Narva linna kaitsevõime tugevdamine, mille raames otsustati suurendada Eesti Kaitseväe regulaarväelaste kohalolu ja rajada püsiv sõjaväebaas, on osa Narva venekeelse elanikkonna seas tekitanud nähtavat rahulolematust. Kuigi tegemist on loomuliku ja ammu kavandatud sammuga, üritavad mõned häälekad isikud jätta muljet, justkui oleks tegu enneolematu ja kogukonda ohustava arenguga. Narvas on viimasel ajal sagenenud vaenulikkuse ilmingud Eesti […] Vaata lähemalt ›
431
Läti parlamendi (Saeima) allkomisjon andis teisipäeval, 29. aprillil toimunud istungil selge hinnangu: ajaloolist Läti leegionäride kilpi, mida kasutati Teise maailmasõja ajal Läti Relva-SS leegionis, võib edaspidi avalikus ruumis vabalt eksponeerida. Otsus tuli pärast nädalatepikkust segadust, mille põhjustasid vastukäivad tõlgendused ja puudulik teabevahetus erinevate riiklike ning kohalike institutsioonide vahel. Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) aseesimees ja seimisaadik […] Vaata lähemalt ›
127
Sõjategevus Ukrainas 2025. aasta aprilli lõpus näitab, et Venemaa ei ole suutnud saavutada strateegilist läbimurret ega kehtestada operatiivset initsiatiivi. Vaatamata massiivsetele inim- ja tehnikakaotustele jätkab Moskva rindejoonel survet, kuid ilma märgatava territoriaalse eduta. Tegu pole klassikalise manööveroperatsiooniga, vaid territoriaalse kurnamisega, mida iseloomustab lahingute paikne iseloom ja ressursside kulumine. Viimase nädalaga on Venemaa kaotanud ligikaudu 8000 […] Vaata lähemalt ›
47
2025. aasta suvel ärkab Otepää muinaslinnus taas ellu kui muistse vabadusvõitluse veretunnistaja. 4.–10. augustil esietendub seal lavastus „Armutu“, mille dramaturgia ja lavastuse taga seisab armastatud näitleja ja lavamees Marko Matvere. Tegemist on uustõlgendusega Henrik Visnapuu ajaloolisest näidendist „Otepää all“, mis jõudis samas kohas lavale 1933. ja 1934. aastal. 4.–10. augustil 2025 tuuakse Otepää Linnamäel lavale […] Vaata lähemalt ›
12
Viimastel aastatel on Euroopa piiridel sagenenud sihipärased illegaalse sisserände katsed, kus koordineeritult suunatakse üle piiride võõraid rahvamasse. Eesti ei vaata seda ohtu möödaminnes – arvestades hübriidohu taktikaid, valmistub Eesti otsustavalt kaitsma oma piiri. Virumaal alanud kriisiõppus Kilp ühendab Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), kaitseväe ning Kaitseliidu jõud, et harjutada ebaseaduslikult sisenevate migrandimasside tõrjumist ja tagada Eesti […] Vaata lähemalt ›
12
Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) Nõmme osakonna esimees ja ajakirjanik Andri Kiige avaldas sotsiaalmeedias teravat kriitikat Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vaheliste vaherahuläbirääkimiste kohta, nimetades neid sisutuks suhtekorralduslikuks etenduseks, millel puudub igasugune tõsiseltvõetavus Euroopa ja Ukraina julgeoleku seisukohalt. Kiige sõnul on sisulise vaherahu eelduseks rahvusvahelised rahuvalvejõud, kindlad julgeolekugarantiid Ukrainale ning Venemaa poolne loobumine territoriaalsetest nõ Vaata lähemalt ›
50
Laupäeval Dublini kesklinnas toimunud suurel meeleavaldusel nõudsid kümned tuhanded inimesed immigratsioonipoliitika muutmist ja sisserändajate riigist väljasaatmist. Protesti alguses mälestati Parnelli väljakul 1916. aasta ülestõusu Suurbritannia ülemvõimu vastu. Meeleavaldus kulges rahulikult, kuigi selle käigus tekkis mõningaid pingeid vastudemonstrantidega. Politsei jälgis olukorda hoolikalt, kasutades ka ratsapolitsei ja õhutoetuse üksusi. Protestijad jagasid välja 1916. aasta iseseisvusmanifesti koopi Vaata lähemalt ›
101
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kauaaegne liige ja rahvusliku meelsusega aktivist Jüri Böhm kritiseeris avalikult erakonna juhtide Martin ja Mart Helme üha süvenevat Ukraina-vastast sõnumit. Böhm väljendas oma muret ja pahameelt, kirjutades avalikus riigikaitse-teemalises Facebooki-grupis, et rahvuslased peaksid seisma vabadusvõitlejate kõrval, mitte nende langemist parastama. “Head eestlased! Mina ei mõista seda süvenevat parastavat ja kahjurõõmsat Ukraina […] Vaata lähemalt ›
76
Prantsusmaal on kohtuvõim peatanud ühe tuulepargi tegevuse pärast kaitsealuse kaljukotka hukkumist tuuleturbiini tõttu. Juhtum on tõstatanud olulisi küsimusi taastuvenergia projektide ja looduskaitse vahelise tasakaalu kohta, vahendab Ouest-France. 2023. aasta jaanuaris hukkus Lõuna-Prantsusmaal Hérault’ piirkonnas GPS-seadmega varustatud kaljukotkas, lennates vastu Bernagues’ tuulepargi turbiinilaba. Kotkas kuulus kaitsealusesse liiki ja oli piirkonnas pesitseva paari isaslind. Montpellier’ kohus mõistis [ Vaata lähemalt ›
98
Kuigi Eestis kehtib kevadisel pesitsusperioodil soovituslik pesitsusrahu, jätkuvad metsaraietööd paljudes piirkondades ka sel tundlikul ajal. Keskkonnaametile on tänavu teada antud mitmetest võimaliku pesitsusrahu rikkumise juhtumitest, kuid seni pole ükski raie peatatud. Looduskaitsjad kritiseerivad järelevalvesüsteemi kui ebaefektiivset ja ressursse raiskavat, samas kui suuremad metsaettevõtted jätkavad raietöödega ka keset lindude pesitsusperioodi. Kevadine pesitsusaeg, mida looduskaitsjad kutsuvad linnu Vaata lähemalt ›
2
Postimehes ilmunud arvamusloos tõstab Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide noorteorganisatsiooni juht Alar Raassild esile mitmeid sisulisi küsimusi, mis tema hinnangul jäävad Eesti rahvastikupoliitikas sageli varju. Tema sõnul ei ole sündimuse langus iseseisev kriis, vaid pigem laiemate ühiskondlike protsesside tagajärg, mis vajab sügavamat käsitlust. 2024. aastal sündis Eestis 10 949 last, mis on 7,1% vähem kui eelmisel aastal. […] Vaata lähemalt ›
3
26. aprillil tähistatakse mari sangari päeva – tähtsaimat rahvuspüha maride jaoks, kes elavad ikestatud rahvana Venemaa võimu all. See päev on pühendatud nende ajaloolisele võitlusele oma maa ja kultuuri kaitsmisel. Erinevalt paljudest teistest rahvastest, kes austavad oma kangelasi nende võitude järgi, on marid teinud pühaks päeva, mil langes Malmõži maride juht Poltõš (Boltuš). 1552. aastal […] Vaata lähemalt ›
38
Tiibeti budistlik kogukond ja rahvusvahelised organisatsioonid nõuavad selgitusi ja sõltumatut uurimist pärast seda, kui selgus, et tuntud Tiibeti vaimulik Tulku Rigzin Hungkar Dorje suri pärast arreteerimist Vietnamis. Tema kinnipidamine leidis aset 25. märtsil Ho Chi Minhi linnas, kus Vietnami politsei ja Puna-Hiina agentide koostöös viidi ta ära hotellist. Mõni päev hiljem, 2. aprillil, teatasid Pekingi […] Vaata lähemalt ›
26
Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas 21. aprillil muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel Poola ajaloolast ja reenactmenti-entusiasti Jacek Cieleckit oma teenetemedaliga. Autasu anti Cieleckile tema aastatepikkuse töö eest Eesti sõdurite saatuse uurimisel ja tutvustamisel Teises maailmasõjas, eeskätt Sileesias ja Tšehhimaal. Auhinna andis Tallinnas üle Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel, kes rõhutas Cielecki tööd kui silmapaistvat panust Eesti ajaloomälu […] Vaata lähemalt ›
68
Teisipäeval, 22. aprillil toimus Toompeal ajalooline kohtumine: võro, seto, mulgi ja tartu keele esindajad andsid Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle petitsiooni, millega taotletakse lõunaeesti keelte ametlikku tunnustamist keeleseaduses. Petitsiooni üleandmisele saabusid esindajad neljast lõunaeesti keeleharust: Rainer Kuuba (võro), Rainer Rahasepp (seto), Sulev Iva (tartu) ja Kalle Vister (mulgi). Nii mõnigi nimetas neid naljaga pooleks „neljaks […] Vaata lähemalt ›
15
2025. aasta aprilli kolmandal nädalal toimusid Ida- ja Lõuna-Ukraina rindel ühed viimase aja kõige intensiivsemad lahingud, kuna Venemaa kevadoffensiiv hakkas varisema omaenda kaotuste raskuse all. Donbassis ja piirialadel jätkus sõda kui verine kulumissõda. Vene väed, kes võtavad järjest kõrgemaid riske, suunates järjest uusi jalaväe ja soomusüksuste laineid Ukraina positsioonidele, tõrjuti tagasi üha keerukama ja paindlikuma […] Vaata lähemalt ›
0
Täna möödub 682 aastat Jüriöö ülestõusust, mil meie rahvas haaras mõõga, et seista oma maa, rahva ja vabaduse eest. See polnud pelgalt talurahva meeleheide, vaid küps otsus: pigem surm kui orjus. See öö jäi ajalukku verise, kuid ka väärikana – sest isegi kui mõõgad murdusid ja vabaduse leek kustus lahinguväljal, jäi tulesädemest hõõguma rahva eneseteadvus. […] Vaata lähemalt ›
93
Muinaseestlaste kalendris tähistati mahlakuu 23. päeval karjalaskepäeva, mille nimi viitab otseselt loomakarja esimesele kevadisele väljalaskmisele. Karjalaskepäev oli tähtis ka metsa, maa ja piksega seotud uskumustega. Karjalaskepäeval olid kõik puud ja võrsed puutumatud, peaaegu nagu hiies. Nende kahjustamine toovat endaga kaasa halva õnne, seega oli oluline neid kuni karjalaskepäevani puutumatuna hoida. Kogemata vigastatud oksad seoti punase […] Vaata lähemalt ›
14
Viimaste nädalate arengud USA riigivõlakirjaturul on majandusanalüütikute ja julgeolekuekspertide hinnangul muutunud tõsiseks ohusignaaliks – mitte ainult finantsturgudele, vaid ka rahvusvahelisele julgeolekule. Majandusanalüütik Mait Kraun hoiatab, et Hiina Rahvavabariik võib olla kaalumas seni vältimatuks peetud käiku: sadade miljardite dollarite väärtuses USA riigivõlakirjade müüki. „Laenukulude kiirem kasv paneb niigi pinges USA valitsuse eelarve veelgi suurema surve alla. […] Vaata lähemalt ›
0
Tšehhi julgeolekuteenistuse BIS hiljutised paljastused heidavad varju Moskva Patriarhaadi all tegutseva õigeusu kiriku tegevusele Euroopas. Karlovy Vary linnas tegutsenud Vene õigeusu kirikut kasutasid Vene sõjaväeluure GRU agendid salajasteks kohtumisteks ja Euroopa-vastaste infooperatsioonide koordineerimiseks. Tšehhi ametivõimude sõnul ei ole tegu pelgalt vaimuliku keskusega. „See pole kirik traditsioonilises mõttes – see on osa Kremli masinavärgist,“ sõnas Tšehhi […] Vaata lähemalt ›
36
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 5 |
Uued uudised
|
12% 2 |
Õhtuleht
|
12% 0 |
ERR
|
10% 1 |
Kroonika
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2025 05:17
Viimane uuendus: 05:14.
Uudiste reiting uuendatud: 05:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)