Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Arne Merilai mahukama proosateose teoksilolekust andis aimu 2022. aasta augustikuu Loomingus ilmunud „Minu Liinakuru“, kuid tark ei torma ja annab arvustuse lubanule aega. Muude vajalike tegemiste hulgas sai ajaviiteks läbi loetud Jaan Lintropi (1885–1962) 1936. aastal ilmunud romaan „Muiste“ ja veidi sinna juurde. Treffneris, Peterburis, Moskvas ja Leipzigis õppinud Lintrop oli oma aja haritumaid mehi, kelle karjäär […] Vaata lähemalt ›
0
Novembri alguses anti teada Finlandia kirjandusauhindade kandidaadid ning 27. novembril kuulutati riigitelevisiooni otsesaates välja võitjad. Ilukirjanduse kategooria laureaadiks sai Pajtim Statovci romaaniga „Lehmä synnyttää yöllä“ („Lehm sünnitab öösel“, kirjastus Otava). Statovci võidutses ka 2019. aastal romaaniga „Bolla“. Tänavu nimetas kuue kandidaadi seast võitja näitleja Alma Pöysti, kes on eesti publikule tuttav Tove Janssoni rolliga Zaida Bergrothi filmis […] Vaata lähemalt ›
54
Üsna ennekuulmatu lugu … Vähe sellest, et levifirma StoryArc kaudu on õnnestunud saada üks ühele intervjuu nõusolek ühelt mu lemmiknäitlejalt Isabelle Huppertilt, antakse mulle üle tema isiklik mobiilinumber, et ma talle kokkulepitud ajal helistaks. Ei mingit agentide, pooljuhtide ja muidu asjameeste kaitsvat müüri pressi ja talendi vahel, millest tavaliselt tuleb hakata üle ronima. Tekib arvamus, […] Vaata lähemalt ›
26
Vaikselt, aga sihikindlalt on ASis Metrosert arendatud uut kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetusmehhanismi – rakendusuuringute keskust (RUK). Keskus on Metroserdi struktuuri allüksus oma juhi ja arendussuundadega. Nendeks said pärast pikka sõelumist autonoomselt liikuvad sõidukid, biorafineerimine, droonid, terviseandmete teisene kasutamine ja vesinikutehnoloogiad. Kokku viis suunda. Praegu on menetluses ka uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, […] Vaata lähemalt ›
0
„Voolavas hirmus“ jätkab Poola päritolu sotsioloog Zygmunt Bauman voolava modernsuse alusprobleemide lahkamist, keskendudes hirmu fenomenile. 2006. aastal ilmunud teose keskmes on küll nullindate lääne poliitilise diskursuse põhiteemad – globalism ja terrorismivastane sõda –, kuid kõhklemata kõnetab hirmust mõtlemine üleilmsete kriiside kontekstis Eesti ühiskonda praegu rohkem kui kakskümmend aastat tagasi, kui meid tiivustasid hoopis suur majanduskasv […] Vaata lähemalt ›
1
Lonitseera ja VHK keelpilliorkestri kontsert 28. XI Estonia kontserdisaalis. Lonitseera koosseisus Kaisa Kuslapuu (vokaal, klaver), Katariina Tirmaste (flööt, taustavokaal), Kristin Kaha (taustavokaal), Mart Nõmm (kontrabass) ja Tõnis Kirsipu (löökpillid), VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur ning Jaan Pehk (vokaal). Kavas Kaisa Kuslapuu autorilooming, keelpilliseadete autorid Rasmus Puur, Riivo Jõgi, Peedu Kass ja Martin Sildos. Lonitseera muusikast […] Vaata lähemalt ›
6
Teatavaks on saanud, et kultuuriministeerium on vähendanud Eesti arhitektuurikeskuse eelarvet poole aasta pealt 33 protsenti ehk 105 000 euro suurust aastaeelarvet on kahandatud 70 000 euro peale ning see jätab keskuse aasta lõpu seisuga 35 000 euroga miinusesse. Arhitektuuri valdkonna tegevustoetused on võrreldes muude kultuurivaldkondadega olnud niikuinii väiksemad, kuid selline otsus võib keskusele lüüa ka hingekella, killustab […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Friede auf Erden“ 1. XII Arvo Pärdi keskuses. Arnold Schönbergi koor, dirigent Erwin Ortner. Kavas Johann Sebastian Bachi, Arvo Pärdi, Anton Bruckneri ja Arnold Schönbergi muusika. Arvo Pärdi keskuse kontserte ootavad muusikaarmastajad alati pikisilmi. Keskuse sõbralik ja intiimne atmosfäär koos arhitektuuri ja loodusliku ümbruse sümbioosiga loob muusikalisteks elamusteks ainulaadse raamistiku. Juba Pärdi keskusse sõitmine […] Vaata lähemalt ›
42
Miks korraldab järgmist Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kultuuriministeerium? Arhitektuurikeskuse visioon projektijuhtimisest ei vastanud ministeeriumi standarditele. Keskuse plaan oli panna põhiline korralduse koormus kuraatoritiimile. Meie nägemus on, et kuraatorite fookus peaks olema loomingul ning korralduslik pool peaks jääma neid toetava asutuse õlule. Ministeeriumis on tööl Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapaneku projektijuht Mari-Liis Vunder, kes tagab projekti nõuetekohase Vaata lähemalt ›
0
Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen […] Vaata lähemalt ›
0
Arne Merilai mahukama proosateose teoksilolekust andis aimu 2022. aasta augustikuu Loomingus ilmunud „Minu Liinakuru“, kuid tark ei torma ja annab arvustuse lubanule aega. Muude vajalike tegemiste hulgas sai ajaviiteks läbi loetud Jaan Lintropi (1885–1962) 1936. aastal ilmunud romaan „Muiste“ ja veidi sinna juurde. Treffneris, Peterburis, Moskvas ja Leipzigis õppinud Lintrop oli oma aja haritumaid mehi, kelle karjäär […] Vaata lähemalt ›
42
Novembrikuu kontsertidele tagasi mõeldes tulevad pähe sõnad „hubasus“ ja „siirus“. Õues oli lõunast saati pime, vahepeal sadas küll ilusat laia lund, aga kuu lõppes ikka plusskraadide ja poriga. Kontserdisaalides oli aga soe ja hea. Püüdsin käia võimalikult eriilmelistel kontsertidel: kuulasin Eesti ja muu maailma džäss-, vokaal- ja instrumentaalmuusikat. Kuigi seitsmest viie puhul olin Estonia kontserdisaalis, […] Vaata lähemalt ›
0
Vaikselt, aga sihikindlalt on ASis Metrosert arendatud uut kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetusmehhanismi – rakendusuuringute keskust (RUK). Keskus on Metroserdi struktuuri allüksus oma juhi ja arendussuundadega. Nendeks said pärast pikka sõelumist autonoomselt liikuvad sõidukid, biorafineerimine, droonid, terviseandmete teisene kasutamine ja vesinikutehnoloogiad. Kokku viis suunda. Praegu on menetluses ka uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, […] Vaata lähemalt ›
24
Dokumentaalfilm „Ma sündisin garaažis“ (Acuba Film, Eesti 2024, 65 min), režissöör-stsenarist-produtsent Arko Okk, helilooja Xavier Capellas. Kui mõelda, milline võiks olla arhitektist rääkiva dokumentaalfilmi peategelane, kes kõnetaks ka laia publikut, siis ei ole Emil Urbel paha valik: mitte liiga noor ja seega kogenud, sümpaatse oleku ja veidi muigvel sui jutuga, räägib majadesse puutuvatest asjadest kergelt, justkui […] Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi puhkes ühismeedias tuline arutelu selle üle, kas eesti räpparil nimega AG oli ikka õigus postitada Tiktokki video, kus ta istub Ryanairi lennukis ning pööritab lohutamatult nutva beebi peale silmi. Oli neid, kes räppari kitsarinnalisuse ja empaatiavõime puudumise üle ainult irvitasid, ja neidki, kes kaitsesid lapsevanemate õigust minna väikelapsega reisile, aga terve hulk […] Vaata lähemalt ›
3
Lugupeetud kuulajad, bene dicit qui dicit, silentium aurum est. Vaikus on kuldne. Ei, ärge kartke. Paradoks, et ma kiidan vaikust rääkides, ei jää minu eest varjatuks. Siiski on hetki, mil kõne on vajalik. See on üks neist. Ma püüan teha lühidalt. Minu ülesanne on rääkida teile Tartu Ülikooli ajaloost. Ent lubage end hoiatada. See kõne […] Vaata lähemalt ›
54
„Puielust“, Doris Kareva vestleb Arne Merilaiga Peep Ehasalu, „Kurbuse kuusnurk“ Ove Averin, „Milleks akadeemiale arestikamber?“ Tanel Vallimäe, „Lahmiv ja õigustatud kriitika „ülearuste“ ametnike pihta“ Intervjuu Kaupo Reedega biorafineerimise reaktorist Intervjuu näitleja Isabelle Huppertiga Arne Merilai „Puuinimesed“ kunstibiennaal „Manifesta“ Lonitseera ja VHK keelpilliorkestri kontsert dokfilm „Ma sündisin garaažis“ Eesti Draamateatri „James Brown kandis lokirulle“ Vaata lähemalt ›
0
Debüütalbumi „The Estonian Cello“ esitlus kontserdil „Meistrid laval“ 27. XI EMTA suures saalis. Valle-Rasmus Roots (tšello) ja Sten Lassmann (klaver). Kavas Heino Elleri, Eduard Oja, Eduard Tubina, Herman Kännu, Johannes Brahmsi ja Ástor Piazzolla muusika. Artikli pealkirjaks pandu tähistab ühtlasi EMTA kammerkontsertide sarja akadeemia suures, ikka veel uues saalis. Saal on suurepärane, väärikas ja tänapäevane. Kuid […] Vaata lähemalt ›
0
I „O-hoo-oo! O-hoo-oo! Nii tore on hüüda metsa ja kuulda sealt iseennast vastu hüüdmas: mõtle ometi, kuidas mind igale poole küll jätkub! Tekib koguni illusioon, nagu polekski inimene maailmas üksi. Näe, kuskil kuuldi sind ja nüüd hüütakse vastu… Kui oled mõni tähtis mees, siis võid kuulda oma hüüdu tagasi tulemas ka inimlaanest. Aga kui sa […] Vaata lähemalt ›
0
„Käed üles! Te olete arreteeritud. Suures toas on laip.“ „Oota, ma ei saa praegu, mul on kultuuriministeeriumiga koosolek.“ *** Klassika. Kui töötad kodus, siis pead olema ka valmis, et vahepeal tulevad lapsed, kel on mäng pooleli, ning arvestama, et võid olla selle mängu osa. Ja pidama meeles, et ükskõik, kui mitmeid kordi oled öelnud, et […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Buduaar
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Investor
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 13:55
Viimane uuendus: 13:52.
Uudiste reiting uuendatud: 13:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)