Ăts provva ollâ haigĂ”majan. TĂ€ naasâ joba umast hĂ€dĂ€st terves saama, tuuperĂ€st ollâ tĂ€l ikĂ€v ja tĂ€ lugi mugu raamatit. NoidĂ” hulgan ollâ raamat, miĂ€ kĂ”nĂ”lâ inemise tervĂŒsest ja haiguisist. ĂtekĂ”rraga nĂ”stsĂ” tĂ€ silmĂ€ raamatust ĂŒles ja kostâ: «TaivakĂ”nĂ”, mul om malaaria!» Huuldaja, kiĂ€ ollâ palatilĂ” jĂ”udnu, pĂŒĂŒdse provvat maaha rahusta. TĂ€ ĂŒtelâ: «Ajagu-i, olĂ”-i sul mÀÀnestki malaariat.» Asi ollâ tollĂ”n, et huuldaja tiidse: tuul provval ollâ kommĂ” esihindĂ€le tĂ”pi... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Pallâo om juttu tuust, et latsil ei piĂ€ssigi nutitelehvoni olĂ”ma. Et nĂ€ tsurkva uma aju Ă€r, ku kavva vahtva. Ja mĂ€nge mĂ€ngen nuu tegelĂ€se kĂ”ik aig liikva edesi-tagasi ja silmĂ€ vĂ€sĂŒse noid takan aiĂ”n Ă€r. Nutitelehvon om mi tĂ”nĂ” elo, tuud vahitas tunnĂ” kaupa. HÀÀ viil, et latsĂ” piĂ€t koolin kĂ€ĂŒmĂ€ ja tunnin vast ei lubata telehvoni vahti, muido es jÀÀssigi midĂ€gi miilde, midĂ€ oppaja oppas. A koton pÀÀle kuuli... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nalâapildiga tsuskas ĂŒtiskunda mĂ”nĂ”st hellembĂ€st kotussĂ”st RĂ”ugĂ” RebĂ€se kĂŒlĂ€ miis Varustini Andres, tunnĂ”t ka nimĂ”ga Parm. Vaata lĂ€hemalt âș
0
«HĂ€ste, lĂ”pĂ”tami Ă€r ja lÀÀmi tĂŒĂŒd tegemĂ€,» ĂŒtli sĂ”bralĂ” pikembĂ€s vinnĂŒnĂŒ jutuajamisĂ” lĂ”pĂ”tusĂ”s. Ja oh imeht, sĂ”bĂ”r, kinka olĂ”mi peris hulga molâotamisĂ”st mĂ€rgotanu ja varrampa Ă”ks lĂ¶ĂŒdnĂŒ, et tulĂ” aig maaha vĂ”tta, es vaidlĂ”gi seokĂ”rd vasta. LĂ€tsimi mĂ”lĂ”mba ummi töie mano. OlĂ” iks mĂ€rgotanu, et inne molâotama nakkamist tulĂ” kĂ”ik tĂŒĂŒ Ă€r tetĂ€. Samal aol om peris selge, et kĂ”kkĂ” tĂŒĂŒd jĂ”vva-i kiĂ€ki ilmangi valmis. KĂŒsĂŒmĂŒs om selgide ja jĂ”vvu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MĂ”ni aastak tagasi peeti UrvastĂ”n Heibergi Marie avvustamisĂ” pĂ€ivĂ€ ja ma kĂŒsse Contra kĂ€est, kuis sinnĂ€ saasi. TĂ€ ĂŒtelâ, et VanemuisĂ” platsi pÀÀlt lĂ€tt erĂ€le buss ja ku ma taha, sĂ”s tĂ€ lask mu Ă€r uuta, ku jĂ”vva bussiga Tartuhe. A sis piĂ€t ma kipĂ”lt juuskma. Ătelâ viil, et minnu iks oodĂ”tas Ă€r. HĂŒpsi bussi pÀÀlt maaha ja vĂ”lvi ala takso mano. Roolin ollâ illus noorik. KostsĂ” sĂ”s, kohe vaia,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
MinevĂ€ nĂ€dĂ€li kuulutĂ”di vĂ€llĂ€ timahavadsĂ” riigi tiidĂŒspreemjide saaja. LuudustiidĂŒse aastagapreemiĂ€ sai Tarto ĂŒlikooli ilmatiidlĂ€isi punt töie tsĂŒkli «Inimtekkelise Ă”husaaste pĂ”hjustatud pilvede lumestumise avastamine» iist. TollĂ”n tiidlĂ€isi pundin om kats vĂ”rokĂ”ist kah: Posti Piia ja Rahu Jorma. Seo nĂ€dĂ€li Vikerraadio vĂ”rokeelitsen saatĂ”n kĂ”nĂ”lĂ”s Tarto ĂŒlikooli kliimatiidĂŒisi prohvesri, atmosfÀÀrifĂŒĂŒsik Posti Piia lĂ€hkĂŒmbĂ€lt tuust tiidĂŒstĂŒĂŒst ja veidĂŒkese ka parhillatsĂ”st talvĂ”ilmast. Saatit «VahtsĂ”mbat V Vaata lĂ€hemalt âș
0
SuurĂ” sĂ”a viimĂ€ne pĂ€iv Berliinin. SĂ€ksa vanaherrĂ€ lösĂŒtĂ€s diivani pÀÀl ja lugĂ” lehte, ku Ă€kki (sĂ€ksa keeli plötzlich) om Vinne tank ĂŒten sainaga tarĂ”n! Tankist tege luugi vallalĂ” ja kĂŒĂŒsĂŒs vanaherrĂ€ kĂ€est: «Kost ma Wilhelm strassĂ”lĂ” pĂ€se?» «KÀÀnĂ€ no tast kummipuu mant kurrakĂ€tt! JĂ”nks edesi olĂ”dĂ” KaiserdammĂ”ni pÀÀl. Tuu om pikk strassĂ”, puul kilumeetrit sĂ”itu, sis kÀÀnĂ€t hÀÀdkĂ€tt ja tsipa ao perĂ€st jĂ€lkina samatĂ”. JĂ”nksukĂ”nĂ” kurrakĂ€tt ja joba Wilhelm strassĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
0
27. vahtsĂ”aastakuu pÀÀvĂ€st pidĂ€ vĂ”ro keele iistkĂ”nĂ”lĂ”ja ammĂ”tit Kuuba Rainer. Periselt om Rainer vĂ”ro keele iist saisnu kĂ”ik 15 aastat, ku tĂ€ ollâ VĂ”ro instituudi direktri, ja no jakkas keele iist saismist vĂ”rokĂ”isi kongressi vanĂ”mbidĂ” kogon. VĂ”ro keele iistkĂ”nĂ”lĂ”ja om vĂ”rokĂ”nĂ”, kiĂ€ om iinkujos avaligun vĂ”ro keele pruukmisĂ”n. IistkĂ”nĂ”lĂ”ja tunnismĂ€rgi omma ilmatugi (sau), kĂ”nnĂ”toro (ruupor) ja kaalaraha. UL VĂ”ro keele iistkĂ”nĂ”lĂ”ja Kuuba Rainer. ToomĂ” Triinu pilt Vaata lĂ€hemalt âș
0
MĂ”nĂ” nĂ€dĂ€li iist tĂ€ĂŒskuu aigu nĂ€i und, et ĂŒts sĂ”bĂ”r kĂ”listâ mullĂ” ja ollâ pahanu, et olĂ” lubanu tĂ€lle mitu kĂ”rda kĂŒllĂ€ minnĂ€, a ei olĂ” lĂ€nnĂŒ. KĂŒsse viil, kas mukka um kĂ”ik hĂ€ste. Uni lĂ€tsâ Ă€r ja es tulĂ” mitu tunni tagasi. Hummogu kĂ”listi sĂ”bralĂ”, tullâ vĂ€llĂ€, et tuusama aig ollâ tĂ€l olnu tervĂŒsehĂ€dĂ€ ja tĂ€ ollâ kĂ€ĂŒnĂŒ ĂŒĂŒse EMOn. ĂnnĂ”s es olĂ” hĂ€dĂ€ suur ja tĂ€ lasti kodo.... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Kuimuudu kÀÀvĂ€ maal ĂŒtidse tegemise ja miĂ€ om ao joosul kĂŒlĂ€elon muutunu, tuud tiid hĂ€ste tekĂŒs VahtsĂ”liina kihlkunna Loosi kĂŒlĂ€ kĂŒlĂ€vanĂ”mb Tomsoni Viive. Om kĂŒlm talvĂ”hummok, kraadiklaas nĂ€ĂŒtĂ€s katĂ”kĂŒmnest allapoolĂ”. Viis minotit inne kokkolepĂŒtĂŒt aigu om Viive uma autoga Loosi mĂ”isa man platsin. Ku varra tĂ€ tullâ, es kĂŒsĂŒ. Astumi seldsisaali. Taa om saalikĂ”nĂ” mĂ”isa kĂŒle pÀÀlt sisse minnĂ€, kon Vinne aigu kinno nĂ€ĂŒdĂ€ti. TÀÀmbĂ€ omma saalin lavva ja tooli... Vaata lĂ€hemalt âș
0
«VĂ”ih, ku kĂŒlm, a mĂ”tlĂ”, kui illus,» kuulĂ”t ĂŒtelt ja tĂ”sĂ”lt puult, ku rahvas kokku trehvĂ€s juttu ajama. SÀÀnest talvĂ”, ku kraadiklaas jo enĂ€mb ku kuu aigu nullist allapoolĂ” nĂ€ĂŒtĂ€s ja mĂ”nĂ”l ĂŒĂŒl Ă”ks peris kĂ”va kĂŒlm, ei olĂ” aastĂ”id ollu. Ja lumi om maal! KĂŒtmisega ja lĂ€mmĂ€ tarĂ”n hoitmisega om hĂ€dĂ€, aga vĂ€hĂ€mbĂ€lt maainemise ei unĂ”ta tuu jandi ja hoolĂ” kĂ”rval tĂ€hele panda, ku armĂ”du illus om hĂ€rmĂ€n mĂ”ts,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Seol nimel om Eestin 14 kandjat. RohkĂ”mb kandjit â 18 â om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu VinnemaalĂ” viid ja tagasi tuud nimi. Nimekujul Seliksaar om parla kandjit alla kuvvĂ”. A tulĂ” vĂ€llĂ€, et tÀÀmbĂ€dse ao SiliksaarĂ” olli Eesti aigu perekirjun ka nimekujuga Seliksaar. NĂ€ilidselt vanan kirĂ€viien kirutĂ”dul nimel Silliksaar om kandjit 11. Nime algnĂ” tegĂŒnemise motiiv om teedĂ€, a edesi kujunĂ”misĂ” lugu iks hĂ€mmĂ€r. Nimi tulĂ” UrvastĂ”... Vaata lĂ€hemalt âș
3
No kĂŒl jĂ”udva noorĂ” mehepoja, mu tĂŒtrepoja Mulla Henri ja Marten, pallâu tetĂ€. PutitasĂ” vĂ”idusĂ”idumassinit, toova koolist kodo nellĂŒ ja viisi, nĂ”stva jĂ”usaalin rauda ja ku aigu ĂŒle jÀÀs, sis plĂ”ksva viil Ă”dagist arvutit kah. TarĂ” taadĂ” teivĂ€ nĂ€ jÀÀraa, selle et vaia om harâuta nilbĂ” tiiga sĂ”itmist. VĂ”idusĂ”idul om iks nĂ€tĂ€, kes om sĂ”itmist harâutanu ja kes om niisama uulitsidĂ” pÀÀl triftnĂŒ ja perĂ€n kraavist vĂ€llĂ€ ukĂ”rdanu. MinevĂ€ kuu... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ăten kĂŒlĂ€n ollâ perren kats tĂŒtĂ€rd. Ăts lĂ€tsâ mehele ja miis vei tĂ€ liina. TĂ”nĂ” jĂ€i kodo ja vanĂ”mba mĂ”tliva, et tuu tĂŒtĂ€r tulnu kah mehele panda. SÀÀl kĂŒlĂ€n ollâ ĂŒts poolĂ” meelega vana rĂ€ttsepp. Minti sis tĂŒtĂ€rd toolĂ” pakma, tĂŒtrik ollâ nĂ”un kah. RĂ€ttsepp ĂŒtelâ, et piĂ€t perrĂ€ mĂ€rkmĂ€, selle et tĂ€ ollâ noorĂ”n iĂ€n pruuvnu ĂŒte naasĂ”ga kuun ellĂ€, a tuust es tulĂ” midĂ€gi vĂ€llĂ€. Prooviti sis kĂŒssĂŒ,... Vaata lĂ€hemalt âș
0
EgĂ€lĂŒtel, nii noorĂ”l ku vanal, piĂ€si olĂ”ma Ă”igus inemise kĂ€est hÀÀd sĂ”nna, nĂ”vvo ja tukĂ” saia Shakespeare ĂŒtelâ jo umal aol, pia viissada aastat tagasi, et aig om jakust vallalĂ”. Ku vĂ€hĂ€gi lehti loet vai raadiot kullĂ”t, saa ei inĂ€mp arvu, miĂ€ tuu vĂ”lss ja miĂ€ Ă”igĂ” um. MĂ”ni ĂŒtles Ă”kva, et vÀÀrtĂŒisi olĂ”-Ă”i inĂ€mp ollaki, et maailmakĂ”rd um parhilla hoobis tĂ”istsugumanĂ”, ku tĂ€ viil kĂŒmmekund aastat tagasi ollâ. Ma... Vaata lĂ€hemalt âș
9
17. radokuul seol aastal nakkas Hiina kallendri perrĂ€ pÀÀle verevĂ€ yang-hobĂ”sĂ” aasta. Meil omma sis vastla kah. VerevĂ€ hobĂ”sĂ” aasta ollâ viimĂ€te 60 aastat tagasi, tuu alasâ 21. vahtsĂ”aastakuul 1966. Pallâogi vĂ”i olla ĂŒttemuudu, a muidogi mitte kĂ”ik, selle et pÀÀvĂ€ energiĂ€, mis aasta sisse juhatasĂ”, omma erinevĂ€. VĂ”rrĂ”lda iks saavat. Ma kĂ€ve tuul aastal keskkooli viimĂ€tseh klassih. PerĂ€h vahtsĂ” aasta koolivaheaigu olliva tuulidsĂ” ja kĂŒlmĂ€ ilma. Tuus aos, ku... Vaata lĂ€hemalt âș
0
The post Muda Mari pajatus. Kas mi sÀÀnest talvĂ” tahtsĂ”mi? appeared first on UMA Leht. Vaata lĂ€hemalt âș
0
TrĂŒkĂŒvalgust om nĂ€nnĂŒ KĂŒbĂ€rĂ€ Kristi romaan «PerĂ€mĂ€ne luidsas». Raamat ilmu minevĂ€ aasta lĂ”pun eesti keelen kah ja tuu kĂ€sikiri sai Eesti kirĂ€nige liidu minevĂ€aastadsĂ”l romaanivĂ”istlusĂ”l Jaan TĂ”nissoni Postimehe fondi avvohinna. Autor kirotâ romaani vaeldumisi eesti ja vĂ”ro keelen ja otsustâ sis, et lugu piĂ€t mĂ”lĂ”mban keelen ilmavalgust nĂ€gemĂ€. LigembĂ€lt kĂ”nĂ”lĂ”s umast romaanist autor KĂŒbĂ€rĂ€ Kristi niimuudu: «Seo raamat kĂ”nĂ”lĂ”s egĂ€stĂŒtest meist. Ăt inemises olĂ”misĂ” man om pallâo kihte. Kuimuudu mi... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Mi aastatsÔÔri kĂ”gĂ” talvitsĂ”mbal kuul â kĂŒndlekuul vai radokuul â tĂ€hĂŒstedĂ€s timahava vastlapĂ€ivĂ€ vai sis tÔÔsĂ” nimega livvupĂŒhhi kah. Nigu teedĂ€, om vastlapĂ€iv sÀÀne kinĂ€ livvulaskmisĂ” pĂŒhĂ€, miĂ€ ei trehvĂ€ egĂ€ aastak sama kuupÀÀvĂ€ pÀÀle, a nĂ”ud kĂ”gĂ” tĂ”sĂ”pĂ€ivĂ€ ja nuurt kuud. Nii trehvĂ€s lihahiitepĂ€iv (vastlapĂ€iv) timahava 17. radokuu pÀÀvĂ€ pÀÀle. Karilatsi vabaĂ”humuusĂ”um kuts puulpÀÀvĂ€ inne vastlapĂ€ivĂ€, 14. radokuul nuuri ja vannu, perrit ja seltskundĂ” sĂ”bralikulĂ” perrepÀÀvĂ€le. MuusĂ”umi lumidsĂ” nĂ”lva... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Ma kuuli raadiost, et eesti kirĂ€ndĂŒse pÀÀvĂ€l loetas ĂŒtitselt uno Ăöbiku juttĂ”, mille kirotâ Niidu Ellen nelikĂŒmend aastat tagasi. Uno Ăöbik tekkâ kĂ”kkĂ” tĂ”istmuudu, ku suurĂ” mehe tuul aol vĂ”isĂ”va tetĂ€. NĂ€ĂŒtĂŒses sĂ”itsĂ” toukpöörĂ€ vai tĂ”ukĂ”rattaga. Ku katsakĂŒmnendil aastil ollâ tuu vĂ€ega nalâakas, sĂ”s viimĂ€tsil aastil tulĂ” liinah egĂ€ nuka pÀÀl tĂ”uksiga miihi vasta. Nii noorĂ”mbit ku vanĂ”mbit, pallâodĂ”l om eski ĂŒlikund sĂ€lĂ€h ja lips iih. Mi vĂ”inuki noid toukpöörĂ€ga... Vaata lĂ€hemalt âș
0
Nimme RĂ€mson kand parhilla 101 inemist. Taa panti RĂ€pinĂ€ Miiksi mĂ”isa Parapalo kĂŒlĂ€n kujul RĂ€mson. RĂ€pinĂ€ keriklik pruuk ollâ RĂ€mmson, a lĂ”pus jĂ€i iks pĂŒsĂŒmĂ€ RĂ€mson. Nime saanut peremiist nimetedi 1816 Hemmelisse RemĂ€ Peter, 1795 vĂ€ĂŒmiis Remme Peter. Abielumeetrikast om nĂ€tĂ€, et tĂ€ ollâ peri Meerapalo RĂ€mmĂ€ hĂ”imust. A osa RĂ€msoni nime kandjit om viil peri ĂŒle jĂ€rve Solâna kĂŒlĂ€st, kon nĂ€ide edevanĂ”mbas ollâ RĂ€mmĂ€ Adam RĂ€mmson. Nimme RĂ€mmar kand... Vaata lĂ€hemalt âș
15
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja Àra maga maha pÀeva kÔige tÀhtsamat uudist!
06.03.2026 00:04
Viimane uuendus: 23:46.
Uudiste reiting uuendatud: 23:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net nÀitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpÔhimÔttetest loe lÀhemalt KKK rubriigist.
Keele valik
ĐĄŃĐżŃĐșĐž / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Đ ŃŃŃĐșĐžĐč ŃĐ·ŃĐș (ĐœĐŸĐČĐŸŃŃĐž ĐŃŃĐŸĐœĐžĐž) ĐŁĐșŃаŃĐœŃŃĐșа ĐŒĐŸĐČа (ĐœĐŸĐČĐžĐœĐž ĐŃŃĐŸĐœŃŃ)