Eelmisel laupäeval alanud sõda on vaid uus episood Iisraeli ja palestiinlaste vahelises konfliktis ühe ja sama territooriumi pärast, mis on kestnud üle sajandi. Selle mõistmiseks on vajalik lähemalt vaadelda Iisraeli riigi loomist ning sellel alal elanud palestiinlaste saatust. Kuid alustada tuleb kaugemalt – sekulaarse Iisraeli aluseks olnud ideoloogia kujunemisest. Alles siis võivad hargnema hakata niidid, […] Vaata lähemalt ›
151
Hõimukuu on saabunud ja toob endaga kaasa ühe erilise sündmuse, mis paneb pöörlema tantsuplatsi ja sütitab hinge iidsete helidega. MTÜ Hõimulõimed kutsub reedel, 13. oktoobril kõiki osalema Tartus toimuval soome-ugri diskol, kus kõlab üksnes soome-ugri keeltes loodud muusika. “See on pidu, kus kõlab vaid soome-ugri keeltes loodud muusika, mis viib sind rännakule ajas ja ruumis,” […] Vaata lähemalt ›
41
Pärast Gaza sektorist alanud rünnakuid ja Iisraeli vastulööke on Iisrael ja palestiinlaste vastupanuorganisatsioon Hamas taas sõjas. Hamas on enda teatel tulistanud 5000 raketti blokeeritud Gaza sektorist Iisraeli aladele, mõned raketid on jõudnud ka Jeruusalemma linnani ja isegi kaugemale. Vastuseks rünnakutele, mis Iisraeli väitel tabasid nende julgeolekuteenistusi täiesti ootamatult, kuulutas Iisrael välja sõjaolukorra ja alustas õhurünnakuid […] Vaata lähemalt ›
14
Tartu halduskohus võttis neljapäeval, 5. oktoobril vastu otsuse, milles tunnistati koroonaviiruse vastu vaktsineerimata viie kaitseväelase reservi arvamine õigusvastaseks ning mõisteti nende kasuks välja hüvitised. See märkimisväärne kohtuotsus puudutab 2021. aastal aset leidnud vaktsineerima survestamise ning sundvaktsineerimise teemat, pakkudes lahendust toonastele õiguslikele ja eetilistele küsimustele. Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kinnitas 31. augustil 2021 käskkirja “Kaitseväe […] Vaata lähemalt ›
108
Metsad on alati olnud elutähtsad Eesti ja eestlaste jaoks. Nad pakuvad samal ajal puhast õhku ja elurikkust, kuid ka olulisi majanduslikke ressursse. Seistes aga silmitsi jätkuvalt kasvava raiesurvega metsadele, seisavad metsandusega tegelevad spetsialistid ja otsustajad üha keerukamate valikute ees. Üks neist valikutest on, kas jätkata harjumuspärase lageraiega või pöörata pilgud püsimetsanduse poole. Üks peamisi otsuseid, […] Vaata lähemalt ›
72
Laupäeval toimus Värskas Setomaa kultuurikeskuses Eesti põliskeelte konverents “Kohes mi lää?”, kus avasid teemat lisaks kohalikele kõnelejatele ka välisteadlased kõrvalvaataja pilgu läbi. Värskasse kogunesid Eesti põliste keelte kõnelejad ja entusiastid, et arutleda keelte hetkeseisu ja tuleviku üle. Konverentsi juhatas Rein Järvelill, põliskeelte kümnendi Ida-Euroopa regiooni põlisrahvaste esindaja ja seto keele kõneleja. Järvelill ütles: “Põliskeele rääkija […] Vaata lähemalt ›
41
Läti Rahvuslik Liit on esitanud muudatusettepanekud tööseadusesse, et kaitsta töötajate õigust rääkida töökohal ainult riigikeeles ning peatada diskrimineerimine vene keele mittetundmise tõttu. Seadusemuudatus lubaks nõuda vene keele oskust ainult teatud ametites. Riigikeele kasutuse suurendamiseks tööturul soovitavad Rahvusliku Liidu liikmed lubada vene keele oskust nõuda ainult teatud kutsealade töökuulutustes ja lepingutes, nagu ülikoolide ja teiste kõrgkoolide […] Vaata lähemalt ›
44
Reedel, 6. oktoobril jõudis kinolevisse Liis Nimiku tõsielufilm “Päikeseaeg”, mis jutustab lugu tänapäeva Eesti külaelust ja selle sügavamas kihis säilinud ürgsest kooskõlast loodusega. Oma vanaemalt inspiratsiooni saanud režissöör usub, et sellisest harmoonilisest eluviisist saab palju õppida elamise kohta. Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne – taimedel, seentel, putukatel ja loomadel… Nad leiavad alati oma […] Vaata lähemalt ›
68
Kolmapäeval ilmus Eesti suurimas päevalehes Postimees ajakirjaniku Teet Korstna intervjuu endise Ukraina presidendi kantselei nõuniku Oleksi Arestovitšiga, kes osales Tallinnas Vene opositsiooni korraldatud sõjavastasel foorumil. Arestovitš kirjeldab intervjuus muu hulgas Kiievi ajaloolist staatust idaslaavlaste muistse pealinnana. Ajakirjanik võrdleb sellega Irboskat, mida on samuti peetud Venemaa vanimaks linnaks. Intervjuu juurde on Postimehe toimetus lisanud märkuse, tuues […] Vaata lähemalt ›
75
Muinaseestlaste suhe surnutega võib tänapäeva inimesele esmapilgul tunduda kummaline, kuid kui süveneda, leidub selles palju tuttavlikku. Surm ei tähenda inimese lahkumist perekonnast, hõimust ega rahvusest. Meie mõtted ja tegemised on sageli suunatud nendele, kes on läinud Toonela maile. Seega oleme endiselt üks kogukond, mis aeg-ajalt teatud päevadel taas kokku saab. Need päevad on tõelisele eestlasele […] Vaata lähemalt ›
141
Ukraina rinnetel jätkub ränk kurnamissõda. Sellel nädalal on rinne peaaegu kõikjal paigal seisnud. Kuigi Venemaa üritab ukrainlaste elu kibedaks muuta vasturünnakutega, ei ole ka need erilist tulemust andnud. Luhanski oblastis on toimunud olulised sündmused, kus Venemaa liugpommid on kahjustanud nelja silda Kupjanski lähedal. See on tekitanud lisaprobleeme Ukraina armee logistikale. Siiski on seni suudetud olukorraga […] Vaata lähemalt ›
38
Eesti keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring on toonud päevavalgele järelduse, et valdav osa Eesti territooriumist ei sobi tuulikute arendamiseks üldse ja mujalgi on esmalt vaja teostada täiendavad linnu-uuringud. Uuringu keskmes oli üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, mis näitas, et üle 71%-l Eesti maa-alast on tuuleenergia arendused välistatud või ellu viidavad vaid erandjuhtudel. Vaid alla 28% territooriumist on […] Vaata lähemalt ›
234
Eesti sõdur ja endine Scoutspataljoni kapral Tanel Kriggul langes Donetski oblastis Lõmani linna lähedal vaenlase droonirünnakus. Tanel Kriggul, armeekutsungiga Stinger, oli vaid 29-aastane ning teenis Ukraina Rahvusvahelises Leegionis alates eelmisest aastast. Samas piirkonnas langes teadaolevalt ka esimene Ukraina sõjas hukkunud lätlane, kelle nime ei ole veel avalikustatud. Väikest eramaja, kus Kriggul ööbis koos oma üksusekaaslasega, […] Vaata lähemalt ›
42
Kogukondliku pärandi elustamise projekti “Päevapojad” raames toimub Põlvamaal Taevaskojas muinaspärandi päev. Laupäeval, 7. oktoobril saab seal sukelduda Eesti rikkalikku pärimuskultuuri ning nautida regivärsilisi rahvalaule, muistset sõdalaskultuuri ja palju muud. Muinaspärandi päev leiab aset Taevaskoja külakeskuses, aadressil Taevaskoja tee 3. Et saabuda üritusele sobivas meeleolus, soovitavad korraldajad käia eelneval jalutuskäigul Taevaskodade juures, et tunda end osana […] Vaata lähemalt ›
26
Käesolev Hanno Kompuse (1890–1974), eesti kunstikriitiku, arhitekti ja lavastaja 1930. aastatest pärit artikkel räägib rahvuslikkusest riigivõimu esindavas arhitektuuris. Ka tänapäeval on see vägagi kohane: uute ametiasutuste hooned kipuvad meenutama Läänest imporditud vaimuvaest modernismi ning arhitektuurikeeles puuduvad igasugused viited eestilikkusele, rahvusriigi põhimõtetele ja tihti üleüldse igasugune esinduslikkus. Koiduaeg soovitab jätkata sõdadevahelise Eesti Vabariigi aegse esindustraditsionalism Vaata lähemalt ›
119
Eesti muinasaja lõpu arheoloogilised leiud annavad meile põnevat teavet muistsete eestlaste eelistatud tekstiilivärvi kohta – tumesinine oli selgelt nende armastatuim valik. Tartu Ülikooli arheoloogid on tuvastanud, et kuigi sinise värvi saamiseks kasutati peamiselt sissetoodud sinerõigast, segati sellele ka kohalikke taimi, mis andsid tumedama tooni. Naiste matustest säilinud muistsetel rõivastel oli rikkalikult metallist kaunistusi, mis aitasid […] Vaata lähemalt ›
62
Kellelegi pole ilmselt uudis, et lääneriikides liigutakse järjest enam sularahavaba ühiskonna poole. Miks on sularaha aga hoopis äärmiselt tähtis säilitada ja selle kasutamist isegi soodustada, kirjutab Tavidi uudisteportaalis avaldatud artiklis Tavidi analüütik Mait Kraun. Hiljuti ilmunud uudis, et Šveitsis korraldatakse sularahavaba ühiskonna keelustamise referendum, näitab näpuga juba mõnda aega püsinud trendile, kus aina rohkem poliitikuid ja […] Vaata lähemalt ›
149
Hardo Pajula ja Kaie Metsla on Postimehe sarjas “Tähenduse teejuhid” avaldanud intervjuu inglise bioloogi Rupert Sheldrake’iga, kes seab kahtluse alla Lääne teaduse sajandeid valitsenud alustalad. 1942. aastal sündinud teadlane on uurinud parapsühholoogiat ja telepaatiat ning leiab, et teadvus ei ole kuidagi taandatav materiaalsetele protsessidele. Rupert Sheldrake kritiseerib tugevalt reaalsuse ranget jaotamist mateeriaks ja vaimuks, mis […] Vaata lähemalt ›
14
See artikkel ilmus esimest korda 1908. aastal kogumikus “Eesti kirjandus” koos alapealkirjaga “Tähendused V. Reimani kõne kohta “Eesti muinasusk”, Vanemuises 20. novembril 1907.” Ehk oli märgiline, et just kirikuõpetaja Villem Reiman ja psühhiaater Juhan Luiga olid need, kes esimestena seadsid eesmärgiks eestlaste põlisusu laiema teadvustamise, ilma milleta nad ei näinud ka rahvuslusel tulevikku sügavamas, vaimses […] Vaata lähemalt ›
90
Arheoloogilised väljakaevamised Viljandi lossimägedes on päevavalgele toonud 800 aasta taguse aja, avades Euroopas täiesti unikaalse ristisõdadeaegse piiramismaastiku. 1223. aasta augustis asus Riia piiskopi vasallide ja Mõõgavendade ordu sõjavägi piirama muinaseestlaste Sakala maakonna keskuseks olnud Viljandi linnust. Juulis 1223 kuulutas piiskop Bernhard välja sõjakutse, mis haaras kogu Läti- ja Liivimaa. Bernhardil õnnestus mobiliseerida kõik kristlikud sõjalised […] Vaata lähemalt ›
38
Populaarsemad allikad
|
|
26% 7 |
|
|
18% 11 |
|
|
14% 0 |
|
|
12% 4 |
|
|
5% 7 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
08.12.2025 10:27
Viimane uuendus: 10:22.
Uudiste reiting uuendatud: 10:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)