Tartu Ülikooli semiootika rakenduskeskuse semiootik Martin Oja leiab, et Lihulasse Eesti vabadusvõitlejate mälestuseks ausamba püstitamine oli põhjendatud ning monumendil puudusid vaenu õhutavad sümbolid. Lihula monumendi koopia konfiskeeriti 1. septembril 2024, kui kavandati selle paigaldamist eramaale Lihulas. Algselt 2004. aastal valitsuse korraldusel eemaldatud mälestusmärk pidi uue versioonina tähistama Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva ning austama sõdureid, kes […] Vaata lähemalt ›
18
Ajaloolise ilukirjanduse valdkonda on lisandunud uus teos – Mariann Rückenbergi „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu“, mis viib lugeja 17. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaale. Raamat käsitleb ajaloolisi sündmusi, mida eesti kirjanduses seni ilukirjanduslikult kajastatud ei ole, pakkudes sissevaadet nii toonasesse ühiskonda kui ka isiklike valikute keerukusse. Romaan keskendub 1625. aasta sündmustele, mil […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval võttis Riigikogu vastu ajaloolise otsuse, millega muudeti põhiseadust kiireloomulises korras. Muudatuse kohaselt ei ole Venemaa ja Valgevene kodanikel enam õigust osaleda kohalike omavalitsuste valimistel alates järgmistest valimistest. Kodakondsuseta isikutel kaob see õigus ülejärgmistel valimistel, ehk 2029. aasta kohalikel valimistel saavad hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Lõpphääletusel osales 100 saadikut, kellest 93 toetas […] Vaata lähemalt ›
3
Täna, 27. märtsil, möödub 112 aastat ohvitseri ja vabadusvõitleja Paul Maitla sünnist. Tema nimi meenutab Eesti sõjaajaloo kõige keerulisemaid aegu. 112 aastat tagasi sündinud Maitla oli sõjamees, kelle elu ja saatus peegeldavad Eesti 20. sajandi traagikat, kuid samas ka selle rahva vaprust ja vastupidavust. Ta oli juht, kellel oli nii taktikalist geniaalsust kui ka inimlikku […] Vaata lähemalt ›
189
Muinaseestlaste rahvakalendris särasid mitmed salapärased päevad, mille hulgas paistis silma ka eidepäev ehk paabapäiv. Eidepäev on kalendris liikuv püha, mida tänavu tähistame 26. märtsil. See püha, mille ümber keerlesid mitmed uskumused ja rikkalikud traditsioonid, leidis erilise koha Setomaa naiste ja meeste südames. Eidepäev kerkis kalendris esile just nendes taludes, kus elas rohkesti naisi. Selle päeva […] Vaata lähemalt ›
32
Eesti esitas mardi- ja kadrisandiks käimise traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Lõplik otsus selle kandmise kohta tehakse 2026. aasta detsembris. Taotluse koostamist vedanud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liikme ja santimise koostöökogu esindaja Kati Taali sõnul on tegemist ühe Eesti kõige laiema kandepinnaga pärimustraditsiooniga. „Erinevalt paljudest teistest UNESCO nimekirjas olevatest paikkondlikest kommetest on sanditamine üle-eestiliselt tuntud ja […] Vaata lähemalt ›
6
Teisipäeval, 25. märtsil möödub 76 aastat ühest rängimast kuriteost, mille Nõukogude okupatsioonivõim eesti rahva vastu toime pani. 1949. aasta märtsiküüditamine, mis paiskas üle 20 000 süütu eestlase külmale ja karmile Siberimaale, oli osa Kremli plaanist hävitada rahvuslik vastupanu ja murda rahva vabadusihalus. Paljud ei jõudnudki kohale, paljud ei tulnud enam kunagi tagasi. Sama saatus tabas […] Vaata lähemalt ›
57
Muistsete eestlaste elus märkis kevade saabumist mitmeid tähtpäevi, millest üks eriti pidulik oli marjapunapäev, alati 25. märtsil. Nime saanud sõnast “mari”, mitte Maarjast, tähistas see päev looduse ärkamist ja uue hooaja algust. Marjapunapäeva tähendus ulatus kaugemale pelgalt kevade tervitamisest – see oli päev, mil loodus ärkas ellu, ussid ja mutukad said hingamise, karu tuli pesast […] Vaata lähemalt ›
21
Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid alustas 22. märtsil 2025. aastal allkirjade kogumist kollektiivsele pöördumisele Riigikogu liikmete poole. Pöördumise eesmärk on kutsuda rahvasaadikuid – olenemata nende erakondlikust kuuluvusest – algatama umbusalduse peaminister Kristen Michali vastu ning ühinema selle umbusaldusavaldusega, et korraldada erakorralised valimised. See tagaks rahva tahte väljaselgitamise ning uue mandaadi riigi juhtimiseks. Eesti põhiseaduse § […] Vaata lähemalt ›
14
Tartu Postimees kirjutab, et Tartu bussijaamas seisavad maakonnaliinide ootajad sageli silmitsi korduva olukorraga: varikatuse alla kogunenud reisijad puutuvad kokku naistega, kes neilt raha paluvad. Tartu Postimehe andmetel liiguvad need inimesed bussijaama ümbruses järjepidevalt ning nende tegevus on muutunud paljude jaoks igapäevaelu osaks. Tartu Postimees vahendab, et ühel kolmapäeval lõuna paiku oli bussijaamas korraga tegutsemas mitu […] Vaata lähemalt ›
3
Kabüülia – berberite, ehk Amazighi rahva kodumaa Põhja-Algerias – on sajandeid olnud vastupanuliikumise ja vabadusvõitluse keskus. Hiljuti kuulutas sealse enesemääramisliikumise MAK juht Ferhat Mehenni kuulutas välja, et 20. aprillil 2025 astub Kabüülia teele oma iseseisvuse nimel. Mehenni poolt välja kuulutatud ükspoolsed sammud on otsene vastus Alžeeria režiimile, mis berberite väitel on keeldunud korraldamast rahvaalgatuse referendumit […] Vaata lähemalt ›
33
Muistsete eestlaste kultuur peegeldab sügavat ühendust looduse rütmide ja elu põhivooludega. Üks tähtsamaid ja pidulikumaid sündmusi oli kevadine pööripäev, mis tähistas valguse ja elu taassündi ning tõi esivanematele võimaluse austada maad, taevast ja kõiki elujõude. Tänapäeval on kevadine pööripäev jäänud paljudele vaid kalendris nähtavaks kuupäevaks, kuid ometi oli see meie esivanematele tähendusrikas pidustus, mis ulatus […] Vaata lähemalt ›
3
Tänapäeva maailm seisab silmitsi sügavate väärtuskriisidega, kus traditsioonilised ühiskonnamudelid põrkuvad progressiivsete ideoloogiatega. Kas rahvad saavad jääda truuks oma loomupärasele olemusele, või surutakse nad globalistlike võrdõiguslikkuse ideaalide raamidesse? Ukraina filosoof ja traditsionalist Eduard Jurtšenko kirjutab sotsiaalmeedias, et ukrainlaste identiteet on kujunenud läbi sajandite kestnud võitluse ning just see kiskjalik vaim on määrav nende ajaloolise saatuse ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tänu uuele DNA analüüsimise meetodile on võimalik vaadelda muistsete rahvaste geneetilist ajalugu enneolematult suure täpsusega. Kui varem suutsid teadlased jälgida DNA suuri muutusi tuhandete või isegi miljonite aastate jooksul, siis uus meetod nimega Twigstats võimaldab analüüsida peenemaid geneetilisi muutusi mõnesaja aasta jooksul. See avab teadusele uusi võimalusi, aidates selgitada, kuidas rahvad liikusid ja omavahel segunesid. […] Vaata lähemalt ›
3
Tänu uuele DNA analüüsimise meetodile on võimalik vaadelda muistsete rahvaste geneetilist ajalugu enneolematult suure täpsusega. Kui varem suutsid teadlased jälgida DNA suuri muutusi tuhandete või isegi miljonite aastate jooksul, siis uus meetod nimega Twigstats võimaldab analüüsida peenemaid geneetilisi muutusi mõnesaja aasta jooksul. See avab teadusele uusi võimalusi, aidates selgitada, kuidas rahvad liikusid ja omavahel segunesid. […] Vaata lähemalt ›
0
Lõunaeesti keeled – võro, seto, mulgi ja tartu keel – on põliskeeled, mida on sajandeid edasi antud põlvest põlve. Nende keelte kõnelejad tunnevad aga muret, et ilma riikliku tunnustuseta võivad need ajapikku hääbuda. Seepärast alustasid Võro ja Seto kongresside vanematekogud ühiselt petitsiooni, millega nõutakse lõunaeesti keelte ametlikku tunnustamist piirkonnakeeltena. Võru kongressi vanemate kogu peavanema Kauksi […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljutised teadusuuringud Ameerika Ühendriikides asuvas Yellowstone’i rahvuspargis on toonud ilmsiks, et suured kiskjad, sealhulgas hundid, mängivad elutähtsat rolli tasakaalustatud ja elujõulise ökosüsteemi säilitamisel. Eestis, kus hundijahi üle käib pidev debatt, on oluline mõista, et hundid ei ole mitte ainult oht lambakarjadele, vaid ka looduse olulised reguleerijad. Yellowstone’i rahvuspargi uuringud on näidanud, et huntide taasasustamine 1995.–1996. […] Vaata lähemalt ›
2
Ukraina sõda on käivitanud laiema muutuse globaalses jõudude tasakaalus. Vananev ühepooluseline maailm on hääbumas, andes teed nii keskmise suurusega kui ka väiksemate riikide enesekehtestamisele. Uue rahvusvahelise korra stabiilsus sõltub sellest, kas väiksemad riigid suudavad tagada oma sõltumatuse mitte niivõrd suurvõimude heatahtlikkuse, kui omaenda ühise vastupidavuse ja strateegilise ettenägelikkuse toel, kirjutab Ruuben Kaalep. Ükski konflikt lähiajaloos […] Vaata lähemalt ›
17
Eestis on taas avanenud terav sisserändepoliitiline debatt. Reformierakonna ja Eesti 200 uus võimuliit kavatseb tõsta senist rändekvooti, viidates oskustööjõu puudusele, kuid kriitikud hoiatavad, et see võib avada ukse laiaulatuslikule immigratsioonile, mis toob kaasa pöördumatud muutused Eesti rahvastikus. Sotsiaaldemokraadid, kes visati hiljuti koalitsioonist välja, on varem olnud tuntud pigem sisserände soosimise poolest, kuid seekord olid nad […] Vaata lähemalt ›
33
Laupäeval, 16. märtsil toimuvad Lätis traditsioonilised leegionäride päeva mälestusüritused, mille käigus austatakse Teises maailmasõjas Saksa vägede koosseisus võidelnud Läti Leegioni sõjamehi. Mälestusüritused peetakse Riias ja Lestenes, kuhu kogunevad nii veteranid, nende järeltulijaid kui ka iseseisvuse eest seisvaid rahvuslikult mõtlevad inimesed. Riias algavad tänased tseremooniad kell 9 jumalateenistusega Jaani kirikus. Pärast teenistust, umbes kell 9:45, alustatakse […] Vaata lähemalt ›
48
Populaarsemad allikad
Postimees
|
26% 1 |
ERR
|
15% 6 |
Õhtuleht
|
13% 4 |
MinuAeg
|
10% 9 |
Uued uudised
|
8% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2025 23:29
Viimane uuendus: 23:23.
Uudiste reiting uuendatud: 23:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne