Endla teatri „Üle noatera“, autor Thornton Wilder, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Tiit Palu, kunstnik ja kostüümikunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, koreograaf Laine Mägi. Mängivad Carita Vaikjärv, Piret Laurimaa, Andrus Vaarik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kati Ong, Astra Irene Susi, Tambet Seling, Sten Karpov jt. Esietendus 19. X Endla teatri […] Vaata lähemalt ›
0
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“ Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“ Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“ Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“ Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“ 100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“ Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nos Vaata lähemalt ›
0
(Au)hinnatud. Eesti Tekstiilikunstnike Liit 30 Juubelinäitus Pärnu Linnagalerii Raekojas 18.12.24–18.01.25 Näitus „(Au)hinnatud“ keskendub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) kolm kümnendit väldanud tegevuse tutvustamisele. Professionaalseid tekstiilikunstnikke koondav loominguline ühendus asutati 15. veebruaril 1993. aastal ning on aktiivselt ühendanud eri põlvkondade tekstiilikunstnikke Eestis. Hetkel kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu 103 liiget. Näituse eesmärgiks on rääkida ETeKL-i olulisusest. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimajas uuelaadne Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Martti Ruus. Tartu kunsti aastanäitusel 2024 esitavad 100 kunstnikku oma nägemuse multisürrealismist. Sellega pannakse pidulik punkt sürrealismi 100 aasta juubeli tähistamisele ja hakatakse ette valmistama multisürrealismi 100 aasta sünnipäeva. Metamorfoos toimub kell 18.18, kui Euroopa kultuurpealinn Tartu ning näituse idee […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen oma elus pidanud arvatavasti vähemalt umbes kolmkümmend kõnet ja see ei ole kunagi valmistanud mulle erilist peavalu – see isegi meeldib mulle. Aga nüüd järsku oli selleks statuudijärgseks kriitikateemaliseks sõnavõtuks valmistuda kohutavalt raske. Asi ei ole nii väga selles, et ma ei täida tegelikult mitte ühtki arvustajale seatud ootust ja olen kirjanduskriitika tõsisel põllul […] Vaata lähemalt ›
11
Kahepalgelised ameeriklased tegid jälle sohki. Kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas suurpealetungi, avaldas USA mitu kuud iga päev luureteavet Venemaa kavatsuste, vägede suuruse, paiknemise ja liigutamise kohta, nii et kogu maailm sai sündmuste arengut jälgida nagu tõsielusarja. Nüüd aga olid lääne luurajad Venemaa suhtes ebaausalt vait kui sukad ja tegid näo, et ei tea Süüria […] Vaata lähemalt ›
0
Käisin Helsingi raamatulaadal ja ostsin sealt sotsioloog Riie Heikkilä raamatu „Miksi lakkasimme lukemasta?“. Selle teemaks on lugemise allakäigutee, nii Soomes kui ka laiemalt Euroopas. Raamat näitab, et allakäik on vähemalt Euroopas universaalne nähtus ja algas näiteks Soomes hiljem kui mujal, aga siiski juba 1980. aastatel. Lugejate kuldpõlvkonnad on seal sündinud 1940. ja 1950. aastatel ning kõik […] Vaata lähemalt ›
3
„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“ Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi […] Vaata lähemalt ›
0
Alustan sealt, kus lõpetasin 2023. aasta märtsis: „Venekeelne kirjandus Eestis – see on väike ring inimesi ja väike valik tekste. Tundub aga, et isegi kultuurimaastiku väiksedki alad vajavad aeg-ajalt tõsist ümberkorraldamist. Kas ei ole aeg see ette võtta?“.1 Aeg jõudiski kätte ja reform tehti ära: minu Tallinna ülikooli kolleeg professor Piret Viires, kes on tänavu Eesti Kultuurkapitali […] Vaata lähemalt ›
99
Demokraatia kriis on viimasel ajal olnud väga popp teema. Eriti hoogsalt hakati selle üle arutama pärast 2016. aasta Brexitit ja Donald Trumpi esimest valimisvõitu, kuid juba aasta varem tõusis Poolas riiki tüürima rahvuskonservatiivne PiS ehk Õigus ja Õiglus. Nimetatud arengusuund on demokraatiakriisi kuulutavate narratiivide vundamendiks. Kümme aastat kestnud kaitselahingud liberaalse demokraatia ümber on 2024. aastaks […] Vaata lähemalt ›
60
Võib väita, et Donald Trumpi tõi võimu juurde tagasi Ameerika valijate hirm, mille võimendamisele rajas Trump kogu oma valimiskampaania. Ta kinnitas, et kui tema ei võida valimisi, tähendab see hävingut Ameerikale ja algab kolmas maailmasõda. Ta ei säästnud värve ka sisemaistest ohtudest kõneldes ja rääkis, kuidas Ameerika ujutavad üle migrantide mõrvalikud jõugud, kes „kõnnivad teie […] Vaata lähemalt ›
0
Žürii: ehtekunstnik ja disainer Kärt Summatavet, arhitektid Joel Kopli, Martin Melioranski ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ning sisearhitekt Maarja Valk-Falk. • Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev, Kadi Laur (Pink). Kino Maastikuarhitektide maastikuarhitektid. • Keila lauluväljaku rajatised ja pargimaastik. […] Vaata lähemalt ›
0
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond seeria avatud loenguid. Loengupidajad on rahvusvaheliselt tunnustatud ruumiloome praktikud ja teoreetikud. Sügissemestri loengusari kannab pealkirja „S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis“. Seal keskendutakse ehitus- ja planeerimiskultuuri teisenevatele edumõõdikutele. Eelkõige on loengute eesmärk anda sotsiaalsuse mõistele sisu ja rehabiliteerida see Eesti ruumiloomes. Novembri viimasel nädalal astus üles Bratislava linnainstituudi (Me Vaata lähemalt ›
0
Tantsuteatri Fine 5 „Võimu võim“, lavastajad, koreograafid ja helikujundajad Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, kunstnik Grete Veskiväli, konsultant ja repetiitor Olga Privis, helikujunduse konsultant Gerhard Lock, valguskunstnik Ants Kurist. Tantsivad Simo Kruusement, Helen Reitsnik ja Ajjar Ausma. Esietendus 13. III Sakala 3 teatrimajas. Tantsuteatri Fine 5 „Siinsamas silmade taga“, koreograafid ja lavastajad Tiina Ollesk ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri „Abrakadabra“, autor-lavastaja Johan Elm, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Kärt Karro. Mängivad Elise Metsanurk, Grete Jürgenson, Juhan Soon ja Markus Truup. Esietendus 26. X Tartu Uues teatris. Inimesed pole omavahel suhtlemises aegade jooksul kuigivõrd edenenud. John Koenig on „Ähmaste kahetsuste sõnastikuga“, Johan Elmi lavastuse aluseks oleva teosega, püüdnud saavutada seda, mis on kunsti üks […] Vaata lähemalt ›
14
Vello Jürna nimeline ooperilauljate konkurss 27. XI – 1. XII Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis ning Väike-Maarja seltsimajas. „Valesti laulda on võimalik sadat moodi, õigesti ainult ühte moodi.“ Need sõnad on öelnud Eesti üks säravamaid tenoreid läbi aegade Vello Jürna, kes oleks tänavu 1. detsembril saanud 65aastaseks. Temasugust Pavarotti tüüpi häälega nn itaalia tenorit igasse […] Vaata lähemalt ›
51
XIV traditsioonilise laulu konverents „Laulu, pillimängu ja tantsu seosed pärimusmuusikas. Vaateid minevikust tänapäevani“ 25. – 27. XI Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. 2000. aastast on kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivis (ERA) korraldatud rahvusvahelisi traditsioonilise laulu konverentse. See väga oluline valdkondlik sündmus toob kokku traditsioonilise laulu uurijad nii Eestist kui ka välismaalt. Tänavusel kohtumisel pöörati tähelepanu laulmise, mängimise ja tantsimise […] Vaata lähemalt ›
96
Mängufilm „Saatana kümblus“ (Austria-Saksamaa 2024, 121 min), režissöörid-stsenaristid Severin Fiala ja Veronika Franz, operaator Martin Gschlacht, helilooja Anja Plaschg. Osades Anja Plaschg, Maria Hofstätter, David Scheid, Natalja Baranova, Lukas Walcher jt. On aasta 1750 Ülem-Austrias väikeses katoliku kogukonnas keset metsikut loodust. Agnes (Anja Plaschg) abiellub Wolfiga (David Scheid), kes on küll sümpaatne ja ontlik, kuid […] Vaata lähemalt ›
26
Eike Epliku, Kristi Kongi ja Anna Mari Liivranna ühisnäitus „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ Läti kaasaegse kunsti keskuses Kim? kuni 26. I 2025. Näitus valmis Kogo galerii ja Kim?-keskuse koostöös, kuraator Šelda Puķīte. Niisiis Riia, kolm Eesti kunstnikku esinemas oma ühisnäitusega „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ kaasaegse kunsti keskuses Kim?. Ingliskeelset […] Vaata lähemalt ›
5
Näitus „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu”, kuraatorid Ulrika Jõemägi, Kersti Kuldna-Türkson ja Kristiina Tiideberg. Kadrioru kunstimuuseumis kuni 2. III 2025. Kui ma kunagi õpingute kõrvalt Eesti Kunstimuuseumi maalikogu assistendina töötasin, tegid kunstnikest sõbrad ikka nalja, et kas ma ei saaks nende töid ka vaikselt kogusse sokutada. Tunnistan, et ei teinud seda – muuseumi „tõsiduse“ aura oli sel […] Vaata lähemalt ›
83
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 13:58
Viimane uuendus: 13:50.
Uudiste reiting uuendatud: 13:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)