoli ja Athanasiuse usutunnistus (vana kiriku ajast) Augsburgi usutunnistus (Philipp Melanchthon, 1530) Augsburgi usutun Vaata lähemalt ›
14
Pühtitsa Jumalaema Uinumise naiskloostri ülema iguumenja Filareta Kalatšova sõnul tahavad kirikute ja koguduse seaduse muudatuste väljatöötajad sundida kloostrit üle minema teise patriarhaadi alluvusse, mida klooster omal algatusel ja kanoonilist korda rikkumata eha ei saa. Selle tulemusena jääb võimudel üle vaid klooster sulgeda. Austatud ministrid, austatud riigikogu esimees, lugupeetud riigikogu liikmed! Pöördume teie poole pärast Eesti Vabariigi kirikute ja koguduste seadusesse muudatuste sisseviimise Vaata lähemalt ›
29
Enam kui pool Eesti Vabaõhumuuseumi küünlapäeva kavast on pühendatud seksielule ning seksuaal- ja soovähemustele. Paar nädalat tagasi kirjutasin Objektiivis, et ERR-i aastavahetuseprogrammis nähtu polnud juhus: «Kõik, mis võiks olla lootustandev, ülesehitav ja õilistav, peab saama viljastatud lavaaugust kerkiva tegelase poolt ning muutuma samanäoliseks selle satanistliku orgia kõigi eelnevate ja järgnevate vaatustega.» Kõik, kelle jaoks taoline väide tundus tugeva liialdusena, võivad tutvuda Eesti Vabaõh Vaata lähemalt ›
0
Iga aasta alguses täituvad raamatuletid ja elektrooniline inforuum kõikvõimalike ennustustega saabuva aasta kohta. Pühakirja järgi tuleb seesugusest ebausust hoiduda nii ennustamise enda, selle järgi oma elu korraldamise ning isegi passiivse tarbimise seisukohalt (Js 8:19; Js 8:19; Ap 8:9-25). 2020. aasta Eesti usuelu uuringu andmetel usuvad siiski 30% Eesti kristlastest, et inimese iseloomu ja saatust mõjutab tähtede seis (vt ülevaadet Usuteaduslik ajakiri, 2024/2). Kuna see protsent ei erine mittekristlas Vaata lähemalt ›
18
Siseministeeriumis, mida juhib sotsialist Lauri Läänemets, algatati möödunud sügisel kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu, et luua õiguslik alus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik oma emakirikust sundkorras lahti siduda. Nagu tavaliselt, läbib eelnõu ministeeriumide kooskõlastusringi. Kristina Kallase (Eesti 200) juhitud haridus- ja teadusministeerium aga esitas ettepaneku lisada seadusesse täies ulatuses karistusseadustiku paragrahv 151 (vaenuõhutamise keeld), et takistada «vaenuliku Vaata lähemalt ›
165
«Mis pean ma tegema, et ma õndsaks saan?» Ap. t. 16, 30 «Mis pean ma tegema, et ma igavese elu päriksin?» Luuk. 10, 25; 18, 18 Vastus sellele küsimusele ehk näidatav tee igavesse ellu ehk õndsusesse on esimene alus, millel põhjeneb ja mille ümber koondub iga usu kogu õpetus. See on aga vaid üks alus. Teist on veel tarvis. Sest ei ole ükskõik, kes meile õndsuse tee kätte juhatab, vaid... Vaata lähemalt ›
50
Kõigi eelduste kohaselt toob Vabariigi Valitsus peagi Riigikokku kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub eesmärgist luua sotside esimehest siseminister Lauri Läänemetsale seaduslik toetuspunkt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ja Pühtitsa kloostri tegevuse sundlõpetamiseks. Hiljuti räägiti sellest (ootuspäraselt kriitikavabalt) ka «Aktuaalses kaameras». Läänemetsa jutt, et ettevõtmine lähtub eesmärgist lõpetada ära Moskva Patriarhaadi mõju MPEÕK-le ja Pühti Vaata lähemalt ›
26
Isa Thomas Hopko (1930–2015) tegi oma elutöö New Yorki Püha Vladimiri õigeusu teoloogilise seminari õppejõu ja rektorina Piibli juhiseid pühade kirjade lugemisest Vanas Testamendis Mõtisklust Piibli lugemisest võime alustada Piibli endaga. Vanas Testamendis on arvukalt kohti, kus räägitakse, kuidas Jumala rahvast kutsuti üles vajutama Seaduse sõnad oma südamesse ja hinge, hoidma neid jätkuvalt silma ees, kirjutama need seintele ja uksepiitadele ning hoolikalt õpetama oma lastele (vrd 5Ms 11:18). Vanast T Vaata lähemalt ›
24
Sest need on tõelikult kolm kuningat – Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Nad kõik kolm on koos, kui Kristus laseb end ristida. Kui Ta oleks tahtnud, siis oleks selline ilmutus sündinud kõrves või Jeruusalemma templis; aga see pidi sündima ristimise juures meile õpetuseks; nagu ma sageli olen ütelnud: hoidkem ristimist kõrgel ja kui oleme ristitud, siis pidagem end Issanda uuestisündinud pühadeks. [Ristimises] pole üksnes vesi, vaid ka... Vaata lähemalt ›
73
Venelastele näidati aastavahetusööl televiisorist… loomulikult muutinit. Meie rahvusringhääling andis väärilise vastulöögi ja näitas punni. Ning seda parimal võimalikul viisil, akadeemiliste üliõpilaste esituses rahvusteatri laval, näidendis «Identiteedikabaree». Meie rahvusringhääling edastas selle vaieldamatult kõrgkultuuri kuuluva lavastuse kümnetesse tuhandetesse eesti kodudesse aasta ühel vaadatumal teleõhtul. Kui venelastel ajas muutin oma «asja» nagu ikka, siis meie punn ei jäänud alla, vaid ajas ka Vaata lähemalt ›
29
Aasta 2025 – täpsemalt ajavahemik 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 – on kuulutatud «Eesti raamatu aastaks». Selle motoks on Hando Runneli luulerida «Rahvas algab raamatust.» Nimelt täitub tänavu 500 aastat teadaolevalt esimese eestikeelseid tekste sisaldanud raamatu trükkimisest. Mõnda aega peeti selleks Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koelli koostatud luterlikku katekismust, mis trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti t Vaata lähemalt ›
110
«Pühitsetud saagu sinu nimi!» Matt. 6, 9. Jumalat tänades ja paludes astume oma töö ning tegemistega uue aasta sisse. Meie vaatame tagasi Jumala juhtimisele ja näeme, kuidas isa helde käsi aasta jooksul meid on saatnud oma armuvalgusega ja meid kasvatanud oma armutundmises. Uue aasta lävel vaatame aga ka ettepoole. Ja seal näeme uusi eluraskusi ja usuvõitlusi ees. See ajab meid palvetades silmi üles tõstma taevase Isa poole, keda paluma meid... Vaata lähemalt ›
6
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 20:36
Viimane uuendus: 20:32.
Uudiste reiting uuendatud: 20:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)