Uma Leht uudised

Muda Mari pajatus. Raamaduaasta ärsaatminõ

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Ma kuuli raadiost, et minevaasta trükiti paprõ pääle veidemb aolehti ja aokirju ku varõmb. Õnnõs om raamatidõ trüküarv umbõs samas jäänü. A ku üteldä, et oll’ raamaduaasta, olõs võinu imäkiilsit raamatit inämbki vällä anda. Muidoki om välläandmisõst tähtsämb tuu, pall’o raamatit ostõtas ja loetas. Lukõ saat vanno raamatit kah. Vanno raamatidõ hulk om kõgõ suurõmb raamadukogoh. Täämbä tetäs rahvaraamadukogodõh kõkkõ muud kah: saa näütüisi kaia, mälomängu mängi, hinnäst koolita, käsitüüd... Vaata lähemalt ›

0

Priinime lugu: Henning

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Seod nimme kand Eestin 51 inemist. Sama nime tõnõ kuju Hennink om är kaonu. Pandmisõ kotussit om säidse. Kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Harglõ kihlkunna Saru mõisa Linnardi talust. Nimä saiva hingelugõmisõn nimekuju Henning ja keriklikun pruugin nimekuju Hennink. Linnardi Hansi poja Jakap ja Henu olli päämidse, kiä nimme edesi veivä. Õigõ varsti pääle priinime saamist läts üts Saru Henning elämä Tsooru mõisa Kiviroos’kõsõ (Roosiku) tallu. Osa Linnardi Kusta (Jakapi... Vaata lähemalt ›

0

Lihtsämbä rahva poodirõõmu

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Ütspäiv juusk’ uudissist läbi ähvärdüs, et suurõ poodiketi möövä umatoodangut odavamba hinnaga ja tuu tulõssi är keeldä. Minno ai tuu teedüs väega pahatsõs. Niipall’o viil omgi lihtsil inemiisil rõõmu, ku mõni puutnik näide pääle kah mõtlõs. Ma esi käü inämbähe Grossi poodin. Mu meelest om sääl kaup vähä odavamb ku tõisin puutõn. Gross om iks hää miis, kes viil inemiisist kah huul. Mis mullõ prõlla miilde tulõva näide odavambast umatoodangust,... Vaata lähemalt ›

0

Kunst, luudus ja perimüs Kaikal

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Minevä puulpäävä alost’ Kaika seldsimajan pääle üritüisi seeriä «Kunst, luudus ja perändüs», mink tsiht om läbi kunsti luudusõ ja kultuuriperändüsega läbikäümises võimaluisi luvva. 2026. aastaga seen peetäs kunstihuviliidsilõ latsilõ, noorilõ ja suurilõ Karula rahvuspargin, Antslan ja muial kokko 12 kokkosaamist, opitarrõ, kunstilaagrit ja opireisi. Ettevõtmisõ ellokutsja kunstnik Remmi Jane eläs suurõ osa aost Kaika kandin ja om uma opmisõ ja kunstitüü köütnü õkva luudusõ ja kultuuriperändüsega. Tä om vidä Vaata lähemalt ›

0

Kuuntüü, kullõminõ ja tennämine avitasõ egäpääväello maal edesi

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Tassakõisi toimõndaminõ ja minkagi luumisõlõ vai püsümä jäämisele üten avitaminõ om nigu sisemäne vajahus, vastanakkaminõ himolõ midägi är lahku. Egä aasta tegevä kogokunna hulga häid ja ütenhaardvit ettevõtmiisi, miä jääse silmä ja omma väärt meelenpidämist. Parhillatsõl aol saava paikligu kogokunna olla tegüsä ja kimmä õnnõ sis, ku tetäs midägi ütenkuun. Egän kotusõn omma vällä kujonu uma kombõ, egäaastagadsõ tegemise ja tsihi, mink poolõ minnä ja mink jaos tüüd tetä.  Om... Vaata lähemalt ›

0

Tõsõ kundi otsast. Terve maailm väiku siimne seen

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Ütel ilusal hummogul inne vabariigi aastapäivä tulli tarõst vällä ja tundsõ, et õhun um keväjä hõngu. Tuu um egäaastanõ tunnõ, mul tulõ tuu hariligult joba kuu aigu inne kallendrikeväjä tulõkit pääle.  Kai tsirkõ ümbre söögimaja ja näi, et noil läts’ inämbüs aigu laulmisõ ja tõnõtõsõlõ miildümise pääle. Mõni siimnekene noka vahelõ võeti, a inämbüs aost laulti. Tuu oll’ kah kimmäs märk keväjäst. Ku ma minevä sügüse hindäette mõtli, kas järgmäne... Vaata lähemalt ›

0

Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Egäl inemisel tulõ elon ette üts aojakk vai mitugi, ku tä kaotas hindä är. Säändsest aost kirotas Kübärä Kristi raamat «Perämäne luidsas» kah. Marupõnõvas tege teosõ tuu, et esihindäst arvosaaminõ om üles ehitet säitsme luidsa vaihtusluulõ: ma-tegeläne võtt ette kävvü läbi kõik kotussõ, kon tä um pia poolõsaa aasta joosul elänü. Noin paigun para elävide inemiisi käest taht tä saia üte luidsa, vasta and vagivahtsõ tsäisegämise riistapuu. Jätä seo hirmpõnõva... Vaata lähemalt ›

0

Kuna kevväi tulõ?

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 12.03.2026 00:01

Joba kuus aastakka om maailm olnu nii pää pääl, et ilmangi ei mõista arvada, midä hummõninõ päiv tuu. Inemise omma herevil ja tuu asõmõl, et mõtõlda ilosa hummõnidsõ pääle, mõtõldas, ku hullus või asi viil minnä. Nii jääs tähele pandmalda hulga hääd, miä mi ümbre sünnüs.  Murrõmõttit pääst vägüsi är aia ei saa. A siski saa märgota, kuimuudu ellä umma ello nii, et vahepääl olnu rahulist aigu kah. Mu meelest... Vaata lähemalt ›

0

Muda Mari pajatus. Sõnno vägi 

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 1 koht · 26.02.2026 00:01

Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä. Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta... Vaata lähemalt ›

0

Vahtsõnõ võru keele klubi Tal’na Võru seltsin

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 2 koht · 26.02.2026 00:01

Tal’na Võru seltsil om 12. radokuu pääväst võru keele klubi lõugahusõga «Kõnõlõmi uman keelen». Klubi kokkotulõgi põhjus oll’, et Orioni Jana tublil vidämisel tüütänü võru keele kohvitarõ pidi minemä raamadukogu remondi peräst pikäle pausilõ. Edimäne istmine Sakala 14 majan oll’ tävveste aoluulinõ. Üte lavva takan olli seldsi kõgõ pikäaolidsõmb liigõ Sirgu Jaak Lemmik ja kõgõ vahtsõmb-noorõmb liigõ, GAGi gümnasist Olevi Richard. Viimäte nimmat nuurmiis täütse seltsi tulõgi avaldusõ tsihiga olla... Vaata lähemalt ›

0

Võrokõsõ saiva Jutuprõmmul võidu 

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht 3 koht · 26.02.2026 00:01

10. radokuul oll’ Tarton Vilde ja Vine lokaalin Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja TarSlämmi kuuntüün sündünü Jutuprõmm. Maakeeli tähendäs tuu, et püüne pääl kõnõldas ummi jutussit ja inemise, kiä saalin istva, saava kõnõlõjilõ punktõ anda. Ku kõnõlõja om lõpõtanu, tulõ nelä sekondi joosul uma numbri üles nõsta. Ja ku esinemise aol kullõjalõ midägi väega miildüs, sõs või sõrmiga nippi laskõ. Tartlaisilõ om TarSlämm tunnõt ku lava pääl luulõ lugõmisõ võigõlus. Võrokõsõ... Vaata lähemalt ›

0

Kõik naa hää inemise

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Täämbädsen lehen om hulga juttu noist, kiä vabariigi aastapäävä aigu tunnustust omma saanu. Tunnustus om kinä asi, tege häädmiilt ja and kimmüst, et midägi om õigõlõ tett. A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma tüüd väega häste. Mõtlõmi kasvai autoparandajidõ pääle. Maal saa-i ellä, ku sul olõ-i tüükõrran autot. Ku massinaga midägi juhtus, om stress suur ja... Vaata lähemalt ›

0

Lauluesä ümärigu tähtpäävä

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga. Põimukuu lõpun saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba pistüpandmisõst, piimäkuu lõpun 85 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vallalõtegemisest. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl aol. Pääle oll’ naanu sõda, üüse pommitõdi raudtiijaama, nii et pall’o es julgugi muusõumi vallalõtegemisele tulla. A vallalõ muus Vaata lähemalt ›

0

Tõsõ karmanihe vahtmisõst olõ-i määnestki kassu

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako. Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit ja 50 kopkast. Es olõ kõgõ suurõmb. A tuu iist sai rõiva sälgä ja kuu aigu süvvä ja jäi viil ülegi teno madalilõ hindulõ. Leeväpäts olle 14 kopkast, saiapäts... Vaata lähemalt ›

0

Kiri Võrolt. Nostalgia

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu. Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ – kõrraga lämmi ja vallus, trüüstvä ja rahulda. Sõna esi om peri kreeka keelest: nostos tähendäs kodotulõkit ja algos vallu. Seoga om nostalgia õkva... Vaata lähemalt ›

0

Parm tsuskas: Vabariigi aastapäävä avvoraha

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›

0

Priinime lugu: Liivamets

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle. Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli... Vaata lähemalt ›

0

Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs. Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest. Parhilla kasus Norrah sannu nigu sii Vaata lähemalt ›

0

Puskariajaminõ pääle sõta

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Sõast olle viil mõnõ aasta müüdä. Tuu olle inemiisile väega rassõ aig. Inemiisi, esieränis miihi viidi kinni ja kattõva är, kiäki es tiiä, mis näist sai. Naati rahvast Tsiberihe viimä. Umakaitsõ otsõva mõtsamiihi takah. Sakõstõ, esieränis üüse käüti elämiisi kontrolmah, kas kedägi var’atas. Esä olle naabri puul ja aiva katõ pääle hindä tarbõs puskarit. Poodiviina olõ-s mink iist osta. Viina olle vai rohos vaia. Olle ilda õtak, väläh olle pümme.... Vaata lähemalt ›

0

Üte sõrmusõ lugu

Lisa järjehoidja Ära näita Uma Leht

umaleheke @ Uma Leht · 26.02.2026 00:01

Taa tõtõstõ sündünü luu kõnõl’ mullõ ütskõrd üts tutva naistõrahvas, nimmami tedä tah luuh näütüses Marias. Inne tuud, ku Maria Eestihte kolisi, elli tä hulga aastit vällämaal. Määnegi aig oll’ tä administraator üteh suurõ liina väega suurõh spordiklubih, koh sai pia kõkkõ sporti tetä ja inemiisi käve pääväh tuhandit. Ütskõrd tull’ pääle ujomisõ trenni Maria mano üts väega õnnõdu olõmisõga miis. Tä oll’ piaaigu ikma nakkamisõ veere pääl, ku selet’,... Vaata lähemalt ›

0