MidĂ€ vanĂ”mbas saa, toda ullimbas lÀÀ: naka kevĂ€jet uutma joba pÀÀle jĂ”ulĂ”. Naka uutma edimĂ€st paiuurvakĂ”ist, edimĂ€st pÀÀvĂ€paid, edimĂ€st hainakibĂ”nĂ”kĂ”ist, edimĂ€st lillihĂ€itsmekeist, lĂ”okĂ”sĂ” lÔÔri taiva all⊠KĂ”gĂ” rohkĂ”mb ooda Ă”ks aigu, ku saa nĂ€pu mulda tsusata. KĂ”ik talvitsĂ” hĂ€dĂ€ ja valu vaosĂ” nigu imevĂ€el kohegi kavvĂ”mbalĂ”. ViimĂ€tsil aastil om kevĂ€je tulĂ”k venĂŒnĂŒ ku villanĂ” lang, talv taha-i kuigi umma vĂ”imu kĂ€est Ă€r anda. Ja ku sĂ”s lĂ”pus saa nĂ€pu mulda... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo lugu juhtu Kasaritsan tsipa pÀÀlt tuud, ku 1949. aastagal luudi sinnĂ€ MĂ€gismaa kolhoos. KevĂ€jĂ€ tetti kardokapandmisĂ” talgu. Rahvast ollâ kokko aetu nii hulga, et kĂ”igilĂ” tĂŒĂŒd es jakkugi. Nii otsustiva kolm noorĂ”mbat miist, et vaia nallâa kah tetĂ€. NĂ€ kattĂ”va paaris tunnis Ă€r ja ku tagasi tulli, olli nĂ€ide jala nĂ”rga ja keele pehme. Mehe kĂ”nĂ”li, et nĂ€ jĂ”iva vĂ”su takast lumbist vett ja paistus, et sinnĂ€ vii sisse... Vaata lĂ€hemalt âș
0
ElĂ€mine om tiil olĂ”minĂ” edimĂ€dsest hengĂ€hĂŒsest viimĂ€tseni. Tii hoit inemist hinele mĂ”rsjas, om Enno Ernst «RĂ€ndĂ€jĂ€ Ă”dagulaulun» luulĂ”tanu. LatsĂ”n kĂ€ĂŒt tiid piten imĂ€-esĂ€ kĂ€e kĂ”rval, nimĂ€ andva tsihi ja vĂ”tva ĂŒten, oppasĂ” astma, jalgpöörĂ€ga sĂ”itma ni ĂŒmbrekunda tĂ€hele pandma. SĂ”s tulĂ” pikk koolitii, kannat jo esi kaala: opit ja otsit, essĂŒt ja levvĂ€t, olĂ”t tĂ€vvega hindĂ€tiidjĂ€ tiiline. Koolitiid kĂ€vven tunnus tii tihtsĂ€le hall, ikĂ€v ja vĂ€sĂŒtĂ€jĂ€, oodat kipĂ”stĂ” lĂ”ppu. Arvat,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et kevvĂ€i nakasâ pÀÀle kolm nĂ€dĂ€lit inne, ku kallendrikevvĂ€i perĂ€le jĂ”udsĂ”. A ma es kuulĂ” raadiost, et nĂŒĂŒd om ilm lĂ€mmi, pĂ€iv paistus, tuul puhk ja elektrihind om Ă”nnĂ” paar senti. KiĂ€ki ei kitĂ€, et kĂŒlh om hĂ€ste. Et viimĂ€te sai tuu pikk ja kĂŒlm talv lĂ€bi. Vast piĂ€ssi kitmĂ€ ja mĂ”tlĂ”ma, kuismuudu otav elektri mi juhtmidĂ” sisse saa. Ăkki ei piĂ€ssi kĂ”gĂ” vasta vĂ”itlĂ”ma, nĂ€ĂŒtĂŒses generaatoridĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Suidsusannu ĂŒle-eestilidsel kokkolugĂ”misĂ”l om edimĂ€dse aastaga joosul kirja saanu tuhat sanna. KĂ”gĂ” rohkĂ”mb om sannu Vanal VĂ”romaal, a ka muial LĂ”unĂ”-Eestin. Veebikaardi pÀÀl omma nĂ€tĂ€ neo 550 suidsusanna, mille umanigu omma lubanu sanna asukotust kaardi pÀÀl vĂ€llĂ€ nĂ€ĂŒdĂ€dĂ€. TuhandĂ”st kirja saanust sannast om 750 puhul kirotĂ”t pikembĂ€lt perre sannakombidĂ” kotsilĂ” kah. NĂ€ĂŒtes om jakkuvalt kombĂ”s suidsusannan vihtlĂ”minĂ”: kats kolmandikku sannaliidsist vihtlĂ”s alasi, kolmas jago mĂ”nikĂ”rd ja Ă”nnĂ” 2% vihtlĂ”-i suk Vaata lĂ€hemalt âș
0
1. mahlakuu pÀÀvĂ€l saa 80 aastakka lahengust Sulbi lĂ€hkĂŒl HaamastĂ” kĂŒlĂ€n Hindriku (MÀÀritsa) talon, kon mĂ”tsavele katĂ”sa tunni rĂŒndĂ€jile vasta panniva ja hinnĂ€st elosalĂ” kĂ€tte es anna. Tuul pÀÀvĂ€l plaanitas mĂ”tsavelli talokotussĂ” man vĂ€iku kombĂ”tĂ€ĂŒtmisega mĂ€lehtĂ€. «VĂ”romaa KaitsĂ”liit tulĂ” malĂ”vkunna esindĂŒsega, tetĂ€s mĂ€lehtĂŒstseremoonia ja lastas avvupaukĂ”, paiga pÀÀle tulĂ”va nuurkotka ja kodotĂŒtre,» kĂ”nĂ”lĂ”s pÀÀvĂ€ KaitsĂ”liidu-puulnĂ” kĂ”rraldaja Saamo Toomas. Talo tÀÀmbĂ€ne umanik om usaldanu talosĂŒĂ€me ja mĂ€le Vaata lĂ€hemalt âș
0
Om nelĂ€pĂ€iv, 19. urbĂ”kuu. KallendritalvĂ” perĂ€mĂ€dse pÀÀvĂ€ keskpĂ€iv nakkas kĂ€tte jĂ”udma. HummogudsĂ” udsudsĂ” ilma asĂ”mĂ”lĂ” om pĂ€iv hinnĂ€st taivalakkĂ” vidĂ€nĂŒ ja sirotas ummi kirgi maa poolĂ”, nii et nĂ€ mullĂ”, autoga liina poolĂ” sĂ”itjalĂ”, Ă”kva nĂ€kko paistusĂ”. Nihuta pÀÀvĂ€sirmi silmi ette, et kuigi iks tiid nĂ€tĂ€. Liina puult sĂ”it vasta hulga traktorit. MĂ”nĂ”l nĂ€ist omma iin sildi, miĂ€ tulĂ”tasĂ” söögijulgĂ”olĂ”kit miilde. LehvĂŒtĂ€ nĂ€ile rooli takast, umbĂ”s poolĂ” lehvĂŒtĂ€se vasta kah.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
«Seldsimiis! Mi sĂ”idami hummĂ”n hummugu VĂ”rumaalĂ”. Kas tahadĂ” ĂŒten tulla?» OlĂ”s mul tÀÀmbĂ€ne tiidmine ollu, ma olĂ”s toona profesrilĂ” ĂŒlnĂŒ: «Ma olĂ”-i seldsimiis, ma olĂ” muidu kehvĂ€ste rĂ”ivin.» A kuuskĂŒmmend viis aastat tagasi ma tennĂ€ssi akadeemikut kutsmisĂ” iist ja lupasi jĂ€rgmĂ€dsel pÀÀvĂ€l varra TĂ€htveren olla. Reisuseldsilidses AristĂ” Pauli uhkĂ” Volgaga arvati minnu tuuperĂ€st, et sĂ”it lĂ€tsâ edimĂ€lt MehkamaalĂ”, konh elĂ€sivĂ€ profesri tutva, edesi ollâ plaanin sĂ”ita VahtsĂ”-Roosa ja Hopa kaudu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
«TÀÀmbĂ€dsel pÀÀvĂ€l om tĂ”nĂ”kĂ”rd targĂ”mb mĂ”ni asi tegemĂ€dĂ€ jĂ€ttĂ€, tulĂ” odavamb, ku umalĂ” tĂŒĂŒle pÀÀle massa.» Saekaadrimiis Kaha Kaido kĂ”nĂ”ldĂ”n tuust, et talvitsidĂ” korgidĂ” eelektrihinduga olĂ”-i mĂ”tĂ”t saekaadrit tĂŒĂŒle pandagi. («Poodi man» saatĂ”n) Vaata lĂ€hemalt âș
0
Aastit tagasinĂ” lugu. Maal elĂ€jĂ€ latsĂ” lĂ”pĂ”tiva kodukotusĂ”n pĂ”hikooli. Edesi tulle liina kuuli minnĂ€. Kes liinalĂ” ligembĂ€l ja kon bussi hĂ€ste liiksĂ”, saiva bussiga liina sĂ”ita. KavvĂ”mbast kotusĂ”st tulle liina elukotus otsi. Tuu es olĂ” vĂ€ega lihtsĂ€ asi. Olle hÀÀ, ku liinan elli mĂ”ni sugulanĂ”. Mi perre latsĂ”l Riial elli liinan tĂ€di Heldi mehe Eediga. NĂ€il hindĂ€l latsi es olĂ”. Riiat hoiĂ”ti sÀÀl hĂ€ste. TĂ€di Heldi olle vĂ€ega tubli pernaanĂ”.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Aasta keeleteo konkursi rahvaavvohinna saiva seokĂ”rd vĂ”rokeelidse karmanihelĂŒ «Poodi man» tegijĂ€ SAARĂ HIPP ja RAJU ELIISABET. NĂ€ alosti ummi netisaatidĂ” tegemist 2024. aastagal, tÀÀmbĂ€dses om ĂŒles vĂ”et 25 saadĂ”t, midĂ€ saa kullĂ”lda Spotifyn ja HelĂŒaidan. No kĂ”nĂ”lĂ”sĂ” nĂ€ UmalĂ” Lehele tsipakĂ”sĂ” karmanihelĂŒ tegemisest. * * * MidĂ€ podcastâi tegemine teile and? Eliisabet: Inemiisi tundmist, harinĂ”mist esi inemiisiga. Selle et kĂŒsĂŒmĂŒisi om vaia kĂŒssĂŒ egĂ€ĂŒte olĂ”misĂ” perrĂ€. Hipp: MullĂ” and arvusaamisĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
SedĂ€ juttu kĂ”nĂ”lâ mullĂ” mu vanaimĂ€. Kas tĂ€ lugi toda piiblist vai kost tĂ€ kuuldsĂ”, ei tiiĂ€ inĂ€mb kiĂ€ki. Inne pĂŒhhi nakkas jĂ€nesepere munnĂ” vĂ€rvmĂ€, et hĂŒvvile latsilĂ” noid viiĂ€. VanĂ”mba velle rabasiva kĂ”ik vĂ€rvi hindĂ€le ja vĂ€iksele sĂ”saralĂ” es jĂ€tĂ€ midĂ€gi. PlĂ€tserdivĂ€ nii, et laud lainĂ”tâ. ĂĂŒse es tulĂ” vĂ€iksel sĂ”saral und. TĂ€ olĂ”s tahtnu kah munnĂ” vĂ€rvi ja latsilĂ” kinki. KraamsĂ” sĂ”s vĂ€rviperĂ€ kokku ja iksĂ” suuri pisarit... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nimme Saarepuu kand parla Eestin 151 inemist. Viil om ĂŒtessĂ€ inemist nimega Saarepu. Nime tegĂŒnemise kotussidĂ” arvu om rassĂ” tĂ€psĂ€le nimetĂ€, selle et mĂ”nĂ”n paigan panti hingelugĂ”mistĂ” Sarepu, a tuust sai Sarapuu ja mĂ”nĂ”n paigan sai kirĂ€pildist Sarrapuh Saarepuu. VĂ”rumaal kĂ€ve seo nimega nii, et PĂ”lva Mooste mĂ”isa Poro Aado Jaani perrĂ€tulĂ”jilĂ” panti vanan kirĂ€viien nimi Sarepu, minkast saigi Saarepuu. A UrvastĂ” Vaabina mĂ”isan panti hingelugĂ”mistĂ” 1834 arvada kogĂ”malda kirja... Vaata lĂ€hemalt âș
0
SĂŒnnĂŒs viimĂ€tsel aol egasugust ja kĂ”nĂ”ldas nii hĂ”elaist asâust, et enĂ€mb ei jovva ja ei tahaki alasi kullĂ”lda. A ĂŒts asi om pĂ”ra ĂŒle tĂŒkĂŒ ao etemb. AastaaigĂ” vaheldumine om meile kostki korgĂ”mbalt tagasi ant! Olli ilusa talvĂ”kuu ja Ă”igĂ” aigsĂ”st tullâ tassahaaval kevvĂ€i. Underi Marie om ĂŒlnĂŒ, et timĂ€ kevvĂ€i nakas jo pÀÀle joulu, a meil om ollu aastĂ”id nii, et ei saa joulus viil talvĂ” nĂ€tĂ€ki. Joulu tulligi... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Riidi, 13. urbĂ”kuu pÀÀvĂ€l tĂ€histedi MĂ”nistĂ”n imĂ€keelepĂ€ivĂ€. Ătenkuun tulĂ”tĂ”di miilde, mia om imĂ€kiil ja mille taad pĂ€ivĂ€ Ă”kva seol aol tĂ€histedĂ€s. ImĂ€keeleoppaja LepĂ€ Marika kĂ”nĂ”lâ vĂ”ru keelest ku vÀÀrt perĂ€ndikandjast ja pidepunktist. NiisĂ”ma arutĂ”di piirkondligu keele eriperĂ€ ĂŒle ja kuimuudu keski om kĂ¶ĂŒdet Mehka murdĂ”ga: kinkalĂ” om seo imĂ€kiil, kiĂ€ om ildampa kĂ”nĂ”lĂ”ma oppinu ja kiĂ€ viil mĂ”ista ei. PÀÀlt tuud esidi ĂŒtsendĂ€ klassi opilasĂ” kirĂ€ndĂŒse tunnĂ”n tettĂŒid kodukotussĂ”st ja... Vaata lĂ€hemalt âș
0
VanaimĂ€ lĂ€tt latsĂ”latsĂ”ga rohopuuti ja ĂŒtles, et tohtri kĂ€skse latsĂ”lĂ” vitamiine osta. Aptiikri kĂŒsĂŒs: «MÀÀndsit vitamiine ma anna, kas A, B, C vai mĂ”nt muud?» «ĂtskĂ”ik, lats ei mĂ”ista jo viil lukĂ”,» kitt vanaimĂ€. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Joba kuus aastakka om maailm olnu nii pÀÀ pÀÀl, et ilmangi ei mĂ”ista arvada, midĂ€ hummĂ”ninĂ” pĂ€iv tuu. Inemise omma herevil ja tuu asĂ”mĂ”l, et mĂ”tĂ”lda ilosa hummĂ”nidsĂ” pÀÀle, mĂ”tĂ”ldas, ku hullus vĂ”i asi viil minnĂ€. Nii jÀÀs tĂ€hele pandmalda hulga hÀÀd, miĂ€ mi ĂŒmbre sĂŒnnĂŒs. MurrĂ”mĂ”ttit pÀÀst vĂ€gĂŒsi Ă€r aia ei saa. A siski saa mĂ€rgota, kuimuudu ellĂ€ umma ello nii, et vahepÀÀl olnu rahulist aigu kah. Mu meelest... Vaata lĂ€hemalt âș
0
EgĂ€l inemisel tulĂ” elon ette ĂŒts aojakk vai mitugi, ku tĂ€ kaotas hindĂ€ Ă€r. SÀÀndsest aost kirotas KĂŒbĂ€rĂ€ Kristi raamat «PerĂ€mĂ€ne luidsas» kah. MarupĂ”nĂ”vas tege teosĂ” tuu, et esihindĂ€st arvosaaminĂ” om ĂŒles ehitet sĂ€itsme luidsa vaihtusluulĂ”: ma-tegelĂ€ne vĂ”tt ette kĂ€vvĂŒ lĂ€bi kĂ”ik kotussĂ”, kon tĂ€ um pia poolĂ”saa aasta joosul elĂ€nĂŒ. Noin paigun para elĂ€vide inemiisi kĂ€est taht tĂ€ saia ĂŒte luidsa, vasta and vagivahtsĂ” tsĂ€isegĂ€mise riistapuu. JĂ€tĂ€ seo hirmpĂ”nĂ”va... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ătel ilusal hummogul inne vabariigi aastapĂ€ivĂ€ tulli tarĂ”st vĂ€llĂ€ ja tundsĂ”, et Ă”hun um kevĂ€jĂ€ hĂ”ngu. Tuu um egĂ€aastanĂ” tunnĂ”, mul tulĂ” tuu hariligult joba kuu aigu inne kallendrikevĂ€jĂ€ tulĂ”kit pÀÀle. Kai tsirkĂ” ĂŒmbre söögimaja ja nĂ€i, et noil lĂ€tsâ inĂ€mbĂŒs aigu laulmisĂ” ja tĂ”nĂ”tĂ”sĂ”lĂ” miildĂŒmise pÀÀle. MĂ”ni siimnekene noka vahelĂ” vĂ”eti, a inĂ€mbĂŒs aost laulti. Tuu ollâ kah kimmĂ€s mĂ€rk kevĂ€jĂ€st. Ku ma minevĂ€ sĂŒgĂŒse hindĂ€ette mĂ”tli, kas jĂ€rgmĂ€ne... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
20.04.2026 04:54
Viimane uuendus: 04:50.
Uudiste reiting uuendatud: 04:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)