Igal 14. märtsil tähistame emakeelepäeva – riiklikku tähtpäeva, mis on pühendatud eesti keelele ning selle kandjatele. Ametlikult kuulutas riigikogu selle päeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal, kuid algatus sündis juba varem, kui kooliõpetaja Meinhard Laks asus koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks. See kuupäev ei ole juhuslik. 14. märtsil 1801 sündis mees, kes julges ühena esimeste seast […] Vaata lähemalt ›
0
29. septembril tähistatav kasupäev on olnud muinasajal üks kõige olulisemaid tähtpäevi eestlaste kalendris, tähistades pöördelist hetke maaelu aastaringis. Kui kevadine karjalaskepäev (23. aprill) sümboliseerib suve algust, siis kasupäev on suve sulgemine ja talve ettevalmistuste algus. See päev on kui muistne majandusaasta pöördepunkt, mil suvised tööd lõppevad ja algab ettevalmistus talviseks eluks. Aja jooksul on kasupäev […] Vaata lähemalt ›
17
Septembri keskel tehti avalikuks teade, et FSC Eesti metsamajanduse standardi lõplik plaan läks FSC peakontorisse kinnitamiseks, ja seal on kirjas, et Eestis on põlisrahvad olemas, vaatamata sellele, et Eesti valitsus pole ühtegi põlisrahvast Eesti maadel tunnistanud. FSC (Forest Stewardship Council ehk Metsahoolduse Nõukogu) on rahvusvaheline organisatsioon, mille sertifikaat kinnitab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja säästvalt. […] Vaata lähemalt ›
3
Õhtuhämaruses 27. septembril 1994 lahkus parvlaev Estonia Tallinna sadamast, suundudes oma tavapärasele reisile Stockholmi. Selle reisi olid paljud reisijad ja meeskonnaliikmed varemgi ette võtnud, usaldades laeva neid turvaliselt kandma üle külma Läänemere. Kuid vähem kui seitse tundi pärast teekonna algust tabas neid katastroof. 28. septembri varastel tundidel vajus Estonia lainete alla, viies endaga umbes 850 […] Vaata lähemalt ›
243
Keeleteadlane Indrek Park, kes on aastaid uurinud Põhja-Ameerika indiaani keeli, on toonud oma teadmised ja kogemused tagasi Eestisse, asudes elama Võrumaale. Pargi sõnul on väikekeelte kaitsmine otseselt seotud ka looduse säilitamisega ning Eesti rahvana on meil eriline vastutus oma keele ja keskkonna hoidmisel. Park, kes on pikka aega tegelenud indiaani keelte uurimise ja arendamisega, tõstab […] Vaata lähemalt ›
44
Neljapäeval saabus trükikojast kauaoodatud 2025. (10238.) aasta Hiiekalender, mis keskendub Eesti põlisrahva pühapaikade ja tarkuste tutvustamisele. Hiiekalendri koostaja Ahto Kaasiku sõnul on uus trükis senistest üks kaunimaid ja väärikas austusavaldus meie esivanemate pärandile. Kalender toob esile meie tõelised “maavarad” – looduslikud pühapaigad, mis on kultuuri ja vaimsuse kandjad. Kalendri igal lehel rõõmustavad silma Sven Začeki […] Vaata lähemalt ›
14
Loe I osa siit. Seda lugu ei räägita tihti ei liidrite ega ajakirjanike poolt, lihtsal ja banaalsel põhjusel: Iisraeli kuulumine lääneriikide klubisse on saanud üldtunnustatud tõsiasjaks. Iisrael on suutnud end muuta Lääne laienduseks, kasutades riigijuhtide isiklikke suhteid, mida on teadlikult kultiveeritud riikliku strateegiana, et tagada oma eksistents. Vandenõu pole selle seletamiseks vajalik: see protsess toimus […] Vaata lähemalt ›
36
Facebookis loodi sel nädalal grupp nimega “Ei fosforiidile!“, mis on juba esimestel päevadel kogunud ligi 1500 liiget. Grupp koondab inimesi, kes on vastu Eesti valitsuse kavale avada fosforiidikaevandused Virumaal. Grupi loojate sõnul on kaevanduste avamise ettevalmistustööd juba alanud ning võitlus fosforiidikaevandamise vastu on käimas. Üks grupi eestvedajatest, Andres Aule, hoiatab, et fosforiidi proovipuurimised on juba […] Vaata lähemalt ›
83
Neljapäeval, 26. septembril toimub Eesti Loodusuurijate Seltsis (Struve tn 2, Tartu) algusega kell 18 korduvalt Soome mõjukaimate mõtlejate hulka valitud Pentti Linkola raamatu “Nurjatu küsimus” esitlus. Linkola küsib halastamatult, kas inimene on võimalik liik. Ta ei paku järjekordset utoopiat, otse vastupidi – ta pakub utoopiatest loobumist. Lõplikult. Raamat sisaldab Linkola peateost „Juhatus olulisse mõtlemisse“ ning […] Vaata lähemalt ›
42
Järgnev Ruuben Kaalepi intervjuu Portugali poliitikateadlasele avaldati inglise keeles veebilehel Counter-Currents 23. septembril 2024. Kaalep selgitab intervjuus etnofuturistlikke vaateid võimalikele tehnoloogilistele arengutele tulevikus, kirjeldab rahvuskonservatiivse looduskaitse põhialuseid ja lükkab ümber väite, et futuristlik tulevikunägemus tähendab tingimata demokraatia hävingut. Samuti esitab ta oma ideaalse tulevikustsenaariumi Euroopale aastaks 2100. Intervjueerija küsimused lähtuvad Ruuben Kaal Vaata lähemalt ›
35
Värske küsitluse andmetel eelistab 64 protsenti Eesti kodanikest väiksemat valitsussektorit, mis tähendaks madalamaid makse ja vähem riiklikke teenuseid. Norstat Eesti poolt läbi viidud uuring, mille tellis Ühiskonnauuringute Instituut, tõi välja, et vaid 17 protsenti vastanutest eelistaks rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemaid makse. 19 protsenti vastajatest ei osanud oma seisukohta kujundada. Küsitluses osales 1001 Eesti kodanikku […] Vaata lähemalt ›
6
Sõjajärgne maailmakord on surnud ja selle põhjuseks on iseenese löödud haavad. Võrreldes toetust Ukrainale ja Iisraelile, ilmneb surmav puudujääk Lääne juhtrolli puhul: seda peaaegu ei eksisteeri, kirjutab USA militaaranalüütik Andrew Tanner Substackis. Aus hoiatus: see võib kõlada kui tiraad, kuid on aegu, mil tuleb tõde selgelt välja öelda. Maailm seisab taas ohtliku pöördepunkti ees ja […] Vaata lähemalt ›
17
21. septembril toimus Tallinnas asuval Aegna saarel ajalooline sündmus – Buddha kloostri ette paigaldati Eesti ja kogu Baltimaade suurim Buddha kuju. See on ühtlasi ka esimene avalik Buddha kuju Eestis. Päikeseline ja soe sügispäev lõi kuju avamisele erilise meeleolu, kus kuldses sügises särasid nii tempel kui ka oranži rüü kandvad mungad. Valge Buddha kuju püstitamine […] Vaata lähemalt ›
45
Neljapäeva täiskuuööl, 19. septembril kogunesid Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide liikmed Otepää kihelkonnas Pühajärve äärde, et õnnistada erakonna lippu muinaseestlaste tavade järgi. Tseremoonia sidus sümboolselt tänapäeva rahvusluse ja esivanemate traditsioonid. Eesti lipu esimesel pühitsemisel 1884. aastal kombineeriti kiriklik talitus ja muistse pühapaiga vägi, pühitsedes lippu Pühajärve vees. Erakonna lipp oli saanud kirikliku õnnistuse juba 18. augustil […] Vaata lähemalt ›
59
Kliimaminister Yoko Alender teatas reedel, et Eesti plaanib taas avada fosforiidikaevandused ja võtta kasutusele teisigi maavarasid, pidades silmas riigi majanduslikku kasu ja globaalset nõudlust. Uus plaan, mille kliimaministeerium 20. septembril kooskõlastusringile saatis, sisaldab maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmist, et luua selged tingimused maavarade kaevandamiseks ja selle mõjude kompenseerimiseks kohalikele elanikele. Eesti maapõues leidub mitmeid väärtuslikke […] Vaata lähemalt ›
21
Sügisene pööripäev, mis sel aastal langeb 22. septembrile, on igavikuline hetk. Muinaseestlased kogunesid pööripäeval tähistama suurt püha, mis kestis kolm päeva. See oli hetk, mil iga looduse and kätkes endas elu ja surma vahelist piiri. See oli aeg, mil inimesed tundsid sügavat austust looduse ja jumalate vastu, tunnistades, et nende töö ja saatus sõltuvad jõududest, […] Vaata lähemalt ›
15
Täna, 22. septembril, vastupanuvõitluse päeval, heisatakse üle Eesti lipud, et tähistada 80 aasta möödumist Eesti kangelaslikust võitlusest 1944. aasta septembris. See on päev, mil meenutame neid vapraid sõdureid ja riigimehi, kes seistes silmitsi lootusetu olukorraga, andsid oma viimse panuse kodumaa kaitseks. Septembris 1944 leidis Eesti end raskes olukorras: Saksa väed olid taandumas, Punaarmee tungis kiiresti […] Vaata lähemalt ›
30
21. septembril, Madisepäeva lahingu ja Lembitu surma aastapäeval, on kohane meenutada üht eestlaste ajaloo suurimat vabadusvõitlust ning sellega seotud kangelasi. Selleks päevaks avaldame Johannes Kauba luuletuse “Lembitu käsk”, mis ilmus esmakordselt 15. veebruaril 1944 ajalehes Järva Teataja. Luuletuse taustaks on 1944. aasta keerulised sündmused, mil Eesti oli taas silmitsi Punaarmee sissetungiga. Kauba sõnad andsid lootust […] Vaata lähemalt ›
18
1944. aasta sügis oli Eestile otsustav aeg. Tallinnas astus ametisse Otto Tiefi valitsus ning admiral Johan Pitka püüdis koguda vägesid pealinna kaitseks. Samal ajal Narva rindelt taganevad eesti väeüksused, kes olid saksa vormis võidelnud, jätkasid lahingut Punaarmee vastu. Kõige rängemad katsumused leidsid aset 20. ja 21. septembril 1944, mil Avinurme ja Porkuni lahingutes heideldi eestlaste […] Vaata lähemalt ›
50
Kurski oblasti läänesektoris on viimastel nädalatel toimunud intensiivseid kokkupõrkeid, kus Ukraina relvajõud suutsid läbi viia üllatusrünnakuid Vene tagalasse. Kuigi Homutovka piirkonnas puuduvad täpsed andmed, tekitati seal Vene vägedele märkimisväärseid raskusi, mis sundis neid saatma piirkonda täiendavaid üksusi. Vene väed on püüdnud oma positsioone kindlustada, kuid lahingud Gluškovo rajoonis on toonud neile kaasa raskeid kaotusi, eriti […] Vaata lähemalt ›
3
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värske küsitlus toob esile murettekitava trendi Eesti ühiskonnas. Norstat Eesti AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt nõustub 80% vastajatest seisukohaga, et paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. Veelgi enam, 70% vastajatest tunneb seda isiklikult. Uuring viidi läbi president Alar Karise iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva kõnes kõlanud seisukohtade taustal, kus […] Vaata lähemalt ›
18
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 18:15
Viimane uuendus: 18:15.
Uudiste reiting uuendatud: 18:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)