TimahavadsĂ” festivali «Aigu om!» kavan ollâ RĂ”ugĂ” kerikun kontsĂ”rt, kon muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa kandsĂ” edimĂ€st kĂ”rda laembalĂ” rahvalĂ” ette umma vahtsĂ”t vĂ”rokeelist laulukavva, miĂ€ sĂŒgĂŒse plaadi pÀÀle kah jĂ”ud. VĂ”ro kultuuri jaos vĂ”i kontsĂ”rti mĂ€rgilidses pitĂ€: laulukava ollâ otsast otsani umakeeline, kerikun ettekandmisĂ”s pasvalĂ” kĂŒlĂ€nd tĂ”sinĂ”, a sÀÀlsaman lihtsĂ€, ĂŒtenhaardva ja kĂ”rduisi tĂ€ĂŒs. Kuigi kontsĂ”rt ollâ kĂŒlĂ€nd ilda Ă”dagu, ollâ kerikun kinĂ€ste rahvast. Tuu nĂ€ĂŒtĂ€s, et inemise uutva... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
VahtsĂ”st tarvitamine on pĂ”ra teedĂ€ki vÀÀga moodun. Ku vĂ€hĂ€mb prahti tiit, saavat ilma iiba lĂ€mmĂ€s minekile kimmĂ€mbĂ€lt vasta nakada. AastĂ”idĂ” iist, ku mi oma kemmergu saina pÀÀle lille jaos poti lĂ¶ĂŒse, tuust vahtsĂ”st tarvitamisest viil vÀÀga huuga es kĂ”nĂ”lda, aga sÀÀne annum, konh mĂ”ni torujupp purus lĂ€nnĂŒ ja medĂ€ Ă”igĂ”n paigan enĂ€mb tarvitada ei saa, kĂ”lbas lillipotis armĂ”du hĂ€ste. Tinavaasta om petuunial sÀÀntse korteri ĂŒle ilmkistumada hÀÀ miil. NĂ”lvaku Kaie... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
TĂ€htsamad uudised sinu postkastis!
Saadame vÀlja 10 olulisemat Eesti uudist keskpÀeva paiku igapÀevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kÔige tÀhtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spÀmmi.
ĂldĂ€s, et vahtsĂ”nĂ” om Ă€runĂ”htĂ”t vana. VahtsĂ”nĂ” suvi nakasâ pÀÀle, a jo tĂ€ â parhillanĂ” â om kimmĂ€le mĂ”nĂ” inneskidse suvĂ” muudu. Jalkan tetti vahtsĂ”t ilmameistrit Ameerikan, panti mugu pĂ€rmi manu ja valmis tĂ€ sai. Nigu Eestingi presidente tetĂ€s. Harilikult vĂ”it tuu, kiĂ€ edimĂ€lt vĂ€llĂ€ ei paistu. Jalkan om turniir pÀÀlt kuu ao pikk, tuuga jĂ”vvat hindĂ€ lĂ”pus vormi timmi. Noil, kiĂ€ edimĂ€lt vĂ€retiid pesvĂ€, saa vunk lĂ”pus otsa. Arvada,... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu kĂ€sikirĂ€n kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmĂ”n mĂ”isan Liivimaal. VĂ”rumaal panti Wardja Mooste mĂ”isan Vardja Hansu perrele. NimĂ€ ellivĂ€ ĂŒten Vardja talun, talunimme kirutĂ”di mĂ”isakirĂ€n Wardia. Hansu vanĂ”mb poig MĂ€rt ollâ kuulmeistre, mĂ”isakirju perrĂ€ ollâ kuul sÀÀlsaman Vardja talun. Talunimi om vĂ€ega vana, joba 1627 ollâ Mooste mĂ”isa all kirĂ€n Wardi Pap. 1874. aastaga kaardi perrĂ€ ollâ Vardja talu mĂ”isast... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
1986. aasta pĂ”imukuu nakasâ pÀÀle suuri vihmuga, Piusa ja VĂ”handu aiva ĂŒle. Suurvesi uhtsĂ” Ă€r teid, lahksĂ” truupĂ” ja pĂ”llu jĂ€ivĂ€ vii ala. * * * 1987. aasta 7. ja 8. pĂ”imukuul mÔÔdĂ”ti VĂ”rol 51 millimiitret vihma, uputus ollâ Liitva silla man ja VĂ”lsil. 15. pĂ”imukuul teivĂ€ inneskidse poliitvangi MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Tsiht ollâ kĂ”nĂ”lda ausalĂ” tuu lepingu salahaisist protokollĂ”st. * * * 7. pĂ”imukuul 1988 tetti... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
TinavanĂ” jaaniĂ”dak ollâ kĂŒl vĂ€ega illus. Es sata vihma, ollâ parajalĂ” lĂ€mmi ja kihulaisi trehvsi nĂ€gemĂ€ kah mĂ”nda ĂŒtsikut. Kes praatsĂ” tulĂ” pÀÀl lihha, kes sannalava pÀÀl hinnĂ€st, kes pildsĂ” ĂŒtsindĂ€ mĂ”rro suuhtĂ”. Mu jaaniĂ”dak lĂ”ppi vahtsidĂ” sĂ”pru lĂ¶ĂŒdmisega. Nakasâ joba hĂ€mĂ€rĂ€s kiskma. KraamsĂ” mĂ”nĂ” anuma lavva pÀÀlt, kai tulĂ”asĂ”mĂ” ĂŒle ja lĂ€tsi aianukka «hobĂ”st juutma». KĂ”rraga nĂ€i, et murumĂ€ttĂ€ naksiva liikma. Siil uma kolmĂ” pojaga kĂ€ve aian ĂŒmbre, otsĂ”va... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
Paganamaa seenetark MĂŒrgĂŒ Marje om peris Ă”igĂ”lĂ” ĂŒtelnĂŒ: ku tahat teedĂ€, kon omma kikkaseenekotussĂ”, kae, kohe omma mĂ”tsan sisse sĂ”kutu suurĂ” raa. NĂ€i sÀÀndsit suuri rato uma silmĂ€ga, ku ĂŒtspĂ€iv ummi kikkaseenekotussit ĂŒle kaema lĂ€tsi. Vast kĂŒmne vai esiki paarikĂŒmne aasta iist mĂ”tli, miĂ€ saa sis, ku koolĂ”sĂ” Ă€r nuu inne sĂ”ta sĂŒndĂŒnĂŒ vanamehe, kiĂ€ kĂ”iki seenekotussit tiidvĂ€ ja hummogu varra uma tsÔÔri Ă€r tegevĂ€. MĂ”tli, et sis tulĂ” mu... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
Mi maja ollâ hĂ€ste tii veereh. Tuudaigu liiku tii pÀÀl mustlaisi voori. ĂtskĂ”rd, ku vuur ollâ tulĂ”kil, olli mu imĂ€ ja naabrinaanĂ” tii veereh uudistamah. Olli viil ĂŒsĂ€lats ja imĂ€ ĂŒsĂ€h. Ku mustlasvuur lĂ€tsâ mĂŒĂŒdĂ€, juusksĂ” voorist naanĂ” mi mano ja ĂŒtelâ mu imĂ€le: «HoitkĂ” sedĂ€ last vii iist, tĂ€l om uppumisĂ” mĂ€rk otsa iih!» Ja juusksĂ” ruttu umalĂ” voorilĂ” perrĂ€. ImĂ€ ollâ vĂ€iga hiitĂŒnĂŒ sÀÀndse sĂ”numi ĂŒle ja ĂŒtsindĂ€... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
Ollâ pilvealonĂ” pĂ€iv. Taiva hall hoitsĂ” minno kimmĂ€he maad ligi. RohilinĂ” sammal korgidĂ” pedĂ€jide varbit lĂ€mmistĂ€mĂ€h, tundsĂ” hinnĂ€st sÀÀl puiĂ” vaihĂ”l Ă”kva nigu lĂ€mmĂ€ teki all. MĂ”ts ollâ vaganĂ”. Vast uutsĂ” taiva lakjaminekit, kargit vihmatsilko, selgĂŒst. Oodi timĂ€ kirja sammamuudu, Ă”nnĂ” joba mitu nĂ€dalit vastust es tulĂ”. PÀÀh ollâ sÀÀnesama hoimanĂ” olĂ”k ku hallĂ” pilvi ĂŒle taiva sĂ”iduh. KĂ€e kĂ€vevĂ€ tuust huulmalda kipĂ”stĂ”. Joba mitmĂ”ndat tunni kĂŒĂŒrĂŒti puhmĂ” vaihĂ”l. Mustâkas... Vaata lĂ€hemalt âș
0 vÀrske
VODI KLEER om Haanist peri nuur, kiĂ€ tullâ vĂ€llĂ€ hindĂ€ kujondĂ”du vĂ”ro-(vai haani-)kiilside hammidĂ” ja kottĂ” kogoga «Hengega asâa mann». Uuri, mÀÀne ollâ timĂ€ tii uma kogo luumisĂ” mano. «11. klassih tei ĂŒteh klassi ja paralleelklassi sĂ”saridĂ”ga opilasfirma Khuul HamĂ”, koh meil olliva vĂ”rokeelitside tekstega hammĂ” kah. Mi opilasfirmat panti tĂ€hele ni meid kutsuti mi huvitava firmanime perĂ€st Talânahe konkursilĂ” Ehe Eesti. SÀÀl sai kokko Muhoovi firma tegijĂ€ga, kiĂ€ kĂŒsse,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
SuvildĂ” ollâ aolehetoimĂ”ndusĂ”n sÀÀne aig, ku inemiisist ollâ puudus, selle et aokirĂ€nigu tahtsĂ”va kah puhada. Harilikult tulli sis appi praktigandi, kas tudĂ”ngi vai keskkooli lĂ”pĂ”taja, kiĂ€ tahtsĂ”va aokirĂ€nikus saia. ĂtskĂ”rd tullâ toimĂ”ndustĂ” tĂŒĂŒharâotusĂ”lĂ” ĂŒts pikkĂ€ kasvu nuurmiis, Vahur ollâ timĂ€ nimi. KĂ€ve iks ĂŒtest tarĂ”st tĂ”istĂ” juttu ajaman, opsĂ” niimuudu inemiisiga kĂ”nĂ”lĂ”ma. Tekkâ kirĂ€tĂŒĂŒd kah. Paar edimĂ€st tahtsĂ” toimĂ”ndamist, a edesi tulli jutu, minkal es olĂ” vĂ€ega vika. UmbĂ”s kolmas... Vaata lĂ€hemalt âș
0
PuulpÀÀvĂ€, 11. hainakuu Ă”daguspuul. Antslan om kodokohvikidĂ” pĂ€iv ja Ă”dagu tetĂ€s pidolidsĂ”lt vallalĂ” NĂ€ssmĂ”isa vahtsĂ” nĂ€o saanu jĂ€rv. JĂ€rv om kaivĂ”t sĂŒvembĂ€s, saanu hindĂ€le tsuklĂ”misĂ”silla, kaldtii vii viirde ja kĂ”rraligu kemmergu. KĂ”ik, midĂ€ suvitsilĂ” tsuklĂ”jilĂ” vaia. IlmateedĂŒs lupa tormi, vihma ja rĂ€ĂŒssĂ€. A ma ei lasĂ” tuust teedĂŒsest hinnĂ€st Ă€r hiidĂŒtĂ€. EdimĂ€ne piĂ€tĂŒs tulĂ” sugulasĂ” Kadi man Soo kodokohvikun. Ildas jĂ€i, mĂ”tlĂ”, ku nĂ€e, et reklaamsilte vĂ”etas joba maaha. SugulasĂ”lĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et meil omma pallâo noorĂ” mehe nĂ”rga, jĂ”vva-i kaitsĂ”vĂ€eh sĂ€lĂ€kotti kanda. A tulĂ” vĂ€llĂ€, et tuu om terveh ilmah nii. Seo voori jalgpalli ilmameistrivĂ”istlusĂ” omma eski sportlaisi jaos vĂ€ega rassĂ”. Nigu vanastĂ” saadĂ”di kĂ”ik latsiaialatsĂ” kĂ”rraga poti pÀÀle, tetĂ€s nĂŒĂŒd kĂ”igilĂ” miihile juumisĂ” vaih. VĂ”i-olla nelĂ€ aasta perĂ€st andas nĂ€ile kohvi juumisĂ”s kah vaheaig. A mille es vĂ”inu kĂ”ik tetĂ€ vĂ€iku suigahusĂ”, pÀÀltkaeja saasi kah hĂ”ngu haarda... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Suvi tuu VĂ”ro liina mitmit festivalĂ” ni tĂ”isi suuri ettevĂ”tmiisi. MinevĂ€ nĂ€dĂ€li ollâ VĂ”ro perimĂŒstandsu festival, 25â26. hainakuul tulĂ” latsifestival. Kolepi kĂŒlĂ€st peri katsigu sĂ”sara RĂ€tsepĂ€ Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sĂŒndmĂŒisil olnu priitahtligu abilidsĂ”. Uuri, kuis nĂ€ge vĂ€llĂ€ priitahtligĂ” tĂŒĂŒ. Priitahtligu tĂŒĂŒga alosti sĂ”sara koolin. No omma nĂ€ uma kodokandi ettevĂ”tmiisilĂ” ĂŒten avitanu joba aastit. «OpsĂ”mi koolin turismindust, ĂŒts osa opmisĂ”st om ĂŒritĂŒisi kĂ”rraldaminĂ”. Oppaja paksĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
12. hainakuul ollâ perĂ€mĂ€st kĂ”rda pĂŒĂŒne pÀÀl Talâna VĂ”ro seldsi tiatritrupi TungĂ”l etendĂŒs «Kreutzwaldi tii KalĂ”vipujani». TĂŒkĂŒ om kokko sÀÀndĂŒ ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tĂ€ tarvitanu kunstmudsu api. PerĂ€mĂ€ne etendĂŒs ollâ tĂ€hendĂŒsega, selle et tĂŒkĂŒ mĂ€ngmist alostĂ”di kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi MemoriaalmuusĂ”umin. TĂ”istmuudu ollâ perĂ€mĂ€ne etendĂŒs tollĂ” poolĂ”st, et taad mĂ€ngiti tarĂ”n seen, Ă”kva peris LauluesĂ€ elotarĂ”n. Nii sai Ă”kva Ă”igĂ”n paigan... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Kangsti kĂŒlĂ€selts pedĂ€ hainakuu 25. pÀÀvĂ€l umma 25. sĂŒnnĂŒpĂ€ivĂ€. Tuu omgi Ă”kva jakapĂ€iv ja tuul aol olĂ”mi joba 12 aastat pedĂ€nu ĂŒtte kĂŒlĂ€pitu, kas kodukandipĂ€ivĂ€, kĂŒlĂ€pĂ€ivĂ€ vai niisama tandsuĂ”dakut. SĂŒnnĂŒpÀÀvĂ€l kĂ”nĂ”lĂ”mi, miĂ€ 25 aasta joosul seltsil tettĂŒ, tuud kimmĂ€le vĂ”ru keelen, ja kaemi, kullĂ”mi tervitĂŒisi, midĂ€ olĂ”mi pallĂ”lnu lava pÀÀl lauldĂ”n, tandsin, trummi lĂŒvven vai muud muudu edesi anda. Pidu kÀÀnd rohkĂ”mb tandsulisĂ”s Varstu naisi rahvatandsurĂŒhm PÀÀsusilm, keĂ€ tĂ€histĂ€s 20.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seo luu vĂ€gimiist tiid egĂ€ĂŒts meist. Seo om mi rahva kangĂ”lanĂ”, kinkalĂ” vĂ”i anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai NipĂ”rnaadi! TimĂ€ vapa henge ei suta kiĂ€ki Ă”ga miski kinni pitĂ€, timĂ€ tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tĂ€lle saa-i sĂ”nnu suuhtĂ” toppi, ammuki sĂ”s mĂ”ttit pÀÀhĂ€ panda. TimĂ€ esi pidĂ€ hinnĂ€st vannu ja Ă”igidĂ” eestlĂ€isi vĂ”rdkujos, kink pÀÀle olĂ”s vana LembitĂŒ esi uhkĂ”. Selle et timĂ€ esi om! Hingelt... Vaata lĂ€hemalt âș
0
RaamatidĂ” lugĂ”misĂ”ga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkĂ€ aigu tennĂŒ ei olĂ”, sĂ”s lĂ€tt tujo kah kĂ”rrast kehvembĂ€s. Ăkvalt ku trenni vai lugĂ”misĂ” lĂ”patat, tulĂ” jĂ€lki vahtsĂ”t vunki mano. Parhilla om mul poolĂ”lĂ” kolm raamatut. Pia lĂ”pĂ”ta raamadu «TĂ”de ja Ă”igus» nelĂ€ndĂ€ osa lugĂ”misĂ”. Seo raamat om huvitav tuuperĂ€st, et esiki ku tegevĂŒs kĂ€ĂŒ sada aastakka tagasi, omma pallâo teemĂ€ tÀÀmbĂ€dsel pÀÀvĂ€l kah tĂ€htsĂ€. Om seo sĂ”s murĂ” rahaga... Vaata lĂ€hemalt âș
0
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganĂ” RĂ€pinĂ€ tĂŒtrik, kiĂ€ noorĂ”lĂ” iĂ€le kaemalda om saanu umma lauluhellĂŒ ja esinemist vĂ€llĂ€ nĂ€ĂŒdĂ€dĂ€ mitmĂ”l riikevaihĂ”lisĂ”l konkursil. No kĂ”nĂ”lĂ”s tĂ€ umist tegemiisist ja umast ilmanĂ€gemisest lĂ€hkĂŒmpĂ€. * * * Kost su laulmistii algusĂ” sai? Laulma naksi joba umbĂ”s kolmĂ”aastadsĂ”lt. ImĂ€ laulsĂ” mullĂ” Ă”dagist unĂ”laulĂ”, nii eesti ku inglĂŒse keelen. Ku olli joba nelĂ€-viieaastanĂ”, kai hulga Disney filme ja laulsĂ” noid laulĂ”, miĂ€ olli filmen. Noid... Vaata lĂ€hemalt âș
0
1986. aasta 19. hainakuu TĂŒĂŒrahva Elo kirotas VĂ”ro mĂŒĂŒblivabrikust. SektsioonkappĂ” «VĂ”ro NEO» tetĂ€s ĂŒtsĂ€t esi variantsi. EgĂ€ pĂ€iv tegevĂ€ meistri 28 tĂ€ĂŒsparti sainu, 25 sohvalauda. VĂ”ro tarĂ”kraamil om vĂ€lĂ€hpuul kodovabariiki kah hÀÀ minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katĂ”kĂ”rdnĂ” olĂŒmpiĂ€vĂ”itja Palusalu Kristjan. PuhtĂ” olli 23. hainakuul ja Talânah sai tuust Ă€rsaatmisĂ”st rahvalik mĂ€lehtĂ€mise ja leinĂ€ teedĂ€andminĂ”. 21. hainakuu TĂŒĂŒrahva Elo kirotas, et kevĂ€jĂ€ sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lĂ€hemalt âș
0
5. KeskmĂ€ne kooliigĂ€ SÀÀndsen iĂ€n tekĂŒs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piĂ€t kĂ€ĂŒmĂ€. Esiasi, kas tuu miildĂŒs vai mitte. Ku hinde kĂ”rran, sis iks miildĂŒs. A ku opitust arvo ei saa ja esi vĂ€ega ei opi kah, sis ei taha inĂ€mb kuuli minnĂ€. Tuud, et latsĂ”l om koolistress, piĂ€t nii vanĂ”mba ku oppaja mĂ”istma tĂ€hele panda, ja tedĂ€ tuust ĂŒle avitama. PÀÀmine avitaminĂ” omgi latsĂ”lĂ” koolitĂŒkĂŒ selges tetĂ€.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvĂ”. Nimi panti Ă”nnĂ” VahtsĂ”liinan, algkujul Waaks, kĂŒlĂ€nd suurĂ”lĂ” suguvĂ”salĂ” TammĂ”, Tabina, SuurĂ”-Kolodavitsa ja Marga kĂŒlĂ€n. Nime saajidĂ” esiesĂ€ ollâ TammĂ” Jakob, kink kĂ”gĂ” vanĂ”mb poig ollâ Marga Juhan, nellĂ€s poig KersnĂ€ ollâ alussĂ”pandjas perre Kolodavitsa harulĂ”, poja Andre, Jakob ja Tannâo elli TammĂ” kandin. Jakobi poja olli sĂŒndĂŒnĂŒ 1735. ja 1750. aastaga vaihĂ”l ja nimepandmisĂ” aos 1820... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et putĂ” liivatahas vai murĂ”tainas om nĂŒĂŒd ĂŒmbre nimmat Ă”nnĂ”tainas. VĂ”i-olla ollâ Ă”kva hÀÀ mĂ”tĂ” murĂ” ĂŒteh putĂ” piirakuga Ă€r sĂŒvvĂ€, sĂ”s jÀÀs Ă”nn alalĂ”. A ku Ă”nnĂ” Ă€r sĂŒĂŒtâŠÂ Vai tulĂ” asja kaia tĂ”istpite: et olĂ”t tuu, midĂ€ sĂŒĂŒt? SĂ”s vĂ”issi tetĂ€ terve ria ĂnnĂ”-nimelist söögikraami, nigu omma HĂŒvĂ€ mĂ€rgiga toodusĂ”. ĂnnĂ” leib ja nisuvatsk omma jo ammutsĂ”st aost poodist saia. PanĂ”mi mano ĂnnĂ” piimĂ€ ja... Vaata lĂ€hemalt âș
0
18. piimĂ€kuu pÀÀvĂ€l kell 18 ollâ KandlĂ” aid ilosat Ă”dagut uutman. PĂ€iv paistu, ilm ollâ suvinĂ”, inemise pidurĂ”ivan, kĂ”okĂ”sĂ” ja lilli lava veeren ja 18 vahtsĂ”t vĂ”rokiilset latsilaulu tahtsĂ” lava pÀÀlt ilma sĂŒndĂŒdĂ€. Tuu, et suurĂ” inemise kongi iks vĂ”ro keelen laulva, ei olĂ” inĂ€mb ĂŒllĂ€tĂŒs. HÀÀ omgi, tuu pidĂ€nĂŒgi joba harilik olĂ”ma, loomuperĂ€ne elo osa Vanal VĂ”romaal vĂ€hĂ€mbĂ€lt. Tuu, et terve kontsĂ”rt saa tettĂŒ Ă”nnĂ” vĂ”rokeelitsist latsilaulĂ”st, viil nii... Vaata lĂ€hemalt âș
0
3. VĂ€ikulatsĂ” hirmu VĂ€iku latsĂ” nĂ€gevĂ€ asjo, midĂ€ suurĂ” inemise ei nĂ€e ja millest nĂ€ arvo ei saa. Ku lats ĂŒtles, et tarĂ” nukan vai sĂ€ngĂŒ all elĂ€s koll, sis tulĂ” toda usku. A mis suurĂ” inemise tegevĂ€? NakkasĂ” latsĂ”ga pahandama, et kolle ei olĂ” olĂ”man ja ei massa sÀÀnest ulli juttu rohkĂ”mb aia. Targa psĂŒhholoogi omma ĂŒtelnĂŒ, et latsil om nii suur vĂ”im asjo vĂ€llĂ€ mĂ”tĂ”lda, et nĂ€ tÔÔmeeli... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
Plaani sĂ”ita LĂ€timaalĂ” Hopa liina, et osta poodist puul pĂ€tsi hÀÀd leibĂ€ ja kaia, mis munakarp mass. KĂ”nĂ”ldas, et LĂ€tin lastas pia söögikraami kĂ€ĂŒbemassu madalambas ja taha nii poolĂ” aasta perĂ€st kaia, pallâo sis karp munnĂ” mass. TĂ”nĂ” tsiht om taal sĂ”idul viil: taha hindĂ€le hanki KĂŒrsa Ere vahtsĂ” luulĂ”raamadu «AojĂ”gi». RĂ”ugĂ” vallan om hoovimĂŒĂŒgi pĂ€iv ja olĂ” lugĂ”nu, et Ere nĂ€ĂŒtĂ€s tuupĂ€iv Varstun ummi pĂŒtĂŒlavvamaalĂ” ja vahtsĂ”t raamatut. Nii... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ku mul nakkas söögikraam koton otsa saama, jalota liinan puutĂ” piten. KĂ”ik aig trehvĂ€ umma latsĂ”pĂ”lvĂ”sĂ”pra. TĂ€ kuts minno umma maaelĂ€mist kaema. A kĂ”rd om mul mĂ”ni tegemine poolĂ”lĂ”, kĂ”rd lĂ€tt meelest Ă€r. ĂtskĂ”rd Ă”ks olĂ”gi tĂ€ vĂ€rte takan. Kats suurt pinni nigu vaskâa tulĂ”va mullĂ” vasta, hindĂ€l kurâa nĂ€o pÀÀn, ja lĂ”rrasĂ”. NĂ€ jagava mĂ”ttĂ”n, kes must kĂ”gĂ” parĂ”mba tĂŒkĂŒ saa. Mul om karmanni tsusat peotĂ€ĂŒs ribikontĂ”. ĂteldĂ€s, et... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
30.07.2026 01:56
Viimane uuendus: 01:14.
Uudiste reiting uuendatud: 01:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)