2022. aasta kevadel puhkes Tallinnas üks ägedamaid keskkonnakonflikte viimastel aastatel, kui Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal raiuti maha ligi 800 puud. Oht keskkonnale sundis kohalikud elanikud ühisesse protestiliikumisse, mis viis lõpuks raie peatamiseni. Kirjanik ja näitleja Riste Lehari uuris magistritöös seda juhtumit ning avaldas Sirbis põhjaliku analüüsi, mis näitab, kui haavatav on linnaplaneerimine siis, kui eiratakse kogukondade kohatunnet ja vajadust […] Vaata lähemalt ›
42
Venemaa Leningradi oblasti uudistekanal OG47 teatas hiljuti, et Viiburi linnakohus on andnud korralduse eemaldada Karjala aladel asuva Ihantala lahingu mälestuskivilt tekst, mis austab 1944. aasta suvel lahingutes langenud Soome sõdureid. Kivile raiutud tekstis seisab: „1944 – Ihantala lahingud – au kangelastele”, nii soome kui vene keeles. Vene poole ametlikuks põhjenduseks on asjaolu, et kivi olevat […] Vaata lähemalt ›
15
Valitsuses eelmisel nädalal heaks kiidetud seadusemuudatuste pakett toob endaga kaasa mitmeid muudatusi, sealhulgas kalda ehituskeeluvööndi vähendamise, mis tekitab keskkonnakaitsjates muret. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust ning muuta loamenetlused kiiremaks, kuid kriitikute hinnangul võib see viia looduskaitse taseme languseni ja rannikualade suurema koormuseni. Üheks oluliseks muudatuseks on ehituskeeluvööndi vähendamine perioodiliselt üleujutatavatel aladel, kus seni ulatus see […] Vaata lähemalt ›
38
Taanis maantee E45 laiendamise käigus avastatud Løsning Søndermarki arheoloogiline leiukoht annab ajaloolastele uusi teadmisi Põhja-Euroopa rauaaja rituaalide ja sõjanduse kohta. Leidude seas on seni ainulaadne Rooma kiiver, mis koos rikkaliku relvakoguga viitab ammu unustatud tseremooniatele, mis võisid olla seotud pealiku võimu ja sõjaliste saavutustega. Arheoloogide esmane teooria on, et umbes 1600 aastat tagasi maetud esemed […] Vaata lähemalt ›
20
Itaalia rahvuslased on avaldanud tugevat avalikku toetust Ukraina sõduritele, kes kaitsevad idarinnet, rõhutades, et võideldakse mitte ainult Ukraina kaitsmiseks, vaid kogu Euroopa vabaduse eest. 28. märtsil korraldasid liikumised Nation Europa ja CasaPound ühisürituse Roomas, vahetult Itaalia parlamendi lähedal, et näidata oma toetust Ukraina võitlejatele. Ürituse raames rõhutati, et Euroopa kaitsmine on ülimalt oluline, sest Euroopa […] Vaata lähemalt ›
29
Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aastal välja hõbemündi, mis mälestab metsavendi: mehi ja naisi, kes osutasid vastupanu Kremli okupatsioonivõimu terrorile ja aitasid hoida rahva seas unistust vabast Eestist. Eesti Panga vastupanule pühendatud meenemüntide sarja idee on tunnustada tegevusi ja rühmitusi, mis moel või teisel osutasid vastupanu Eesti okupeerimisele ning on seisnud iseseisva […] Vaata lähemalt ›
17
Tartu Ülikooli semiootika rakenduskeskuse semiootik Martin Oja leiab, et Lihulasse Eesti vabadusvõitlejate mälestuseks ausamba püstitamine oli põhjendatud ning monumendil puudusid vaenu õhutavad sümbolid. Lihula monumendi koopia konfiskeeriti 1. septembril 2024, kui kavandati selle paigaldamist eramaale Lihulas. Algselt 2004. aastal valitsuse korraldusel eemaldatud mälestusmärk pidi uue versioonina tähistama Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva ning austama sõdureid, kes […] Vaata lähemalt ›
18
Ajaloolise ilukirjanduse valdkonda on lisandunud uus teos – Mariann Rückenbergi „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu“, mis viib lugeja 17. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaale. Raamat käsitleb ajaloolisi sündmusi, mida eesti kirjanduses seni ilukirjanduslikult kajastatud ei ole, pakkudes sissevaadet nii toonasesse ühiskonda kui ka isiklike valikute keerukusse. Romaan keskendub 1625. aasta sündmustele, mil […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval võttis Riigikogu vastu ajaloolise otsuse, millega muudeti põhiseadust kiireloomulises korras. Muudatuse kohaselt ei ole Venemaa ja Valgevene kodanikel enam õigust osaleda kohalike omavalitsuste valimistel alates järgmistest valimistest. Kodakondsuseta isikutel kaob see õigus ülejärgmistel valimistel, ehk 2029. aasta kohalikel valimistel saavad hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. Lõpphääletusel osales 100 saadikut, kellest 93 toetas […] Vaata lähemalt ›
3
Täna, 27. märtsil, möödub 112 aastat ohvitseri ja vabadusvõitleja Paul Maitla sünnist. Tema nimi meenutab Eesti sõjaajaloo kõige keerulisemaid aegu. 112 aastat tagasi sündinud Maitla oli sõjamees, kelle elu ja saatus peegeldavad Eesti 20. sajandi traagikat, kuid samas ka selle rahva vaprust ja vastupidavust. Ta oli juht, kellel oli nii taktikalist geniaalsust kui ka inimlikku […] Vaata lähemalt ›
189
Muinaseestlaste rahvakalendris särasid mitmed salapärased päevad, mille hulgas paistis silma ka eidepäev ehk paabapäiv. Eidepäev on kalendris liikuv püha, mida tänavu tähistame 26. märtsil. See püha, mille ümber keerlesid mitmed uskumused ja rikkalikud traditsioonid, leidis erilise koha Setomaa naiste ja meeste südames. Eidepäev kerkis kalendris esile just nendes taludes, kus elas rohkesti naisi. Selle päeva […] Vaata lähemalt ›
32
Eesti esitas mardi- ja kadrisandiks käimise traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Lõplik otsus selle kandmise kohta tehakse 2026. aasta detsembris. Taotluse koostamist vedanud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liikme ja santimise koostöökogu esindaja Kati Taali sõnul on tegemist ühe Eesti kõige laiema kandepinnaga pärimustraditsiooniga. „Erinevalt paljudest teistest UNESCO nimekirjas olevatest paikkondlikest kommetest on sanditamine üle-eestiliselt tuntud ja […] Vaata lähemalt ›
6
Teisipäeval, 25. märtsil möödub 76 aastat ühest rängimast kuriteost, mille Nõukogude okupatsioonivõim eesti rahva vastu toime pani. 1949. aasta märtsiküüditamine, mis paiskas üle 20 000 süütu eestlase külmale ja karmile Siberimaale, oli osa Kremli plaanist hävitada rahvuslik vastupanu ja murda rahva vabadusihalus. Paljud ei jõudnudki kohale, paljud ei tulnud enam kunagi tagasi. Sama saatus tabas […] Vaata lähemalt ›
57
Muistsete eestlaste elus märkis kevade saabumist mitmeid tähtpäevi, millest üks eriti pidulik oli marjapunapäev, alati 25. märtsil. Nime saanud sõnast “mari”, mitte Maarjast, tähistas see päev looduse ärkamist ja uue hooaja algust. Marjapunapäeva tähendus ulatus kaugemale pelgalt kevade tervitamisest – see oli päev, mil loodus ärkas ellu, ussid ja mutukad said hingamise, karu tuli pesast […] Vaata lähemalt ›
21
Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid alustas 22. märtsil 2025. aastal allkirjade kogumist kollektiivsele pöördumisele Riigikogu liikmete poole. Pöördumise eesmärk on kutsuda rahvasaadikuid – olenemata nende erakondlikust kuuluvusest – algatama umbusalduse peaminister Kristen Michali vastu ning ühinema selle umbusaldusavaldusega, et korraldada erakorralised valimised. See tagaks rahva tahte väljaselgitamise ning uue mandaadi riigi juhtimiseks. Eesti põhiseaduse § […] Vaata lähemalt ›
14
Tartu Postimees kirjutab, et Tartu bussijaamas seisavad maakonnaliinide ootajad sageli silmitsi korduva olukorraga: varikatuse alla kogunenud reisijad puutuvad kokku naistega, kes neilt raha paluvad. Tartu Postimehe andmetel liiguvad need inimesed bussijaama ümbruses järjepidevalt ning nende tegevus on muutunud paljude jaoks igapäevaelu osaks. Tartu Postimees vahendab, et ühel kolmapäeval lõuna paiku oli bussijaamas korraga tegutsemas mitu […] Vaata lähemalt ›
3
Kabüülia – berberite, ehk Amazighi rahva kodumaa Põhja-Algerias – on sajandeid olnud vastupanuliikumise ja vabadusvõitluse keskus. Hiljuti kuulutas sealse enesemääramisliikumise MAK juht Ferhat Mehenni kuulutas välja, et 20. aprillil 2025 astub Kabüülia teele oma iseseisvuse nimel. Mehenni poolt välja kuulutatud ükspoolsed sammud on otsene vastus Alžeeria režiimile, mis berberite väitel on keeldunud korraldamast rahvaalgatuse referendumit […] Vaata lähemalt ›
33
Muistsete eestlaste kultuur peegeldab sügavat ühendust looduse rütmide ja elu põhivooludega. Üks tähtsamaid ja pidulikumaid sündmusi oli kevadine pööripäev, mis tähistas valguse ja elu taassündi ning tõi esivanematele võimaluse austada maad, taevast ja kõiki elujõude. Tänapäeval on kevadine pööripäev jäänud paljudele vaid kalendris nähtavaks kuupäevaks, kuid ometi oli see meie esivanematele tähendusrikas pidustus, mis ulatus […] Vaata lähemalt ›
3
Tänapäeva maailm seisab silmitsi sügavate väärtuskriisidega, kus traditsioonilised ühiskonnamudelid põrkuvad progressiivsete ideoloogiatega. Kas rahvad saavad jääda truuks oma loomupärasele olemusele, või surutakse nad globalistlike võrdõiguslikkuse ideaalide raamidesse? Ukraina filosoof ja traditsionalist Eduard Jurtšenko kirjutab sotsiaalmeedias, et ukrainlaste identiteet on kujunenud läbi sajandite kestnud võitluse ning just see kiskjalik vaim on määrav nende ajaloolise saatuse ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tänu uuele DNA analüüsimise meetodile on võimalik vaadelda muistsete rahvaste geneetilist ajalugu enneolematult suure täpsusega. Kui varem suutsid teadlased jälgida DNA suuri muutusi tuhandete või isegi miljonite aastate jooksul, siis uus meetod nimega Twigstats võimaldab analüüsida peenemaid geneetilisi muutusi mõnesaja aasta jooksul. See avab teadusele uusi võimalusi, aidates selgitada, kuidas rahvad liikusid ja omavahel segunesid. […] Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 6 |
ERR
|
21% 13 |
Õhtuleht
|
18% 5 |
Uued uudised
|
7% 0 |
Delfi
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.07.2025 09:52
Viimane uuendus: 09:43.
Uudiste reiting uuendatud: 09:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne