Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke. Foto Piia Ruber Margus Laidre „Ars moriendi – ars amatoria“ Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“ Signe Kivi näitus „Signatuur“ mängufilm „Tüdruk nõelaga“ In memoriam Helle Janson Jüri Martin David Lynch Vaata lähemalt ›
0
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid Raivo Soosaar, „Automaks – halvasti esitletud hea maks“ Kunstiakadeemia rektorikandidaadid Intervjuu VAT-teatri juhi Aare Toikkaga Mart Saarma, „Akadeemia roll“ Mele Pesti, „Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda“ Kaur Garšnek , „Kui muusika pole tellija materjalist“ Triinu Tamm ja tõlkija Heli Allik Louis-Ferdinand Céline’i „Sõjast“ Kurmo Konsa, „Lugu pärandiks saanud raamatust“ Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 66 ning spordipreemiatele 46 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjonide ettepanekutele valitsus ning tunnustused antakse üle 19. veebruaril kell 13 Eesti esindushoones. Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 36 ning viiele aastapreemiale 2024. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 30 kandidaati. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe […] Vaata lähemalt ›
0
TOSIN KAKS. Ehk mulje Tallinna linnast maikuus 1998, maikuus 2010 ning maikuus 2022 Tallinna arengu üks järjepidev arhiveerija Dan Mikkin on jäädvustanud fotole pealinna märgilised kohad kahe kaheteistkümne aastase vahega. Mikkin pildistas Tallinna vaateid iga kord täpselt samast kohast, sama rakursi ja võimalikult sarnase valgusega, jäädvustamaks muutuseid linnaruumis. Kokku on Mikkin üles võtnud 80 asukohta üle […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium andis üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid A. Le Coq, Mait Rõõmusaar ning Anna Elam, Peter Elam Håkansson ja LaSpa Group. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse said tehnoloogilise kunsti talu Maajaam eestvedajad Mari-Liis Rebane ja Timo Toots. „Näeme nii Eestis kui ka mujal […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Arvo Pärt 90 avakontsert: Vox Clamantis“ 12. I Arvo Pärdi keskuses. Ansambel Vox Clamantis, kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Kavas Arvo Pärdi a cappella kooriteosed ja gregoriaani antifonid. Eesti kultuuriloos on vähe nimesid, mille tähendust saaks võrrelda Arvo Pärdi omaga. Tema looming on mõjutanud Eesti ja kogu maailma muusikakultuuri. Alanud aastal tähistatakse maailmakuulsa […] Vaata lähemalt ›
105
Vana komparteilase tunneb käteldes hõlpsasti ära. Pöial-täitapp võib ta terekäes ka olemata olla, aga potilapp ja pikkpeeter on igaveses armastuses teineteise ümber väändunud nagu yin ja yang. Imelik nagu. Aga selle põhjus pole sugugi kõiksuse paratamatus korralduses, vaid puhtas pragmaatilises ebausus, pettuses ja enesepettuses. Nagu neile juba pioneerilaagris õpetati: miski, mida teed või väidad, ei […] Vaata lähemalt ›
39
Olukorras, kus konservatiivne hüsteeria on taas meedia üle valanud tavapäraselt nõmeda jauramisega ühe telesaate pärast, hakkas mind sügavalt huvitama selle fenomeni psühholoogiline mõõde. Ultrakonservatiivide näol on tegemist seltskonnaga, kellele näib, et nende vastasleer koosneb vikerkaarevärvilistest lumehelbekestest, kes iga asja peale solvuvad ja tahavad nende sõnavabadust piirata ning pehmeid väärtusi kehtestada. Kõik on liberaalid ja kommunistid […] Vaata lähemalt ›
14
Sel nädalal esitleti Suurbritannias uut kahenaelast münti. Kui mündi ühel küljel on kujutatud praegust riigipead Charles III, siis teine on pühendatud George Orwellile, kelle surmast möödub tänavu 75 aastat. Orwelli loomingut sümboliseerib mündil silm, mille vikerkest ja pupill meenutavad kaamera objektiivi. Vikerkestale on kirjutatud romaanist „1984“ pärinev tsitaat „suur vend valvab sind“. Teine kuulus tsitaat on […] Vaata lähemalt ›
0
Oma võimu punkritest riigimehed kordavad – „julgeolek“ „kodumaa“ „julgeolek“ „kodumaa“. Iina Gyldén Kultuurivaldkonna kärbete juures hämmastab aina, kuidas neid püütakse selgitada julgeolekuga. Sõda Ukrainas on toonud kaasa majandusliku ebakindluse, kuid kultuur on ju ometigi koht, kus saame end enesekindlalt tunda, et kuulume kuhugi – nii Eestis kui mujal maailmas, nii väiksemas kui suuremas mastaabis. Ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Kui keegi oleks eelmise aasta alguses öelnud, et aasta kiidetuim animafilm – kiidetumaid filme üldse! – tuleb Lätist, võinuks ilmselt silmi pööritada. Siis aga esilinastus Cannes’i filmifestivalil „Vooluga kaasa“1, lõunanaabrite Prantsusmaaga koostöös toodetud sõnatu lugu veeuputuse keskele sattunud kassist. Maailma mainekaimale filmifestivalile jõudmine oli alles algus, sest sealsetele kiidusõnadele on järgnenud hulk auhindu festivalidelt üle […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril anti Ülo Pikkovile filmi „Õmblusmasin“ (2024) tegemise eest üle Eesti vanim filmiauhind Neitsi Maali, mida annab alates 1993. aastast välja Eesti Filmiajakirjanike Ühing. „Õmblusmasin“ on avalikke ja isiklikke arhiivimaterjale meisterlikult kasutav animeeritud dokumentaalfilm režissööri vanavanaema üle saja aasta tagasi toimunud uskumatust teekonnast Petseri ja Kiievi ohtlikust segadusest Nõmme mändide alla. Film on saadaval […] Vaata lähemalt ›
0
9. jaanuaril tähistasime August Gailiti 134. sünniaastapäeva ning ühtlasi ka tema, suure kirjaniku ja Eesti patrioodi ning tema abikaasa Elvy Gailiti kojujõudmist. Sellesse paari ruutmeetrisse mullapinda, kus puhata saamise võimatust August Gailit 1952. aastal ilmunud essees „Inimesed on nagu nisuväli“ kahetses. Nüüd on see vabadus ja võimalus olemas ning Gailitid on leidnud oma puhkepaiga männikus, kus ees […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Mart Velsker avaldas 2017. aastal eesti päraluule (või luulepära) antoloogia „Eesti luuleilm II“, olin veendunud, et sellest paremat kogumikku ei suuda keegi kokku panna. Kuid võta näpust: Doris Kareva hüppas üle Mart Velskri varju ja eesti metsaluule antoloogia „Südames laulavad metsad“ tundub isegi veel vägevam saavutus. Neid kahte antoloogiat ühendab see, et mõlemad raamatud on natuke […] Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas figureeriv „sajand“ viitab tõsiasjale, et alanud aasta 18. jaanuaril möödub prantsuse megamõtleja Gilles Deleuze’i (1925–1995) sünnist 100 aastat – väärikas tähtpäev igatahes. Kuid tegu pole pelgalt ühe vaimuhiiglase juubeli andunud pühitsemisega. „Sajand“ viitab siin ühtlasi Michel Foucault’ vallatule märkusele, et „võib-olla ühel päeval saab sajand olema deleuze’lik“ („un jour peut-être, le siècle sera Deleuzien“). […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis käib ringi üks tont – tont nimega Gilles Deleuze. Ta kummitab kunstiinimesi nagu loogu, kollitab pelglikke tudengihakatisi, vaevab isemõtlejate vanemat generatsiooni, ahistab keeleuimas ilmaparandajaid-intellektuaale, seisab põiki ees kõiksuguseil meelesõelujail, muusatentsikuil, linnuvaatlejail, geoloogidel, tüütab jabural moel voogaskeldavaid analüütilisi filosoofe, eetikuid-esteetikuid-esoteerikuid-eshatoloogikuid, üldse kõiki -kuid, kiibitseb aina semiootikute pärlimänge, kirjauurijate hieroglüü Vaata lähemalt ›
3
Von Krahli teatri ja EMTA lavakunstikooli „Vahe aeg“, lavastaja Mart Koldits, lavastaja sõber Tiina Tauraite, kunstnikud, heli- ja valguskujundajad Kalle Tikas ja Mart Koldits, dramaturgid Joosep Lõhmus ja Maarja Moor, dramaturgide juhendaja Siret Campbell. Mängivad Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina […] Vaata lähemalt ›
0
Ryoji Ikeda isikunäitus, kuraator Kati Torp. Eesti Rahva Muuseumis kuni 2. III 2025. Nelja aasta eest esitleti Kumus rahvusvahelist kunstiprojekti „Murtud sümmeetriad“, mis tagasivaates tundub olevat justkui kontseptuaalne eellugu Jaapani visuaal- ja helikunstniku Ryoji Ikeda isikunäitusele nüüd Eesti Rahva Muuseumis. Tollel Kumu näitusel leidus mitmeid remix’i tunnuseid – kunstnikud mõtlesid uuesti läbi selle, mille oli […] Vaata lähemalt ›
0
Aastavahetuse paiku on kombeks mõelda tehtule ja ka tulevikule – huvitav, mida toob järgmine aasta ja kuhu maailm võiks pikas perspektiivis suunduda? Tegutseva maastikukujundaja ja ruumiplaneerijana on põnev proovida ette aimata globaalseid suundumusi. Mulle tundub, et üllatavalt vähe on seni räägitud iseliikuvate sõidukite tulemisest ja sellest, kuidas võiks nende kasutuselevõtt mõjutada igapäevaelu ning linnaruumi. Rakendusuuringutest […] Vaata lähemalt ›
5
2024. aasta oktoobri alguses kerkis nädalaga Balti jaama, Vana-Kalamaja tänava sihile, väljakule, sinna, kus bussi oodatakse, paviljon „Aega pole raisata“. Sellest räägiti enam, kui oleks oodanud, ja sellel on sisu rohkem, kui esialgu paistab. Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades on enamik ootepaviljone standardsed ja sarnased, ühe ettevõtte kataloogist võetud ja raamlepinguga rajatud. Näiteks Tallinnas […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 08:57
Viimane uuendus: 08:52.
Uudiste reiting uuendatud: 08:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)