Festival „Sound Plasma“ 13. ja 14. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Nigela toetuse tõttu oli kontserte kaks. Esimesel kontserdil „Duo Dubois + Zeno Baldi“ kanti ette kolm teost. Milanos ja Pariisis õppinud Carlo Elia Praderio (snd 1993) teos „Diatomee“ (2024, esiettekanne) kirjeldab ränivetikaid (üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid, keda esineb kõikides veekogudes ja ka […] Vaata lähemalt ›
0
Temufi „Wikmani poisid“, autor Jaan Kross, dramaturg Kaisa-Kadi Pilt, lavastaja Peep Maasik, helilooja Martin Aulis, kunstnik Karmo Mende, valguskujundaja Sander Aleks Paavo. Mängivad Raivo E. Tamm, Lauri Kink, Ott Kartau, Silver Kaljula, Peep Maasik ja Elis Järvsoo. Esietendus 5. X Temufi teatrimajas. Midagi sõnulseletamatut toimub praegu meie kõigi silme all Eesti teatris. Maailmarekordilisele 2023. aastale1 […] Vaata lähemalt ›
2
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ Hobusepea galeriis kuni 25. XI 2024. „Milles seisneb tema misogüünia?“ esitas riigikogu liige Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias küsimuse mõni päev pärast Donald Trumpi võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. Trumpi võidu ühe peamise põhjusena on toodud välja noorte meeste mobiliseerimist (aitäh, Joe Rogan!), kellest suur osa tunneb ennast vaatamata maailma mastaabis eeskujulikele majandusnäitajatele […] Vaata lähemalt ›
29
Väike, aga tegus. Nii võiks iseloomustada Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), mille tegevjuht Marja Unt on üks eesti raamatu 500. aastapäeva sündmuste eestvedajaid. Juubeliaasta tuleb keele- ja kirjanduselus iseäranis rikkalik: programmis on nii konverentse, näitusi kui ka põnevaid eriväljaandeid jm. Ühtlasi koordineerib Marja Unt Tartu tegevust UNESCO kirjanduslinnade võrgustikus, mis samuti peab väikest tähtpäeva. Alates kirjanduslinna tiitli […] Vaata lähemalt ›
3
Romaanidel on ikka kolm allikat: päriselu, kujutlusmäng ja varasemad lood. Näiteks Thomas Mann selgitas „Võlumäele“ tagasi vaadates, et esimese tõuke sai romaan kirjaniku isiklikust kolmenädalasest viibimisest 1912. aastal Davosi sanatooriumis, teiseks ajendas „Võlumäge“ soov anduda mängurõõmule pärast raskemeelse hiigelessee „Apoliitilise inimese tähelepanekud“ lõpetamist ja kolmandaks nimetas ta oma romaani allikana püha Graali legendide traditsiooni. Ka Olga […] Vaata lähemalt ›
0
Kas kiviaeg lõppes, sest leiti pronks? Kas rauaajal polnud vasetooteid enam vaja? Kas aurumasina või arvuti tulekuga visati vask ja raud ajaloo prügikasti? Kas kivisüsi päästis metsad raiumisest ja nafta vaalad rasvaküttide käest? Kas tuul ja tuum säästavad fossiile ahjuajamisest ja päästavad kliima? Vaske ja rauda kasutatakse praegu rohkem kui iial varem, kividest rääkimata. Koos […] Vaata lähemalt ›
15
Juba kümmekond aastat on päikeseenergeetika kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika valdkond. 2023. aastal lisandus maailmas 407 gigavatti (GW) taastuvenergia võimsust, millest 346 GW moodustas päikeseenergeetika, mis ulatus kogumahult 1419 GWni. Ka Eestis ulatusid elektrivõrguga liitunud päikeseelektri tootmisvõimsused 2023. aastal juba üle 800 megavati (MW). Päikesepaneelide rakendamise võimalused üha avarduvad. Näeme neid hoonete fassaadidel ja katustel nii […] Vaata lähemalt ›
54
Tallinna tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühm, kuhu kuuluvad lisaks Dmitri Vinnikovile Oleksandr Husev, Andrei Blinov, Andrii Chub jt (kokku on uurimisrühmas 22 inimest), pälvis viimase nelja aasta teadustöö eest riikliku teaduse aastapreemia tehnikateaduste alal. Sellega tunnustati panust energiatõhusate jõuelektroonikasüsteemide uurimisse ja arendamisse. Jõuelektroonikal on maailma energiapöördes keskne roll – see tagab elektertranspordi ja taastuvenergeetika kiire arengu. Ilma […] Vaata lähemalt ›
0
Heli Allik, „Tõnis Vilu tähendus“ (Tõnis Vilu luulekogu „Vana hing. Luuletused 2021–2023“ arvustus, Looming 2024, nr 8) Eero Epner, „Punkti asemel“ (Meelis Friedenthali romaani „Punkti ümber“ arvustus, Looming 2024, nr 7) Pille-Riin Larm, „Kuidas kirjutada nagu Maimu Berg?“ (Maimu Bergi jutukogu „Abitu armastus“ arvustus, Vikerkaar 2024, nr 7-8) Maara Parhomenko, „Kas vaene pastakast läbi sittuv eesti-soome poiss sobib […] Vaata lähemalt ›
79
Eesti juurte tippkeskus, mille meeskonda kuulub ka rühm folkloriste,1 on võtnud sihiks luua rahvastiku ja kultuuri kujunemise valdkondadevaheliste uuringute kaudu terviklikum arusaam sellest, kuidas on siinne kultuur, pärimus ja identiteet omandanud kõikvõimalike keeleliste, rändeliste ja keskkonnategurite koosmõjus oma ainulaadse näo. Alati ei ole küll lõpuni seletatav, mis on millest tingitud, kuid on üsna ilmne, et […] Vaata lähemalt ›
78
Muusikat on igal pool järjest rohkem: kontserdisaalides, ooperimajades ja kultuuriklubides, aga ka argisemas keskkonnas, avalikus ruumis ja kõrvaklappides. Sellises paljususes ja kohati lausa ülekülluses – sealhulgas pelga ruumitäite või vaikuse summutajana – on aga muusika tähendus ja roll taandunud tagaplaanile. Peale muusika kui konkreetsete teoste võib päevast päeva kuulda ka üht muinaslugu muusikast – lugu […] Vaata lähemalt ›
60
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti muusika nädal 11. – 15. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis: Jüri Reinvere, Raimo Kangro ja Jaan Räätsa autorikontsert. Eesti muusika nädal toimub alles neljandat korda, kuid on juba tasapisi traditsiooniks kujunemas. See on omanäoline sissevaade eesti muusika arenguloosse ning annab võimaluse tutvuda kodumaise heliloomingu rikkaliku kaleidoskoobiga, tuues ühtlasi sügiskaamosesse helgemaid noote. Festival […] Vaata lähemalt ›
75
Eesti Rahvusmeeskoori juubeli kontsertetendus 16. XI Estonia kontserdisaalis. Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits, Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Veljo Tormise kooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“ (1966-1967). Lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits, kunstnik Kairi Mändla, heliruumi autor Lauri Kaldoja. Maailmas unikaalne koosseis Eesti Rahvusmeeskoor tähistas oma 80. tegevusaastat. Väga kena žest oli endaga lavale kutsuda tütarlastekoor Ellerhein, […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ EKA galeriis kuni 29. XI. Kuraatorid Reeli Kõiv ja Brita Benno. Sünnipäev! Eesti Kunstiakadeemia pidupäeva (110 aastat) tähistatakse EKA galeriis suure figuurijoonistuste näitusega. Tegu on klassikalise väljapanekuga: seinad on taieseid triiki täis ja teemavalik traditsiooniline. Ajaliselt on haaratud kõik need 110 aastat, mille jooksul EKAs on […] Vaata lähemalt ›
57
Killu Sukmiti näitus „Kõnelused tiigriga“ Draakoni galeriis kuni 23. XI. Inimeste kogemused ja arusaamad sellest, kes millist tööd peaks tegema, mis on töö väärtus, kuidas seda tasustada, mida tähendab väärikus töö tegemisel, on kardinaalselt erinevad. Ka ei ole alati üheselt selge, mis on töö – kus on töö ja eraelu, emotsionaalse töö, hooletöö, naiste ja […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Tšellokontsert“ kontsert „Olari Elts ja Theodor Sink“ 15. XI Estonia kontserdisaalis. Theodor Sink (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, kontsertmeister Triin Ruubel. Kavas Olivier Messiaeni, Henri Dutilleux’, Kaija Saariaho ja Maurice Raveli muusika. „Meil on väga hea meel, et saame järjest muinasjutulisemaid kavasid esitada, et te olete hakanud meid usaldama ja tulete […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on loodusega üks ja kui inimene selle unustab, lähevad maailma asjad viltu. See võiks olla põhitõde, mis katalaani kirjaniku Irene Solà (snd 1990) teisest romaanist kõlama jääb. Et see kõlama jääks, on kirjanik andnud hääle loodusele endale: äiksele ja karule, seentele ja kitsedele. Looduse hääled vahelduvad episoodidega inimeste elust. Vaheldumisega tekitab kirjanik kontrasti: loodus on […] Vaata lähemalt ›
0
Nuutrumi „Paradiis“, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja, helikunstnik ja dramaturg Veiko Tubin, kunstnik Jana Wolke, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Rasmus Kaljujärv ja Germo Toonikus. Esietendus 17. X Sakala 3 teatrimajas. „Imelik, eksole, kui vähe tegelikult elu jooksul ära õppida jõuab. Ühe asja põhiliselt. Kõik need nüüdsed lakkamatud koolitused ja ümber- ja täiendõpped on muidu niisama meelelahutus ja […] Vaata lähemalt ›
38
Kontsert „Balti talentide tippkohtumine“ 14. ja 15. XI Hamburgi Elbphilharmonie suures saalis. Kalev Kuljus (oboe) ja NDR Elbphilharmonie orkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Erkki-Sven Tüüri oboekontsert „Desert Wind“ ehk „Kõrbetuul“ (2024, esiettekanne), Sergei Prokofjevi ja Anton Bruckneri muusika. 14. ja 15. novembril tuli Hamburgi Elbphilharmonies esiettekandele Erkki-Sven Tüüri oboekontsert „Desert Wind“ ehk „Kõrbetuul“, esitajateks Kalev […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 06:52
Viimane uuendus: 06:46.
Uudiste reiting uuendatud: 06:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)