Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolmekümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik […] Vaata lähemalt ›
141
9. oktoobril jõudis avalikkuseni teade, et muinsuskaitseamet (MKA) lõpetab ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme. 2025. aastal väheneb muinsuskaitseameti kaudu jagatavate toetuste kogueelarve keskmiselt viis protsenti. Selle asemel et kärpida ühtlaselt kõiki toetusvoorusid, lõpetab amet alates järgmisest aastast mittekaitsealuse ajaloolise taluarhitektuuri toetused. Taluarhitektuuri toetusmeede oli mõeldud ajalooliste talude, mis on küll väga väärtuslikud, kuid ei ole riikliku kaitse […] Vaata lähemalt ›
44
Eestis on maksukoormuse jaotus rikkamate ja vaesemate vahel märgatavalt teistsugune kui riikides, kelle hulka me kuuluda tahame (Põhjala, teised Euroopa kõrge elatustasemega riigid) või kellega me kõige rohkem sarnaneme (Leedu, Poola, Portugal, Horvaatia). Siin torkab silma rikaste ja ülirikaste suhteliselt madal maksukoormus võrreldes keskmise sissetulekuga inimestega. Vanades demokraatiamaades on maksusüsteem loksunud enam-vähem selliseks, nagu kirjeldatakse […] Vaata lähemalt ›
3
Tõnis Saarts näeb kaitsedemokraatiat kui „tänapäevase demokraatia harvaesinevat erivormi, mis asetab eksistentsiaalsed ja riiklikud julgeolekuvajadused ettepoole demokraatlikest printsiipidest, deklareerides, et riigi, rahva ja demokraatliku süsteemi enda eksistentsi nimel on teatud ühiskonnagruppide demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine mõningatel juhtudel vältimatult vajalik, kuid see ei pruugi veel ohustada ühiskondlikke vabadusi tervikuna ega tuua kaasa demokraatia põhiprintsiipidest loobumist“1. Vaata lähemalt ›
0
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et muutuste eestvedajaks saab […] Vaata lähemalt ›
3
Kliimakriis ei kao niipea kuhugi ning inimene koos kõigi teiste elusorganismidega peab paratamatult sellega kuidagi suhestuma. Kristina Õllek on üks neist eesti kunstnikest, kes ühendab oma loomingus teadusliku või isegi ulmelise diskursuse ning kaasaegse kunsti vahendid. Teda huvitab loodusliku ja sünteetilise maailma omavaheline läbikäimine ning oma loomingus keskendub ta sageli just veekogude ökoloogiale. Hiljuti tegi […] Vaata lähemalt ›
0
Niko Luoma näitus „Adagissimo“ galeriis Punctum kuni 8. XII. Kuni 8. detsembrini on galeriis Punctum avatud tuntud Soome kontseptuaalse fotokunstniku Niko Luoma abstraktse fotograafia näitus „Adagissimo“. Väljapaneku pealkiri on itaaliakeelne sõna, mis tähendab ’väga pikaldaselt’, viidates muusika esitamise kiirusele, mis on aeglasem kui aeglane adagio. Viimasel ajal on fotokunstis saanud tähelepanu aina enam lähenemised, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Riia Vene teatri „Gogol. Portree“, Ester Boli näidend Nikolai Gogoli ainetel, lavastaja ja muusikaline kujundaja Juri Butussov, kunstnik Marius Nekrošius. Esietendus 11. V Riia Vene teatri suures saalis. Üks Venemaa praeguse režiimi sünnitatud paradokse avaldub selles, et sealt pagenud teatritipud täiendavad tänuväärselt mitme Euroopa riigi teatripilti. Kui näitlejate liikumist takistab keelebarjäär, siis lavastamise vallas on […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Puhas kuld“ kontsert „Elts ja Beethoveni viies“ 11. X Estonia kontserdisaalis. Aleksandr Melnikov (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Toivo Tulevi uudisteose „Fireflies vanish, there is nothing more“ ehk „Tulikärbsed haihtuvad, kõik lakkab“ (2024, esiettekanne) ning Johannes Brahmsi ja Ludwig van Beethoveni muusika. jahe allikavesi / tulikärbsed haihtuvad / kõik lakkab […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Londoni Filharmooniaorkester ja Marcel Johannes Kits“ 17. X Estonia kontserdisaalis. Marcel Johannes Kits (tšello), Londoni Filharmooniaorkester, dirigent Santtu-Matias Rouvali. Kavas Mihhail Glinka, Edward Elgari ja Jean Sibeliuse muusika. Kui umbes 50 aastat tagasi ilmusid Melodija firmas heliplaadid, kus esitajana oli märgitud Filharmooniaorkester, siis oldi enam-vähem kindlad, et tegemist oli piraatplaadiga, mis ei olnud ka võimatu. […] Vaata lähemalt ›
109
Viimaste aastate jooksul on keeletehnoloogia hüppeliselt arenenud ja suurte keelemudelite, nagu ChatGPT, tulek on seda suunda tähelepanuväärselt mõjutanud. Varasemalt tegeles keeletehnoloogia mitut laadi ülesannetega ühekaupa ning arendati eraldi lahendusi näiteks masintõlke, küsimustele vastamise, tekstidest kokkuvõtete tegemise, juturobotite, digitaalsete assistentide jmt jaoks. Suured keelemudelid tõid selles osas kaasa murrangu. Ühtäkki olid olemas mudelid, mis suudavad korraga […] Vaata lähemalt ›
0
Vikerraadio programmist on kadunud „Keelesaade“. Just nüüd, kui avalikkus vajaks avaramat vaadet ja süvenemist kogu ühiskonda puudutavate teemade käsitlemisel. Äsja pidasime hõimupäeva, ent pingutusi tuleks ehk teha ka riigikeele kaitsel, kui näiteks Jüvä Sullõv leiab, et „Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, […] Vaata lähemalt ›
47
Konverents „Inimene algab sõnast. Ene Mihkelson 80“ 18. – 19. oktoobrini Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Konverentsi korraldasid Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ene Mihkelsoni Selts. Kirjanike ümarlauas „Kas on vaja?“ osalesid Maarja Kangro, Sveta Grigorjeva, Tõnis Vilu ja Tiit Aleksejev, vestlust juhtis Lilli Luuk. Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni mälestuseks korraldatud konverents oli sel aastal eriliselt pidulik ja publikurohke, tähistati kirjaniku 80. sünniaastapäeva […] Vaata lähemalt ›
0
Kui teid peaks tabama kihk Angolasse reisida ja te hakkate internetist otsima informatsiooni selle kauge maa kohta, siis leiate kõigepealt: erakordne kuritegevuse oht ja suur terviserisk. Levinud on vägivaldsed kuriteod, näiteks relvastatud röövid, kallaletungid, autode ärandamine ja mõrvad. Reisides Angolasse, ärge kandke kalleid ehteid ega rõivaid, mis viitavad jõukusele. Kui teid rünnatakse, loovutage kohemaid kogu […] Vaata lähemalt ›
27
Mängufilm „Vari“ (Apollo Film Productions, Taska Film, HansaFilm, Eesti 2024, 94 min), režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Indrek Hargla, operaator Mihkel Soe, helilooja Ardo Ran Varres, produtsendid Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu. Osades Pääru Oja, Kersti Heinloo, Peeter Tammearu, Andres Mähar, Rain Simmul, Alice Siil, Lena Barbara Luhse, Meelis Rämmeld jt. Eelmisel […] Vaata lähemalt ›
15
Sel suvel toimus Põhja-Makedoonias teine ülemaailmne religioonide alase dialoogi konverents, kus astusid lisaks usundiuurijatele ettekannetega üles ka mitmesuguste usuvormide praktiseerijad. Sellise ülesehitusega püüti luua soodne pinnas valdkonnaülesteks dialoogideks ning anda teadlastele muu hulgas võimalus usundilise kogemuse uute mõõtmete mõistmiseks ja integreerimiseks oma teooriatesse. Ent mõnevõrra uudse suuna võttis dialoog siis, kui mõned teadlastest osalejad jõudsid […] Vaata lähemalt ›
1
Kehataju on keele-eelne kihistus ning kompimine ja propriotseptsioon (oma kehaasendi, keha ruumilise paiknemise ja jäsemete taju) evolutsiooniliselt vanim meel. Nende eest vastutava valgu ja geeni avastasid neuroloogid aga alles XXI sajandil. Tantsuteoreetik Maxine Sheets-Johnstone on arendanud ideed kinesteetilisest mõtlemisest, kus keha tajub ruumi, tempot, vahemaid ning tegeleb tasakaalu, rütmi, täpsuse jt funktsioonidega, luues ka uut […] Vaata lähemalt ›
0
Muusika ja keele seoste üle on läbi ajaloo arutletud üpris palju, näiteks semiootikud, filosoofid ning keele- ja muusikateadlased on praeguseni eri seisukohtadel. Seetõttu ei hakka ma siinses mõtiskluses väitma midagi uut (või vana) selle igikestva arutelu raames, vaid teen väikese ekskursi aega, kui muusika ja keel olid iseäranis rõhutatult teineteisega seotud. Seda enam et selle […] Vaata lähemalt ›
44
Eesti Naislaulu Seltsi 30. aastapäeva pidulik kontsert „Aastatel on tiivad“ 19. X Viimsi Artiumi suures saalis. ENLSi nais- ja neidudekoorid, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester. Kunstilised juhid Karin Salumäe ja Toomas Voll, visuaalkunstnik Ardo Richter. See on küll täiesti kohatu paralleel, aga korvpalli minnakse vaatama mängu pärast. Ometi on see ikka teine tera, kui korraldajad on pingutanud, […] Vaata lähemalt ›
0
Äratuskell ja lahkamislaud Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel kehamälu lahkamislaual heliseb äratuskell ja ma võpatan ärkvele. Äratuskell heliseb, punane kettaga telefon, mille kõla on kuulda riigikogu kõnepuldis, rahvusülikooli ringauditooriumis, õhtustes uudistes, rahakotis ja luuleõhtul. Äratuskell heliseb lapsepõlve pildialbumis, kuulmekäigu kaevandustunnelis, töötukassas, surnukuuris ja raamatukogus. Ma avan silmad energiakülluse tagajärgede umbses ooteruumis, Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 16:22
Viimane uuendus: 16:18.
Uudiste reiting uuendatud: 16:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne